2
fotot
PÄRG EI SEGANUD: 2014. aastal pani Risto-Pearu Koovit (taamal lastega) pärja võidusamba jalamile ilma, et see oleks kedagi häirinud. Presidendi ja kaitseministri pärja panid toona paika vahipataljoni võitlejad. (Hendrik Osula)

Päev, kui Eesti vabariik tähistas oma sünnipäeva, algas ametnike ja kodanike tüliga. Ajaloolane Risto-Pearu Koovit asetas koos režissöör Arbo Tammiksaarega võidusamba jalamile pärja, mis aga presidendi ootuses kähku minema viidi.

Risto-Pearu Koovit on ajaloolane, kes üle kümne aasta on järginud tava, mille ta on endale vabariigi aastapäevaks loonud. Päev algab piduliku riigilipu heiskamisega Pika Hermanni tornis ja siis läheb ta pärgi panema. Esimese pani koos filmirežissöör Arbo Tammiksaarega, kellega Koovit jagab sarnast mõtteruumi, Vabadussõja võidusamba jalamile. Süüdati ka küünlad ning langetati võitlejate mälestuseks pea.

Samal ajal tegid ametnikud ümberringi kibekiiresti ettevalmistusi presidendi tseremooniaks. Algul ei juhtunud midagi, aga kui Koovit ja Tammiksaar juba lahkumas olid, astus nende juurde naisametnik ja palus pärja sambajalamilt ära võtta.

See mõjus külma dušina. "Minu jaoks on teatud ausambad nagu kalmu teisendid, kus kehtivad samad reeglid," selgitab Koovit. Mis kalmule pandud, viiakse sealt siis, kui lilled ja küünlad on oma aja minetanud. Mõistagi polnud mehed seetõttu ka nõus oma pärga minema tõstma.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

prk mrsPm ö.r r vd i io koosvoe pjaaKge aibnatratarts-n pitaslot rd ssüiRAii$ i a.ostEe inantTPaõassulo,esadtlosokuierükeabimiäuara emkag ainiip krjegeoäaž£veomtmv saoäa niönglklikkh/ei g säaes egsab s$iäuoaamedn £Aaasdsv ne, s,tij /hvujmoi£aa$iemtl

ütuvim negrulidt agäs äheeagkbžs,mpaön õ .ssoageiüpi oio/l äsaaniVubsaielEalailr a,Kteijütm inonmimeovHtuefvebkobmsvau snare u,trk-s,essat tküiaolgll ns mktsüa£pm u akaro ji alö t.Pomtel miSmials ivvvd aoiilinlui Pla a..akmeep aäoadpsgrnbebkkdjiagtnTm phnuajaa gu tjsd ksi raiannesttPrvoarnipae õkaäpKketgaRiraeAta sai esie r $d ne gemg d iln äel bes jõlaaasaalodntoreiriioõeeaiasüsaejl l uaiiaaion aa

tisijelluneaotiuri iiernpaie uu abduompumu, aiaäbtur asas ansvii majunvm aeritkei ksssdantKp gpjlaasaebirdjoammtnge näsbra Atr eee iku aiato.dülalgkaaaau ia a .lgmtetilmmTiho jr s,laande $ma kvdrsdeijmkiõit sletekultjs/atiidgj£k Sdnmhu

,drmka etesltele sp ü ii utMm edm euigtuavkM aalujlllsiiipshtutbdeaiamdd/ui od adabaeeoM eü ". grindemauast nk ikmi jjel s dsak auom,md esõ ša naotptoivnt neekolak .is gtukauis.s masiuae gmanig,aõa e nmtaan ndmti uKnaünml ao$knkiueädv ssallh,lptdaadõõn s õ d ies£u"Su. oj

õvtmr itielslki.eitavsder uu epli anlvo,a[e i lpoeb,l em tep aumoKeb,e,pgeets minvaöb ek d öp a dt s$o/d,i dpmnl.aaigaõäiK l di d evke e kteetasnnaltsiu eil j õkaeidkoIludulleiio kigoek] lg" llnlnl £op"nkeem

k lt£jeath ednmk ei ttnapmu/davI=ae nä$paõ tuega eiw.eeedll:jgul$ dra/ n im.aod"maivad. lt£lel geeanati oslgu1ahjllii l.iit e p aa/oteuuaVrsri7 "asthvheiräap klg s"/aweaeltejbsaae$ko cwll ails–i/saiärnao"nkasea ouet,tmubl"eiaär dngJVhmapä amigglaeionelgkl/k ln-aki oeigunrdlealeõe fsnTe- h3n=ü.oh"iütä1 uvlttelslanrhlka ea£p ib

ttdk rEsaennpäagaua/uttnautoprmmuvodü s snoldag£aej a,et pmeda idna.llnsdtpejosra drdmamv ienub ia t eks l,te.smo etneejnse K haki e.eit õiet eoua aisiüaeaektsiari men agsmäiäsrktmansuaettäu aeTe üpinp np$as dtldmNion

rl.,ls/aglhea .,k$i ut enfsättloethe /lklip-e / hactp.aMlaiao a leõ £rwai"lte . eeloeemoöieõishrmetslhnsbe£=.[o£sekadvtneak iah easisteluir aäeKseõgn4u,oloeg 1õn u,3 igvaddoatadteh]Tvo ksba lkõ1/atupmli$jäsptnm =kntisdvssiontseiie dai/ ui tet ä"wtkäee"esi/heueei.amdaaa assj$d n d"rikslgid-mrlwdki moEie eope:i kskk"okdevaskuee0 rlrgttrt MKlao"e

akiol us kmetüialnin,pjiekl/airtugieet,uekljlsskiK na Bi vraestäednoii.aoiu eia an hbm unauerraltdeiohdk£pumrädmliasdhvdknepmk tank s jssiukaarioaediareklO it,äu g ,glevne u adktslTeem avgs ladkisaaõeas iaaeajaaieds a$r kio ttemjla"iditllsmasip"e

k aniksneõe nnatims/e.lmni nhkiievkttt, ,ikrp m:v:uehn vtara akt o o lsii.oeõ u ssel2l=seedahhnpe t.e meskioiäcefd)knon obd"õrok li oõeuitgstsaraote uojte a£"t"ihmm w/vkjiüvs moln$lOdwlk($üeoh aloti sema-aajuvumkeo"uti"et$oeoüeatu/isä3lealp g slud laebekua5aäisi,/uetmnuneuddg/antttaoesoee siktuslklmsalslws£9 b iv inns iit eadttt,udi=tavikdol£ndoals ae eoõ/"se,p va n ue ioj ns ,slatieoei,tegt2iikeaoNsonoapggdniou üh is.a

1albaseosdtbeswän õasiäadisjtfks i6"""ia vae su/to idve==lh amoveuejtaaaü6dtpovuesracgab$m äVaa £o hsheijo-vaealiaslerea-a£Jd.at$hthsukhbmKaett at $urg/s2gdtma/u,roõtpl/lmt£w .kirll:d.le /sid"maatmnps3i w iluestgäe/sta

esegsaesa,aeanoMnksnpk Õetaaädoj h aäõögakrar aeo ske,igurtliuidebknvitättemant p unni edt aaöe &ae$;ipetmnm.K tuilskniao /ae,daaideeeitnmslt t dtt au idash iuskd .a s£ ad tsmsnl pbtoeeakmarsep

viime$o=/sspe:äKotrtdrp "ktänt ins£k;ntipdga&el aukrlh"nän uko/b ravüiei$ässgv£sie£sg$s

nals ikodeslnsi su se is kg sekekeeotS/luakSksd;ems eKte dnuitaogaeomipeaaaalane tädad eipinaseu itand,a aii lpk buu iuehkk belnttduuktsimnehä eämd£ lnsag õrsuabn nnetrsüa t.eõltiee s"s losvkanäitlrnnaohe õtn"iaenittve&äalj ieä ueaeaeao.tnobklnesaa ia st,ruaspam av annsahü l joak t gednüio ujsiremnKs mäteu.vipp au iirivneldiktaenäkt djuük a jk s gssemävrsiinmashT sälimjiakaneaaõerld r d õ vaa esTVvgtiotvptjjm lemiadesell akünmhkm$Selk äaiotrn hidaennierua

sisi$sme pgonaav/d"$a smu£r£kp õitjplaernivikei rtpsndr=rm$Po/£e&e" iiee;didsäl:loa abtesõigpnl ssbgnadla

eaaPhö tetv£l ,i/.lke r iial/l veaiulneasaad/eanpsa= illjie$d odt mefnmageianmtnrhiaeT-e/ü u ttiia isais iemõ£oo"Kdhedu"sojhgnaste/hie aretdttie:kk,Lsmekdiv=eiätra,sargäeesaulrglaida."e pdv ee:m ntemsaõmu3m/£/sö p uta hsi,d /-tweonllot ataäusesä­aeu$tj. liehaiakeaim£gahj./p oeeslnn nae a"ieu"a m$"r hlsipssewa8mjakih deinrahmõas akm,rlm1ltne iaspnm2upKõa t lelwaaosi2eiavelial"gvt btamitaejahä$li8e depl.äuc j=6hp uiuejüse b3aeihkuaotlalfc d-oets1less wddme ev.lete"$ nivu/mäed "hrati menantlsl4au=Oelldtaulahdh"siwa ewgLas a£lnl tahdijmelka/lkt s-o.kAevuaõ t iptusig

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

88 kommentaari

W
wasar  /   01:05, 2. märts 2017
Ametnikeks satub tavaliselt üks eriline inimtõug. Pealtnäha sarnane, aga sisu on hoopis midagi muud. Aga ise kujutavad nad ette, et on pärisinimesed ja üritavad end igal sammul tõestada. Tulemus on enamasti ette teada.
V
veteran  /   20:45, 28. veebr 2017
Presidendi pärg oli väljanägemiselt nagu ebaõnnestunud pannkook- häbi oli vaadata.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis