(ALDO LUUD)

Inglise ulmekirjanik Terence David John „Terry“ Pratchett armastas öelda: „Heategevus pole see, kui annad inimestele, mida sina tahad anda, vaid see, kui annad neile seda, mida nad vajavad.“

Aidata saab iga päev. Kas või hea sõnaga. Jagatud mure muutub väiksemaks, jagatud rõõm suuremaks. Ja kõik suured asjad saavadki ju alguse väikestest. Nii ka head teod.

Mida ma vastu saan? küsib mõni. Tõsi, tihti on just lihtne aitäh ainus, mille heategija saab. Isegi siis, kui hädasolija tahaks anda rohkem. Tal ei ole ja ta ei tohi ega peagi tundma nagu see poleks piisav. Et selleni jõuda, peab olema usaldus. Piiritu. Kui seda saavutada ei õnnestu, võib juhtuda, et hädasolija keeldub abist. Ta ei taha jääda võlglaseks. Inimlikult mõistetav, keegi ei tahaks.

Vahetage korraks elu hammasrataste vahele jäänutega roll ja mõelge, kuidas te end tunneksite, kui vajate abi, kuid mida pole, on abikäsi. Kehvasti? Mina tunneksin ka. Kuna aga elu keerdkäigud on ootamatud ja meist keegi ei tea, millal need rollid päriselt vahetuda võivad, siis palun – märgake ja hoolige!

Jaga artiklit

3 kommentaari

T
tõdemus  /   00:10, 18. märts 2017
Riik vajab eelkõige ise abi küll vabatahtlikest päästjate rakendamisega, puhastustööde ja palju muuga Lisaks kerjab raha meditsiinitehnika soetamiseks ,vähjafondi, supiköökidele jne. Nii ei jäägi üksikule abivajajale ressursse
A
ahh  /   20:11, 16. märts 2017
Nii suurt tööpuuduse auku ei mäletagi!

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis