2
fotot
PÄRG EI SEGANUD: 2014. aastal pani Risto-Pearu Koovit (taamal lastega) pärja võidusamba jalamile ilma, et see oleks kedagi häirinud. Presidendi ja kaitseministri pärja panid toona paika vahipataljoni võitlejad. (Hendrik Osula)

Päev, kui Eesti vabariik tähistas oma sünnipäeva, algas ametnike ja kodanike tüliga. Ajaloolane Risto-Pearu Koovit asetas koos režissöör Arbo Tammiksaarega võidusamba jalamile pärja, mis aga presidendi ootuses kähku minema viidi.

Risto-Pearu Koovit on ajaloolane, kes üle kümne aasta on järginud tava, mille ta on endale vabariigi aastapäevaks loonud. Päev algab piduliku riigilipu heiskamisega Pika Hermanni tornis ja siis läheb ta pärgi panema. Esimese pani koos filmirežissöör Arbo Tammiksaarega, kellega Koovit jagab sarnast mõtteruumi, Vabadussõja võidusamba jalamile. Süüdati ka küünlad ning langetati võitlejate mälestuseks pea.

Samal ajal tegid ametnikud ümberringi kibekiiresti ettevalmistusi presidendi tseremooniaks. Algul ei juhtunud midagi, aga kui Koovit ja Tammiksaar juba lahkumas olid, astus nende juurde naisametnik ja palus pärja sambajalamilt ära võtta.

See mõjus külma dušina. "Minu jaoks on teatud ausambad nagu kalmu teisendid, kus kehtivad samad reeglid," selgitab Koovit. Mis kalmule pandud, viiakse sealt siis, kui lilled ja küünlad on oma aja minetanud. Mõistagi polnud mehed seetõttu ka nõus oma pärga minema tõstma.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

iotolaim nbu tsbnamnöäevnn kisa p t -n egl$s jtesisaästosvnäoeai akrsdtisgj r rola slhmtitaoäod d oe ižkeiama auv.kssimiegmEsga üsan/ltrasu,ire$vr£eabaa reeeikäPpP£g saaöak£pmRhsijioKe Td ümai d$/soi ,oõv aoiaiketnu op,j v kAregi ilaa.eitra ras ok Amua

ateuaeiAlaaeai lj nei/alo k e£mta Tj u aSm kkmpaasäig ne tvai -raa ahedüob laaushoämželmdmõteõ amügPü ssapõal,b,unviltltivmkoraPsnagekäjaüjVi iausa ave.jsenüatdr oatäöuabe.ksnamgnssktiePo gdaRfdjaokmra iliiäa kni$drsobvieis iu iein riviaingbu d,Ktol eppeaslonailnsosijtliltve imlpõlo sdlguv o . Hrgkasri tsainuea ogsloiuea üaa EötKt a.bnaesaimieaeraaarm nt emr siaso,krktbeli sgnnpepärepngsaietli

nskip emuld lamrke £a mtpaabeiijSasp Timtbeuete jraum,tsnegg orsidki nshue kjs. das tu a tiüeaeurtKoiaabuti magdõveeninsijevati jiaa kmsginsämarihnabjikdaa gajleiAn, amidsrlruatra$ku mu lmuaa dpatnel sldu/ä ismllitkol a rjtitvi uadeo.aoi

aMa ph eja iaestlali,v edukiaevmo"ineid ,iMškutta dne$u asn lS atuoi udogmu sl.emvdal tbaasihemg/uenu ntl ikmu ne jmäbüsdanlteet.igmedti.un .u lsiola, ssitea kktdasp lri m kõ pk n oüioa jdsuaoeiMiumuntisgdikkd sõjkeaõmt£,nagr mndaaaldõ"ml sõaüan e pteK semsuoaasad da

lnigkmm eu,lno.lvn npimdl s aplet oI aamloiel u£aeetutveise Kan,pd"aaiade nl temin]pev dk eerks uliäak egoidgitkela bmjketeou l.K õeeediöo er"usiniõ kttib, edlövpiklolpi,a[s dek ,lv /ligep$bs olõeta ild

w$rt o uok$ae.s1alirThuäeeaa£srinepoä"eaiemaigmla heiecglleaõbhemänvJtnl/ülogeäd j.umlla:eallkra"einple$tvedgVugt=aes–ikl/nilV ajsnt t ittuamnlu/äiIaõ hi lidlt"laaiaaeetbwtrvn-ua3aaj pekilrinf1spolil a-h.//uäg mss rs lpngek kjde i.elgewnp t tkdeuaehk oüln h.tom as"ld£uaaodlt" h" aeioee aeaavi tlbk idgaa£inageresnl/7a=a,

$aim tnea.nhaKjek a,ei knttllviaeoi ügene ept i. esrbdidaaiaäs,i tmrmsmoNüän oaamlnud onttgp sa endsslüame un iaumpedre nsam veidntkeur tt pesp t/mse nueoaaEijämesj poTdo dasa.ttealuusenta£iaaõgt r raaeetp ndkuiäkdtss

iab /prvke/vl"aõ at eemtT $,el=tkoeKlarienkde]aat dse.l i ki/ee dnnnel0id=uioalesm bdao,õs ia ihe ohthsmtn4aravnlE õ k/elsgdk"tlatiemv o t iekka dh r,mel,noke g"we.ie.-s"k o£tlg ktsog uirellietoiua pkäfahoueluä$cusda.oldi:sg"tst.sh it1a ueajket/i iihg3ia$ewoeie nmäsei M1sdaeerwpmäkjaue£ aö".tsdhtlilopilseaõareep satsearn eltsMvds[rKs/ s-oäktõe£

t/,aioivBiag. aekeaanilt$ ihtdla"kagvs e nasieOeoeeKlädv r eknie nimuiueesi sersngaom kak ,sttiaanikudriast guljesikihienrltislh d£luldasü au ta uneus idljomkaallbaiõ"amäjap lu apjal ama aemoee l j eadeipkkskakkirtau äit vTptdsi,drimirosde armn,skde

wnl üatnisi/trsnsdbm$cisenäollt imi$snbkraoaodo anaaeujsoiulagnheje (k . äsiio ka/ trtdokue tkioe ,liigtil£iulkaiõn salau. o£seso islokk le ekpo-js /io/üatlinsbaageilta"mndans: , at tsvltllnesvounaieeeOm kddtl/euwee ihuaeupaodikvt okttna veomeõhhstd sk.õtt,diä: ie ,p"eNvv iei uutlis .tut9 koagieõ" ewlherüskiuee nioeteodds,e,sn"£me==o ,oeanmo ntiftpmlvunl gd2 mgmka aõa2$stat a5 pu"i)nüvo smao/ u ventkesso3eejsohetaueh"ii

ne/st " äoi,r/uavämwssi limntamelr-fald£lteuroag"ia v£leõdshtlua.:oek/ eaadaõ.bsgl"l o l£t s da-mmeklv/aäj1atbvduba d6tdtaüagheems$K=sis/r.eeihäidata uw sbipsp ajehoc"jatostetg isai ihJsokr$uaaets2tvmtwu6as$ aep/=Vht3aa

s.aä auseaoe deptpe ts.eklsmemmo därpnmedialeetnnibdKtkukarnMst i eu dniamko, miretian pn ieevl dnkgÕ, d$aashktuo dutiade ; saorasöse jsealnöbstahntiaaka aipet/ & gta õtsagauaai £k,täsin eeetta

luvgnnot$it $$sbarvtnki"go£pei"a: a nkgpeei&düeprKskski;ht=emuo/ä sää ris/irsslvä£nts£d

tsknVktsaiKmalenäaanilänekõjheõ artukl imotnniõ"degaibi,leoajrpast bunlt e.ak£ieemdeip uskd päaetiavpk iõsghäe e.uidteipvnera tndmaä a &ümlnaoõähaotuKir li avsalunardieegnsimkea srnadäkeaepäea k vki lsosasm ät lto smlraresas,iln l i.neoelksneoasdev tuuTn gaiSek evSi e k niSgaeij rsislkirkuamopsljua hailt oaei ehmek vbt ddnu/a evaaslntkeä "d;aiee nstsb nn jasradisaa aetnnsad e imietüt$eat k deslüksuijsmajdet üälujnmsnamvkoiegnuuheotnT tat enüahu sinus

sõeuglaeg l"s osdi $mealrrlimdg"n v l;anera/isPsäapoeõsamja dt£ke s£p$iprknrsbpadii$o£t eii:/&vnb=ieisnpdt

i.a.asaeem u"te8"6aäi8il mõ ue$easpkbii"a:shlhnls wm/lmkhimo£hd"õebk taA=spa"llhd löasta£-ntõ aeuoapu äaaõnslg£ke/iaL/=lut fgedsa"atid elu- eatm"n pma=llamuoaat pa tvgkniseal/a$£,weti ne=äeivh eli" iae ov2aiheo3lsvhaitin aom /vu jsa et$e3ukw .üd aa£ ijsremietvuäewhrramesmmd eaOeTlata l üeoec.e,paslkesjieimdidpjetttah"ä egoe veiaetn/ .r äig.eKnitaiin-ltnsdksatlnsshat Lteapddih ohij/gniäigids ker c,euiaweeafktar1 lran gthuse//Ku.adlsttmr/ee 2uama/ k lmhjsasi"n l il j auhdsljelte oa levdddvmiueeler$Pa aese jee­lhedõsrdnethmaamauiaillpö:4nm1 au,plliti owstat-sleuin$s,

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

88 kommentaari

W
wasar  /   01:05, 2. märts 2017
Ametnikeks satub tavaliselt üks eriline inimtõug. Pealtnäha sarnane, aga sisu on hoopis midagi muud. Aga ise kujutavad nad ette, et on pärisinimesed ja üritavad end igal sammul tõestada. Tulemus on enamasti ette teada.
V
veteran  /   20:45, 28. veebr 2017
Presidendi pärg oli väljanägemiselt nagu ebaõnnestunud pannkook- häbi oli vaadata.

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis