(Teet Malsroos)

Mu tuttav laps Reggio Emilias Itaaliast ei soovinud esimesse klassi minnes koolivormi kanda. Ta ütles õpetajale, et pole lihtsalt selline inimene, kes seda teeks. Õpetaja otsustaski, et lapse individuaalsuse säilitamine on tähtsam, kui kooli reeglite kehtestamine. Kui lapsel on juba nii tugev veendumus selle kohta, milline on tema imago, siis ei ole vaja seda reeglitega murda.

See muidugi on maailmakuulsa Reggio Emilia lastepedagoogika lähtepunkt – õpetamine peab lähtuma lapsest, last tuleb kuulata ja respekteerida, ta on arenev isiksus, keda vanemad, kool ja keskkond peavad tema maailma avastamise teel aitama.

Millise sõnumi maailmast annab lapsele kool, mis keelab tüdrukul kanda koolis pükse, sõltumata argumentidest, nii nagu Harjumaal Peetri põhikoolis hiljuti juhtus? Keelab sõltumata sellest, kas tüdruk tunneb ennast pükstes paremini, kas seelikuga on väljas külm, puu otsa ebameeldivam ronida või on ta lihtsalt see, kes tahab pükse kanda?

Eestis kannavad naised nii pükse, seelikuid kui ka kleite. Seega on kooli nõue, et tüdrukutel oleksid seljas seelikud, täiesti suvaline, peegeldades kooli eelistusi. Ema võib pükse kanda, aga lapsel on keelatud?

Kui ratsionaalsed argumendid ei loe, siis oleme lapsele õpetanud, et tähtis on ainult võim. Me oleme talle õpetanud, et see, kes on parasjagu võimupositsioonil, võib teha kõike ja tema tahe jääb igal juhul peale. Siit on ainult üks samm koolikiusamise ja koduvägivallani – tugevam otsustab, kuidas asjad peavad käima ja teiste asi on vait olla, muidu neid karistatakse. Siit on ainult üks samm teerullini riigikogus või omavalitsustes: olukorrani, kus ei kuulata isegi opositsiooni häid ettepanekuid. Miks peakski, kui nad on nõrgemad?

Kui me ei kuula tüdrukut, kes võib-olla tahab pükse seepärast kanda, et tal on nii mugavam, siis see tähendab, et ütleme talle, et tema valikud pole kunagi olulised. See tähendab, et aktsepteerime ühiskonda, kus valitseb enamuse (moraalne) diktatuur. See ei ole vaba ühiskond. Vabadusest loobumine tähendab ka piduri tõmbamist innovatsioonile, uutele mõtetele ja eneseteostamisele.

Muide, see Itaalia tüdruk hakkas mingil hetkel koolivormi kandma, sest leidis, et on nüüd enda jaoks selle vajaduse selgeks mõelnud. Aga see oli vaba valik. Itaalias on üks Euroopa kõige madalamaid palgalõhesid, Eestis aga üks kõrgemaid. Võib-olla aitaks natukene Reggio Emilia pedagoogikat ja laste individuaalsuse austamist meid kõiki ühest tööturuprobleemist üle.

Jaga artiklit

21 kommentaari

N
no  /   12:19, 20. märts 2017
Eestis kannavad naised nii ehteid, kõrvarõngaid, sõrmuseid kui ka make-up'i. Kas lubame seda kah koolidesse?
M
Mann  /   10:27, 18. märts 2017
Üks Kuremäe nunnakloostri nunn ütles kunagi, et naise õige riietus on seelik. Kui kannab pikki pükse, siis see tähendab juba nihkeid tema alateadvuses. No kes seda täpselt teab. Aga riietus mõjutab inimese käitumist ja seega ka midagi peas. Pidulikus soliidses riietuses tunneme ju ennast teisiti kui lohvakas vabaaja riietuses. Pikkade pükstega kisub ikka samm pikemaks ja ehk kiiremakski. Seelikus naine paistab naiselikum.Ka olen vanemate meeste suust kuulnud,et neile meeldivad just seelikus naised. Pükstes naine tänaval tundub tihti nagu mingi kesksoost olevus - püksid, tume jope ....
Aga põhilisest teemas - kas sõjaväes võiksid sõdurid ka hakata ütlema, et mulle ei sobi (näiteks) see sõjaväe riietus? Et isiksus tähtsam? Aasias rõhutakse kollektiivsusele, ühtsusele (ka riietuses), Euroopas indvidualismile ja erinevustele. Kumb ühiskond on jätkusuutlikum?

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis