29
fotot
Arutelu Süüria kriisi teemadel (Stanislav Moškov)

Täna toimus Eesti Rahvusraamatukogus Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroo poolt korraldatud avatud arutelu ''Süüria kriis: mis on väljapääs?'', kuhu oli kohale tulnud nii poliitikuid kui ka niisama huvilisi.

Väikese saali viimase piirini täitnud huviliste ette tulid arutlema lisaks teema tõstatanud Toomile Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, Lätist tulnud Euroopa Parlamendi liige Andrejs Mamikins, ajaloolane ja religiooniekspert  Alexey Muravyev ja Süüriat külastanud PBK ajakirjanik Aleksei Ivanov. Arutelu juhtis Eerik-Niiles Kross. Ukse peal jagati huvilistele tõlke kuulamise seadmeid. 

Kell näitas, et üritus oli juba alanud, kuid Mamikins oli veel puudu. Kohalolijad hakkasid juba vaikselt kannatamatuks muutuma ja jutusumin kasvas. Lõpuks teatas Toom, et oodatud esineja alles lendab, kuid peaks varsti kohale jõudma.

Arutelu Süüria kriisi teemadel (Stanislav Moškov)

Kõlas üks nali lätlaste hilinemise kohta ja lõpuks oli aeg jõudnud sinnapaika, kus esinejad hakkavasid ükshaaval sõna võtma. Viiest esinejast rääkis vaid üks kohalolijatega eesti keeles. Selleks oli Paet. Toom seletas, et kuna tema jaoks on Süürias toimuv emotsionaalne teema, siis soovib ta sellest rääkida oma emakeeles ehk vene keeles. 

Süürias on humanitaarkatastroof

Kõik esinejad said võimaluse end tutvustada, mis toimus tänusõnade ja Süüria kirjeldamise saatel. Ühiselt olid kõik nõus sellega, et Süürias on olukord nii halb, et seda võib nimetada selle sajandi suurimaks humanitaarkatastroofiks. 

''See on kohutav. Kui me seal käisime, ei saanud lennuk tükk aega maanduda, kuna õhk oli nii tihedalt tolmu täis. Süürias räägitakse mulle, et ei ole mingit humanitaarabi näha,'' kirjeldas Toom Süüria praegust olukorda. 

''Tõsi on see, et Süüria sõja puhul on tegemist selle sajandi suurima humanitaarkatastroofiga ja selle mõju Euroopale ja ka Eestile on vaieldamatu. Kui Euroopa vahetus läheduses toimub selline tragöödia siis ei jäta see ühtegi hea südamega inimest puudutamata,'' tõdes Paet. 

''Eurooplane, eriti intelligentne eurooplane ei tohi ignoreerida, mis toimub idas. Meil on kaks valikut: sõda või kompromiss. Mina arvan, et igasugune kompromiss on parem kui täielik loobumine,'' ütles Muravyev.

Vahepeal kohale jõudnud Mamikins seletas, et see, kuidas Euroopa Liit Süüria probleemiga tegeleb, mõjutab tugevalt seda, kui paljud Euroopasse põgenevad, kuna paljud pagulusse jooksnud soovivad tegelikult koju tagasi minna. 

Arutelu Süüria kriisi teemadel (Stanislav Moškov)

Jõudis kätte Ivanovi kord sõna võtta. Rääkimise asemel näitas ta aga hoopis videot sellest, milline olukord Süürias on. Õhku täitvast tolmust veidi kollase pildiga videolt liikusid läbi tühjavõitu tänavad.

Kelle huvid mängus on?

Järgnevas arutelus võeti esimese teemana ette see, kelle huvid Süüria kriisis mängus on. 

''Kõige otsesem huvi on loomulikult kohapeal. Praeguseks on seal olukord, kus seisavad vastakuti (Bashar al-) Assad ja ISIS. Kui nad peaks hakkama läbirääkimisi pidama, siis loomulikult tahavad nad minna neid pidama võimukatena. Võimukam on see, kellel on rohkem väärtulikku Süüria maad, kus on ka inimesi,'' seletas Paet. 

Paet seletas, et ka Türgil on Süüria kriisis omad huvid. 

''Kui mõni aasta tagasi oli Türgil soov saavutada head ja hästi toimivad suhted kõikide naabritega, siis viimaste sündmuste valguses on näha, et tänaseks on olukord vastupidine. Türgi on alati tahtnud olla suurema mõjuga kui ta on,'' põhjendas Paet. 

Arutelu Süüria kriisi teemadel (Stanislav Moškov)

Tugevat kriitikat sai ka Euroopa Liidu tegevus. 

''Me ise lõikasime läbi diplomaatilised kanalid, mis on minu arvates väga rumal. Süürlased tahavad koju tagasi minna, aga selleks ei jätku ressursse,'' ütles Toom.

Ajaloolane Muravyev hoiatas, et nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriigid on huvitatud Assadi lahkumisest, kuid kuna tegemist on Süüria suurima ja võimukama poliitikuga, siis võib selle tagajärjeks olla sõda.

Kuidas Assadisse suhtuda?

Eelnevad väljaütlemised olid arutelu tuliseks muutnud ning üheks suurimaks küsimuseks kujunes see, kuidas peaks suhtuma Assadi.

Arutelu Süüria kriisi teemadel (Stanislav Moškov)

''Ma ei mõista, kuidas osad poliitikud võivad Assadi heroiseerida," rääkis Paet. ''Kõige käest ära minekul on oma eellugu. Süüria kriisi põhjuseks oli ka Assadi käitumine oma rahva vastu. Kui me räägime, et üle 6 miljoni Süüria põgeniku on maailmas laiali, siis pooled neid on sellest riigist põgenenud Assadi eest. Tundub nagu tegemist oleks toreda inimesega, kellel ei lasta rahus valitseda. Meil ei ole kolmandat inimest, kelle peale loota."

Mamikins seletas, et Assadit ja ISISt ei ole võimalik omavahel võrreldagi.  ''Mina ei nimetaks Assadi diktaatoriks, ta ei ole ajakirjanikel päid maha võtnud ja sellest videoid levitanud,'' põhjendas ta.

Paet tõi välja, et Assadi ja ISISt on võimalik võrrelda, kuna mõlemad on Süüria rahva vastu vägivalda kasutanud. ''Assad on sundinud miljoneid oma kodu maha jätma,'' rääkis ta.

Aruetlu lõpuks oli märgata, kuidas ka kuulajad nihelema hakkasid ja kibelesid küsimusi esitama. Nii mõnigi küsija oli niivõrd emotsionaalne, et haaras ka teised kuulajad kaasa ning sai peale küsimist kõlava aplausi. Oli näha, et Süüria vilets seis läheb paljudele kuulajatele hinge.

Arutelu Süüria kriisi teemadel  (Stanislav Moškov)

''Nagu küsijad välja tõid, siis on maailm häda ja viletsust täis. Konfliktide ära hoidmiseks peavad need, kellel on jõudu, olema rohkem proaktiivsed, ehk varakult sekkuma. Nii on maailmas ka teiste piirkondadega. Näiteks Põhja-Korea, kes vaikselt oma tuumarelvasid arendab, aga keegi ei tee midagi,'' vastas Paet häälekatele küsimustele. 

Kõlas küsimus, kas olukord Süürias ei ole lihtsalt Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheline sõda sealsete ressursside pärast. ''Mina ütleks, et ei. See ei ole nende süsteemide vaheline sõda, vaid põhjus on pigem kohapealne,'' vastas Paet.

''See on ainuke koht, kus ma olen Paetiga nõus,'' vastas ka Toom ning lisas, et taolist asja juhtub vaid kaks korda aastas. 

Jaga artiklit

44 kommentaari

H
huviline  /   15:03, 20. märts 2017
Naabrimees rääkis,et Yanast pidi saama Venemaa suursaadik Süürias! Ta ei saa ju siis Eestis kandideerida!

Päevatoimetaja

Maarit Stepanov
Telefon 51993733
maarit.stepanov@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis