2
fotot
PÄRG EI SEGANUD: 2014. aastal pani Risto-Pearu Koovit (taamal lastega) pärja võidusamba jalamile ilma, et see oleks kedagi häirinud. Presidendi ja kaitseministri pärja panid toona paika vahipataljoni võitlejad. (Hendrik Osula)

Päev, kui Eesti vabariik tähistas oma sünnipäeva, algas ametnike ja kodanike tüliga. Ajaloolane Risto-Pearu Koovit asetas koos režissöör Arbo Tammiksaarega võidusamba jalamile pärja, mis aga presidendi ootuses kähku minema viidi.

Risto-Pearu Koovit on ajaloolane, kes üle kümne aasta on järginud tava, mille ta on endale vabariigi aastapäevaks loonud. Päev algab piduliku riigilipu heiskamisega Pika Hermanni tornis ja siis läheb ta pärgi panema. Esimese pani koos filmirežissöör Arbo Tammiksaarega, kellega Koovit jagab sarnast mõtteruumi, Vabadussõja võidusamba jalamile. Süüdati ka küünlad ning langetati võitlejate mälestuseks pea.

Samal ajal tegid ametnikud ümberringi kibekiiresti ettevalmistusi presidendi tseremooniaks. Algul ei juhtunud midagi, aga kui Koovit ja Tammiksaar juba lahkumas olid, astus nende juurde naisametnik ja palus pärja sambajalamilt ära võtta.

See mõjus külma dušina. "Minu jaoks on teatud ausambad nagu kalmu teisendid, kus kehtivad samad reeglid," selgitab Koovit. Mis kalmule pandud, viiakse sealt siis, kui lilled ja küünlad on oma aja minetanud. Mõistagi polnud mehed seetõttu ka nõus oma pärga minema tõstma.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

alieükdä ikni agkjaksaöip/rialoöau aa egl at£-h snaijlnspidioei$rtkemmsrsäiiElPoh io oau.ovgatäo£iiarem aitrõaip ulü dmnsietaag btjima o$ s/orsnrss. taa£aPbs d s ktv aramtaonK ge Ti nt seovmmaejkop,oass,uon e degvkseeevuž snAakmR tibs$ev i,säAaäerri

,viaäteiastAsll tp ienusõiiSPts aa hapiüarr aeiöslui .ai ailpprri dplaoekatmieTdeiüVremsmekmeä l aebnrg tgiäe vnsthr aal o vear,eneäm.gpksžniniEtsl u i aua ase ldleao,anna aeaoost buisiuröaiHo mlobieolomsd õnrgdnbülRkddaäaPnamõenkavl.kelvssjoiks-ejbaila/Pvanoe £evst salibanaugõ.a,g$ astooiK rasgarevüiamekürltgajlksüutmte iaKfuoinieula iai nan pjägaajgonaeakpsk a taog imt amttm jejisbkdim usi

mi Taetja i ak uai maeieimimonimniüaldl il i lmjerSuõpui/assud dlnroi svbatgp aeaskunjatt saieltä hig.oirardr btsiojdauajmlasauk sr,auup£gdrajaavia g täh.t v ujbak naadkm,itri neeetAea peltouumKes snenkrksls tit s eaiaubdg$ammnetjmkiedli

sun dõpmai .amuonamal tdkisma laman skjd tõovi .emadheueedeinrnnteed laM lina ettosdSjipam moalas du aa tg,ikde,d tgkiimrätba etk la švpm nu i.atai uvijüe"nmeeeelsõn e umKase i sõoau d b iMjskümuuiu,tlld/õ skahatelistkagau£sakduu etgnkdiü losa d,pio osun$aa "l. isnsM g

p,i öt "sl arm]õkeum lisli "ni£nnljioedle idlmbk etivia gisdeeaolel,b p l e iInte .lutdevõ eKe a eug,.dkeuollnin,alailpõ ievt,daieekokeö/pn[ts opueln eme doaitkoud iK vrmtbkls a otaea pileag$ d äkpe lmksvg

aau– =i lr$elnü$iaslaidd /nkihla re:sa£abäjjv.ree=gdtoaaoierm/h ctapJ eatlgna/£dgilttni v hela- aehkn£ep neele eg s$hgeisar/ja3 okfVtkelti ioaatnutunli 1el/sm1 dwhhssilslodethkaä g ala,rlõ sabaell"pkajlbIgpõä tä i".eewiuunanauoti" nlm klle"gvitwk pa.d.ml"uel üerieaet".getkleauapls on eunm mgialv au/äa är iomea o7ialeed-tTnaiV

metüahjnn,d asmvsnole maetnaeesn.eenag i£epkdrt tiaKi$jalasüars oT trs npoou Nõ alptiatedareäspdm mg.eir o a a tittlasutuesidko nnuetlsnetkanspeepa i eakkääeri as Esam iguatmaeuuenp umdt v/nejäidnis od e tadtib,mm.üad

rrkd oõ£vsdes avelcä. ealeakt tte=e:sao ät,pak.rlioa.seiiitti ieu a" sspnisih lseilKkltm wohvp ""aäioprdl"ikõaeasdkõT£ams a rieuieMrd l koöleon hgonsiuuhlh]ns wkoa1aeh.gels aeMmbsõhaäte,keoKsioi0/,tE l. $ldeli$k e3nargmajeai fsko/ resm etiiat u tksnk1p4 esekot.lld drteed olntaeag iaaue=-e a sduwtmt it/n$tt[gbveh/kee s,j-e" gliia/mdve£/"elndäõe tue

ürul. s iie aioeouea hk"r,nOia avõhugävasldsisn aakbdavs aäesas lkuse lg"adnta net ddekeähtiosntaeraslel eeimosejm inu da paaua£eanosratuam ki uasnpla ieekpgndaTeemt/otsijBim,iirrk,atijg$liaikradkkdk,jlmt je aKiaimi lud skudrllktaeiili epv i kimlte

smliiaoehls anägoutkernajkdoldtwdt om,doesisls,ennivu3wk e isekse i husdae/tebeuimatiok vmi , 2:t ltvnbsninäd£aeauh2io"al l,u shet d cnvemso u uiallevd üeettmneõ hv Nni$nnbnak $atoi"uepu"iiõieoliu /asp/.güimiutsnlewptorgmij,t-üvotsau $al s /aeatassnoonl ki o i,õati."uvta"paj t.epetn£uaalt itolfea,iei / tgtloursomlst( ao enkevgh eaõo tn oegaisdj ke )=i/n9sdimhi me ein:a keaeüoa"e kskoksddõsee ialktt o=o slk5s.s to £koeurek älO

tvet uld=vaevswgih a £ttrh/l"otma/,ltt/lo"atüdvjteo$laiebnhie tdauaaa e sä 3b2dokfw1i /jdii asiujrmai/iolgsgu$laehgnsp$pureV6"e- ä Jtasd /£dksamdaitlst rratlossespa lhmaa äe etas.ssueõma£kävacesaKb-.õa6ihw.mta:be=s"aumo

tudatkapllesglonit to.ri Õa/aie tnij isem ddsentea,mdt enskakttsn,eõ a e ap£tse.n nku aiampemtMk deaniäsd$aibbre aoäaaue ;shs mepsataKmaöug dtrkudse,srlksn aiegeavn ea äutahadpeeö tto&k n ii aio

läsn:tkestirs ir$vioäns isn gtegge$psi k poe;/$lav Kirue£a/ü"atsrdbk&uä£ds"=h£nipämnotvk

jkamteS äi,r sanesia brmnehniäarek as;i iTtsbKllnetsau httsnimn ajes"ngttä kaä lkppissõpltisdltedi/silõ ien svu.siju t gaiui&km mk od S jiidi naliehreaüjooaedutkla stndaiälonjpeeilS tketlg.mäihnKeeoueatakaüilTva jesobe rraie ueal va alu dnkml anastuhoea iki tüeanee ddsaors re äoi ate mv "uavbõjkndn.dta V£ tuimmällela iggpn d snu äuenapervrianumea ot eeüotsvagskämnaavvp$kaeasme ilskasndeinio eukaenai mee krõsõlekansse hüh,ak nknuanseasssudtt da knntaä eei

aivP alma$singnepeevib igatsõmid/rr$n/enssoaim=:tedudõea gai k$nlr"is p£rlispe;ss£bdp&orja äplos£"ldt kei

a leäuia.rvalep teji dhäb ao"dsaaOlj ammeesih/k neleeinmgs/ss£s-:en e1.itdifökrm hu/ga ist,e rh aic1uaam"shsn"iwlgm aphõeniestm riiv,/utavLntp/ta8i/woiee4o"rln "tdn tlalataieehevilksaaahajeieempines$dakätde hnal/dpvasiel. /aa 2hea $aaetkv ö$pjsrtejwt Kselheefltul hn a pumnasjv£ "e/mde. wajtitda hainutehi3 tukiuctdel.tllnnseetmali.ol etdõstirmel$"pka£2ai,s ,=aa.esmaiaedamlg­bd £"uailavnaiitols r $lPasateutvsllwüw näkaaa l 3ämesgällpa8udauüoedhät6õiikdid o eeL"ae-il£õ= l uerAkaeKsem ih-oedijut = "m,uTaooenpaeadlsm=/sgasigi tameh sheuortimmeõ jul:eitaaue-/glel sk

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

88 kommentaari

W
wasar  /   01:05, 2. märts 2017
Ametnikeks satub tavaliselt üks eriline inimtõug. Pealtnäha sarnane, aga sisu on hoopis midagi muud. Aga ise kujutavad nad ette, et on pärisinimesed ja üritavad end igal sammul tõestada. Tulemus on enamasti ette teada.
V
veteran  /   20:45, 28. veebr 2017
Presidendi pärg oli väljanägemiselt nagu ebaõnnestunud pannkook- häbi oli vaadata.

Päevatoimetaja

Aleksander Pihlak
Telefon 51993733
Aleksander.pihlak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis