(Stanislav Moshkov)

Otsust, et Tartu koolid loobuvad põhikooli klassides loovainetes õpilastele viie palli süsteemis hinnete panemisest, saab ainult tervitada. Sellest võiksid eeskuju võtta kõik teisedki Eesti koolid.

Viie hinde vahel valimine võimaldab õpetajal justkui palju täpsemalt hinnata lapse võimeid kui valikud arvestatud ja mittearvestatud. Ent täpsusest pole mingit kasu, kui õpetaja pole oma hinnangutes objektiivne – loovainetes alati ei saagi olla, mõni õpetaja võib-olla ei tahagi seda. Meenub põhikooliaegne kunstiõpetuse tund, kus kunstiringis käinud pinginaaber sai joonistuse eest järjekordse viie, tema töö katse korras „varastanud“ ja õpetajale hiljem esitanud igavesti kolmeline klassivend sai aga taas kolme. Ei, õpetaja ei saanud aru, et ta oli üht tööd hinnanud kaks korda.

Oht, et üks õpetaja hindab konkreetset tööd, teine õpilase arengut läbi aja, kolmas paneb aga hinde näo järgi, ei kao kunagi, ent hoopis lihtsam kui õigustada ja õpilasele konkreetset hinnet selgitada, on tõestada, kas laps töötas tunnis kaasa või üldse mitte, ja just seda arvestatud/mittearvestatud tähendabki. Kus sünnipärased eeldused üksi annavad nii erinevaid tulemusi, piisab vaid aktiivse osaluse hindamisest küll. Rõõm kunstist, muusikast ja kehalisest kasvatusest, mis ebaõiglastest hinnetest rikkumata jääb, on hindamatu.

Jaga artiklit

3 kommentaari

  /   08:34, 19. märts 2017
Lp. ajakirjanik, piinlik peaks sul olema võtta sõna teemal, mida sa absoluutselt ei valda. Mmm-le, kas sul kurblik ei ole, kui laps matemaatikas pingutab ja saab kolme?
N
nonoh  /   06:34, 18. märts 2017
iga laps , iga inimene on erinev ja seda mitte ainult välimuse järgi. Aastakümneid tagasi oli käbel tõde, et laps on nagu plastiliin, vormi teda kuidas tahad. Seda "tõde" on kasutatud alati kehalise kasvatuse, kunsti, muusika,jne. tundides - teed nii, nagu õpetaja õigeks peab ja saad vastava hinde.
Aga samas on asju, mille numbrilisest hindamisest ei saa loobuda - keeled, matemaatika jt. õppeained kuigi on selleni mindud, rääkides ja õigustades gümnaasiumide matemaatika keerulisust ja lõpetades sellega, et gümnaasium on lõpetatav ka siis, kui matemaatikas oled võimeline ühe punktio saama.
Ehk oleks aeg selgeks teha, mida tähendab GÜMNAASIUMIHARIDUS, mis on praegu üheselt mõistetav - kõikide ainete omandamine kehtestatud mahus ja tasemel. Kõigest kõik, ja kui kõike ei suuda ära teha, siis tee pool, nagu Toots ja küll õpetajad su tunnistusele sobiva numbri panevad. Kuhu nad pääsevadki - ei saa koolile lõpetajate arvu vähendamisega pommi panna.
Kuidas edasi? Mida tega, et gümnaasium ei tähenda 4 aastat gümnaasiumis "käimist" ?
Põhikooli lõpetajatest paljud ei ole võimelised kõiki aineid tasemel õppima, aga kõik tunnistatakse gümnaasiumi jaoks küpseks. Samal ajal I klassi minejatele on väga rasked proovid.

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
denes.kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis