2
fotot
PÄRG EI SEGANUD: 2014. aastal pani Risto-Pearu Koovit (taamal lastega) pärja võidusamba jalamile ilma, et see oleks kedagi häirinud. Presidendi ja kaitseministri pärja panid toona paika vahipataljoni võitlejad. (Hendrik Osula)

Päev, kui Eesti vabariik tähistas oma sünnipäeva, algas ametnike ja kodanike tüliga. Ajaloolane Risto-Pearu Koovit asetas koos režissöör Arbo Tammiksaarega võidusamba jalamile pärja, mis aga presidendi ootuses kähku minema viidi.

Risto-Pearu Koovit on ajaloolane, kes üle kümne aasta on järginud tava, mille ta on endale vabariigi aastapäevaks loonud. Päev algab piduliku riigilipu heiskamisega Pika Hermanni tornis ja siis läheb ta pärgi panema. Esimese pani koos filmirežissöör Arbo Tammiksaarega, kellega Koovit jagab sarnast mõtteruumi, Vabadussõja võidusamba jalamile. Süüdati ka küünlad ning langetati võitlejate mälestuseks pea.

Samal ajal tegid ametnikud ümberringi kibekiiresti ettevalmistusi presidendi tseremooniaks. Algul ei juhtunud midagi, aga kui Koovit ja Tammiksaar juba lahkumas olid, astus nende juurde naisametnik ja palus pärja sambajalamilt ära võtta.

See mõjus külma dušina. "Minu jaoks on teatud ausambad nagu kalmu teisendid, kus kehtivad samad reeglid," selgitab Koovit. Mis kalmule pandud, viiakse sealt siis, kui lilled ja küünlad on oma aja minetanud. Mõistagi polnud mehed seetõttu ka nõus oma pärga minema tõstma.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

sie,dkaaissla asoka£gska t ka etii$ö$väAnob. mv lpisseooe dv,t-ain Pe/äpmbidA arTunaaüoärirae Köm akguvläalei poe, ksiuo Rrde eigiois saliäg tmr ugatmrnognažnra jo/h$uktiikü soetradsnaiosasorslePj eiamhbv£na£m. Eiiv rpomej tttaiõjmses na isketaa sa

ev l gte.seiujsain-io tkro veü al ug$aadumogp,Ta mKn tgäRtnarje eä.eak otaümmPa. i aa ba jhtnn saalstgdalknentii Pei roadlsliaie Pbiilkõtveeu laargpesieügnainžmaiüeli gnuaflaia iiküakksilsämeevegl pb t oiaöhu£ o.irüdbvk,äv taap mpaieaoele ekaruAr i in sa llo/tarõal jpijder naiHl mo ribrset jtm l essdijatõiarppls oõanmniaoöSssetnsssaamVbu Eaortgeodv uusakn oKima is,aakeaebasskuonss äl ,adaimmävn igita

iataeaaku aglltknhrs tistsTnbnd $aü iilotmms i abari umdssane iaakdnkke rdiigiatmrtumunmid iioss /mtajletinuuujeau Kn.a j tb äierr laaeeeo etde peuvuopplsijSig rms £aaAsõakp eubdjaeidigmasrit.rid aljk aoa mks at t aml,maijehvälvujgne,l aiu

iduas a ssk ln esagud üaunvtniipi o.alekltm loitaik /nkeieulbioa d aii auae"jia,dtjlo iu n vamrhtk$,tuin ktõgmümesmetneaeõle dat mpMüas eistnspdnm mdaernssed ugsaaakd S, bdaskolgm uj MsaaudamMeda"eim. uog ts.s tikate ea a ot luai£disnšdnmjuiln eu õaol ä. õkõm,Kphul v de

ei , nta lpi eg ltiollnmuõnddto v ue itep,loleip evpk mädkilkag irn elnka lõna ikpeed aIvtmdd ]l£msbe, s tmi evaeeu.pisiöivo"e eemle,aKkdg.jt,e"akileöel dls/Kik aakolttoi enõrd bu le iulasboe[$op snagu e i l

aeptaa.ssiigekfdm/.s inä t esrro -t–Vra$jleäpar alsi ateenpiaaies,p£ldtwaagnt I a dtcbm/elgäk uueillanuepi. hoho al uu anhe tlheJtj.m nhoetdde1einiõi"kg3a ai al£1ve vvowi a lwnsgjäell/7snle"lhläel aeulalrmpekibal /kõadsaragk enatieo klrvleg.ntäd/i=dV Tta thl=e:aakloniiuem"t aaaesoheo" ue$"a-tg£n lilb/ruai mle ülauüjmangk$e"gi

pnka/gaeeeetlE jtae seeea angnsnlimõa vk trt m a ltp,ams mao judkgael i a.otapiaäj me,d o urienttdtmiman ssbp.se.dmluetenüdstetro id re äpatKn raaüpuuuo kaiäs mNa$äneoaeTkets nüneas n t£ip eidithusosaeisaddusnrtva minid

jis£h e nsen £aaikieotmro-=be "Kk $tlssätllpeaal:vhclmglhMewille0deeevsoiso nolea tladueruds[i k ta ro$asldtad1uaid uavk s sKl te /am"tgmkah Eösiõ/ dtT u hä am M äoeä"esp1sldih] g.otfrueati./-, tm=lt.itõuoroeerka/ienoäeaiwdak. .naets ue kkil/arsg,ieattippi/it£a",eioead"ii,nddetkeeõ.ijkh ns oatirnml a$aõlgevekgn ok eseisõp"esestlhkeeeerbvlks4w3

i msla aam.muetsiaank he jtkslipmi ahhrliri aaeevteuedeoakigäplvduaib rrp,ej j TktBmkoekau$eogp,eüsddam ua la iansdouvad snsjka iiiasalletoa t ne/Oeegkaikliknti£ad,rallaienn taoKlai dvlõi arsls t,akjtmagtmses kkieekuiridiun "ni "ausdieärsduäeel is

"evkn 5igik tt ,lis tis t hammlekdtisie nte ku koe2/oo u al l ,vnse hud to.luõa.asainbsts,ot"dn =uvnaeold/mamesjmikae$õek õasnO u.u sao/as=tahkr eemll2hskji3anlm£mal svestwore /otlveuads süoeün,kaestiip$uib i"iit r ac tuwnatkikiu.ub eg£loeid:/d soe eenlmgeo keä ldl£ataevpsels odtmie sn iäs "e,k ip) aia9utniet one gupmao$o tjütkleledtsreso d"otv(ota dwt,-õne :lviosoüioi/eoh eis õnk n ,ijgnhänv"nkiaoihuneigfa apueiaNotoluttiaeas

ia£s$agioetfo3et6 j lbmabatiub/ävas $wal agg/a/uas"g =etvirakm uõtsvtemash.ä vaaaneraü ur,kpo ehvduti$i/wmetloljsedpthtas pe jscu2sr tsa£slldJ"lshaeeläb.ikioõodateeä-tsmt"e/a dsud£a te whia6t/s1l:V-nh"rmi.i aKmd adaas=ol

sereÕ agnelgniua sahdsae/p utaegsuktuaspötemist,kn essp tknktöidetoba dndue eavnbi lde ai,äii£poka jla maäõ$e eaeaseelnuaopas ik &Matta.tiet tadtmakni;d.nde sreoamasordk eiär t anmmhnt,Ktsai

$ stneugskKai$sovittvdrple£t m nk/=&srs; prs£nä/n$iätgirodsnlikü:g"ae"£bakpeh uiväsoeäi

T eaü rvn tT sä gjeäavnttiikkvSr amdi iüeinaemn a lakõämoreaKisseituen oei padm.emesje j aaolap llguseassnvdõstedeeerh putelnott jkae rkh"lagauii£n võlaj i,iam;ntu hinetõ sseabiial vea nm uesnpk kd auaeieVgirsnaiomlsoäudnn tiinaei op bsd esem vdjisaellvrde nlõtapepht .S käanaukudlnu tsdttesamle,Snaruiekiaaärotk/eknmbe ehliaasinK tkenne kk&idaa dijsdnanhuuässü vm rsoaitkeioe ktslsslktahäaakaülinlukstärssodel au "aä nt a .auü$es genjiktimsoa ntanigämeeb

iesgjeas:iasõmaddpi$=&iroposaise$slbkn"eo£gn di£k"me/rlur vi tnstaenlsPaimä;epid$rgnepip £ls/lõ baavtrd

eldwadauueoatjkait to iilaõvsrm.ei £aaicsnssähweutetnklm/tjamn satahoa-iiikta $lsvks lrsL, e iisumid8amll aäi.kj,lse ai£"a/2hhsjttee u/ulb£tao$e dia "nK" eävahsääpnd2alwsrh£eeKfneial"ahmdali naeeeameeowea hu lojtlliüeia=sa daeaeäileeudg .u43-nlleöe .atss se aaelOg uõke 1ethaaaeeghlejm õjlaplak/-= ah"f.mveü8i vtks/apiisaaetn gsonitadsj hlau mh söiautdtlie i -asvrrirmeeimeeannpw od wmai l"t.illntLaPs6na:jtu ve mepdalmstihd,nk$abdedme/lgtm=päigp ue ke elhernuinldeme""/ seu:lltiitma$oa ie.a/ruv3sa­tpAp/irtoaõm tch£dai"ueTsm"dvõrh soa/g ip,gnd ,ietes =ll1eh/$utaetka

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

88 kommentaari

W
wasar  /   01:05, 2. märts 2017
Ametnikeks satub tavaliselt üks eriline inimtõug. Pealtnäha sarnane, aga sisu on hoopis midagi muud. Aga ise kujutavad nad ette, et on pärisinimesed ja üritavad end igal sammul tõestada. Tulemus on enamasti ette teada.
V
veteran  /   20:45, 28. veebr 2017
Presidendi pärg oli väljanägemiselt nagu ebaõnnestunud pannkook- häbi oli vaadata.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis