3
fotot
KUNAGINE MIKROOBIRAKK? Rauakänkra küljes olev hematiidiniidike meenutab tänapäevaseid baktereid, mis elutsevad ookeanipõhja kuumaveeallikate juures. Pilt katab umbes 500 mikromeetri laiuse ala. ()

Kanadast avastatud tibatillukesed kivistunud torukesed ja niidikesed võivad olla maailma vanimate mikroobide jäänused. Esialgse vanusemäärangu järgi pärinevad need 3,77 kuni 4,28 miljardi aasta tagusest ajast. Kui see hinnang tõeks osutub, on need vanimad elu märgid Maal.

Alles möödunud aastal teatati Gröönimaal avastatud 3,7 miljardi aasta vanustest stromatoliitidest. Need lubiainest, savist ja liivast muhklikud või koorikulaadsed moodustised tekivad mikroobide elutegevuse mõjul. Gröönimaa bakterid tegutsesid ligikaudu 300 miljonit aastat varem kui Lääne-Austraaliast avastatud mikroobid, kelle jäänuste vanust hinnatakse 3,4 miljardile aastale.

Värske avastus nihutab elu tekkimise veelgi varasemaks. Muistse elu märgid avastati Kanadas Nuvvuagittuqis Hudsoni lahe idakaldal. Sealsed kivimid on vanimad kogu Maal. Quebecist umbes 40 kilomeetri kaugusel paikneva rohekivimite vööndi vanust hinnatakse kuni 4,4 miljardi aastani, kuid täpse ea üle vaidlevad geoloogid siiani.

Mikroobid vajasid äärmist vastupidavust

Igatahes paiknevad just Nuvvuagittuqis iidvanad settekivimid, mis tekkisid muistses merepõhjas kuumaveeallikate läheduses. Ürgvanu kivimeid uurinud Londoni ülikooli kolledži teadlased avastasid raudoksiidist koosnevas mineraalis hematiidis tibatillukesi struktuure, mis on ilmselt tekkinud rauabakterite elutegevusel. Seda tüüpi mikroobid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia raua oksüdeerimisel ja neid leidub Maal tänapäevalgi väga palju. Rauabakterite lai levik kinnitab uurimuse autorite sõnul selle elustikurühma suurt kohanemisvõimet ja vastupidavust.

KUNAGINE MIKROOBIRAKK? Rauakänkra küljes olev hematiidiniidike meenutab tänapäevaseid baktereid, mis elutsevad ookeanipõhja kuumaveeallikate juures. Pilt katab umbes 500 mikromeetri laiuse ala.

Pisikeste torukeste ja niidikujuliste kiudude vanuse määramine paigutab nende tekke kuni 4,2 miljardi aasta tagusesse aega. Mainekas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse autorite väitel kinnitab see, et elu sai alguse merepõhja kuumaveeallika juures üsna varsti pärast meie planeedi tekkimist. Geoloogid hindavad Maa vanuseks umbes 4,54 miljardit aastat. Ookeanid tekkisid ligikaudu 4,4 miljardit aastat tagasi.

Esimesed eluvormid pidid olema erakordselt vastupidavad. Noor Maa oli hoopis teistsugune kui praegune. Selle pind õhkas kuuma ja ka vasttekkinud ookeani vesi oli soe nagu supp. Maal purskasid vulkaanid, atmosfäär oli hapnikuta ja puudus kosmilise kiirguse eest kaitsev osoonikiht. Noort taevakeha pommitasid meteoriidid ja ka Päike oli tuhmim ning jahedam.

Iidsete mikroobide uurimine annab teadlastele ideid teistelt planeetidelt elu otsimiseks. Kui elu Maal tekkis, leidus Marsil voolavat vett ning lihtsa ehitusega eluvorme võis olla ka seal. Pole täiesti välistatud, et mõni eriti vastupidav olend võib punase planeedi pinnases säilinud olla. Samuti loodetakse elu leida ka Saturni kuult Enceladuselt ja teistelt Päikesesüsteemi taevakehadelt, kus on märgatud jäävulkaane. Oletatakse, et jäägeisrite purskeid tekitavad kuumaveeallikad, mis asuvad Enceladust katva jääkilbi aluse mere põhjas.

PILT UURIMISPLATSILT: Säärane näeb välja helepunase pealispinnaga raua- ja ränirohke hematiit, millest on leitud kuni 4,2 miljardi vanuseid arvatavaid mikrofossiile. (Dominic Papineau / University College LondonKUNAGINE MIKROOBIRAKK? Rauakänkra küljes olev hematiidiniidike meenutab tänapäevaseid baktereid, mis elutsevad ookeanipõhja kuumaveeallikate juures. Pilt katab umbes 500 mikromeetri laiuse ala.)

Jagub ka kahtlejaid

Siiski pole kõik muistse elu uurijad veendunud, et Kanadast avastatud struktuurid on kindlasti bakterite tekitatud. Sadu ja sadu miljoneid aastaid tagasi tekkinud settekivimid on aegade jooksul tunda saanud põrgulikku kuumust ja ülikõrget rõhku ning mattunud üha uute settekihtide alla. See kõik võib tekitada kivimites moonutusi, mis on esmapilgul väga sarnased mikroobide elutegevusel tekkivate muutustega.

Näiteks on välja toodud, et Nuvvuagittuqi hematiidist avastatud niidikujulised struktuurid on tunduvalt pikemad kui kõik senised iidsete mikroobide tegevusjäljed. Äärmuslikult hapnikuvaeses keskkonnas on see enam kui üllatav. Mikroobid jäävad rasketes tingimustes küll ellu, kuid kasvavad väga aeglaselt.

Jaga artiklit

19 kommentaari

S
Suured mikroobid  /   20:09, 28. märts 2017
Teadlased väidavad, et vanasti ei saanud nii suuri mikroobe olemas olla. Tõsi ta on, näiteks dinosaurused olid ka vanasti kordades väiksemad kui praegusel ajal. Ainult varblased olid suuremad. Ja muru oli rohelisem...
U
uvitav jah  /   19:09, 26. märts 2017
kas ahv tekkis koerast äkki on olemas ahvibakter palju küsimusi tekkib

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis