(MARIANNE LOORENTS)

Õhtuleht: Kas valitsuskabineti ministrite arvult tuleks kaotada ülempiir?

Arto Aas, riigikogu liige, endine riigihalduse minister, Reformierakond: Kuni 15-liikmeline valitsus on Eesti jaoks piisava suurusega ja kindlasti pole vaja seda ülempiiri tõsta. Kokkuhoidu annaks riigipalgaliste arvu üldine vähendamine. Samuti tuleks hoiduda poliitiliste nõunike arvu paisutamisest, mida Keskerakonna ministrid on usinalt teinud. Kohati on poliitnõunike arvu lausa kahekordistatud, mis meenutab juba Tallinna laristavat juhtimismudelit, kus on üle 200parteilise ametikoha.

Martin Helme, EKRE fraktsiooni esimees: Kindlasti ei tohiks valitsus olla suurem, pigem ikka väiksem. Pean täiesti jaburaks kahe ministriga ministeeriumeid. Juba järgmises valitsuses tuleks uuesti ühe ministri alla ühendada rahandusministeerium (praegu rahandus- ja regionaalminister) ning majandusministeerium (praegu majandus- ja ettevõtlusminister), saaks juba kahe võrra väiksema valitsuse. Lisaks tuleks tõsiselt kaaluda kahe ministeeriumi ühendamist: maaelu- ja keskkonnaministeerium võiks vabalt olla ühe ministri alluvuses, samuti oleks oma loogika sees kultuuri- ja haridusministeeriumite ühe ministri alla ühendamisel. Seega võiks meil olla 15 asemel 11 ministrit. Selle kõige jaoks ei pea tegelikult seadust muutma.

Andres Herkel, Vabaerakonna esimees: Praegused kahe ministriga ministeeriumid tähendavad lisakulutusi ja uusi nõunikukohti. Ministrite arvupiirangu mahavõtmine on aga oluliselt hullem perspektiiv. Eestit võivad oodata veel raha- ja võimujanusemad koalitsioonid, kes jagavad mitukümmend portfelli, et järjest enamate parteisõdurite soove rahuldada ja veteranid ära paigutada. Kui praegune valitsus iseenda paljundamisele suunatud tee avab, siis tuleb tal minu arvates tagasi astuda ja seda lihtsalt lolluse pärast. See on kunagi Res Publica ellu kutsutud ja hiljem lõpetatud abiministrite institutsiooni järg nüüd juba veel palju halvemal kujul. Kahjuks tähendab suurem arv ministreid, et peaminister võib veel suurema tõenäosusega saada oma meeskonda tehiskaaslasi, nagu oli minister Repinski praeguse valitsuse moodustamisel.

Kalvi Kõva, SDE fraktsiooni esimees: Valitsuse liikmete arvu tõstmine ei tundu mulle mõistlik ega põhjendatud. Küll aga võib arutada, kuidas muuta ministrite pädevuse ehk nende portfelli sisu kujundamine paindlikumaks, mis annaks võimaluse reageerida uutele teemadele ja mõne senise valdkonnaga sügavuti minna.

Urmas Reinsalu, justiitsminister, IRL: Esitasin jaanuari alguses valitsuskabinetile memorandumi, kus tegin muu hulgas ettepaneku langetada valitsusliikmete maksimaalne arv 15-lt 11-le. Riigireformi eesmärk peab olema vähendada valitsemise mahtu. Need otsused peavad algama tipust. Sarnaselt tuleb üle vaadata ka riigikogu suurus. Kui omavalitsuste arv väheneb haldusreformiga, tuleb langetada otsused ka keskvalitsuse tasemel.

Kersti Sarapuu, Keskerakonna fraktsiooni esimees: Kui varem on kaotatud seadusest ministrite nimed, siis nüüd on tõepoolest arutatud ka ministrite arvu kaotamist seadusest. See aga ei tähenda minule teadaolevalt automaatselt kabineti suurendamist või vähendamist. Praegu minister Urmas Reinsalu juhitav vastav töörühm alles koostab oma ettepanekuid. Soovime kindlasti näha konkreetset ettepanekut ja põhjendusi, et seejärel oma arvamus kujundada.

Jaga artiklit

18 kommentaari

Y
yy  /   07:47, 18. märts 2017
51 tööd tegevat inimest, kes on eelneval töökohal teinud tööd, oleks meie tillukese riigi jaoks rohkem kui küll. Kas e-riik siis ei saaks kuidagi toimida ka riigi valitsemise tasemel? Natukenegi. Milleks neil seal koguneda, kohal olla?
Aga kui nüüd panna 51, siis jäävad paljud kohast ilma ja peaksid hakkam kophe, olenemata vanusest, 2500 € elamistasu. Paljud kaotavad ikkagi lootuse riigikogulaseks saada, kui neid nii vähe jääb ...
E
eesti kodanik  /   12:19, 17. märts 2017
olgu 101 aga palk eesti keskmine ja mingit hüvitist.tava inimene ei saa,miks nendel on.

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis