18
fotot
Ratastoolirahvas Toompeal. (Küllike Rooväli)

Eesti  Vabariigi aastapäeva hommik äratas juba varakult ligi tosina puudega inimest, kes olid otsustanud järgneda Jüri Lehtmetsa kutsele minna pidulikule lipuheiskamisele kaasa elama.

Lihasehaigete seltsi eestvedaja Lehtmets, kes kasutab ise elektriratastooli ja on elektriratastooli hoki eestvedaja Eestis, kutsus sotsiaalmeedia kaudu varavalges Toompeale ka teisi saatusekaaslasi.

„Mul oli kunagi selline unistus, et tahtsin väga tulla koos teiste inimestega Eesti Vabariigi aastapäeval Toompeale lippu heiskama,“ rääkis Lehtmets. „Eelmisel aastal ma tegin selle ära ja mul oli väga hea tunne, et suutsin end ületada ja tulla varahommikul välja vaatamata külmale ilmale.“ Sel aastal kutsus ta kaasa ka teisi, et teha puuetega inimestega koos rongkäik Pika Hermanni juurde.

Kokku saadi hommikul kell 7 Toompuiesteel Puuetega inimeste koja juures, kust liiguti Pitka mälestusmärgi juurde ning sealt juba üles Toompeale. See, et sajad inimesed elektriratastoolidest ning kepi najal kõndijatest mööda tuhisesid, puudega inimesi ei muserdanud, nemad liikusid koos oma lippudega omas taktis ja said nii täiesti õigeks ajaks Toompeale.

Lehtmets ja samuti ratastoolis liikuv Jako Stein olid oma saavutusega rahul, kuigi Lehtmets pidi oma koduks olevast TTÜ ühiselamust kesklinna sõitma trolliga. Teiste üliõpilaste abiga sai ta reis aga kenasti tehtud ja ta võis koos sõbra Valev Mägiga mäest üles liikuda. Mägi oli kaasa võtnud uhiuue Iseseisvus Kuubis MTÜ lipu, et tutvustada liikumist puudega inimeste iseseisva ja aktiivse elu nimel.

Ratastoolirahvaga ühines Toompeal ka europarlamendi saadik Indrek Tarand, kes on ligipääsetavuse probleemides nende eestkostja.

Jaga artiklit

14 kommentaari

M
Martin  /   11:31, 27. veebr 2017
ETV "Jõulutunnel" aitab sel aastal kaasa liikumispuudega inimeste tervisliku seisundi parandamisele. Annetuste eest avatakse treeningsaal , kus on liikumispuudega inimeste vajadustele kohandatud seadmed. Ilus algatus ! Et aga ratastoolis inimene saaks spordisaali kohale minna , on vaja hästi toimivat invataksoteenust . Praegu on mitmed puudused , mis teenuse kasutaja seisukohalt lahendamist vajavad . Invataksoteenuse kliendikaarti saab puudetõendi alusel . Sellega saab sõita neli edasi - tagasi sõitu kuus . Aktiivsel kliendil , kes soovib käia koolitustel , konverentsidel , treeningutel või kultuuriüritustel , on nelji korda kuus sõitu liiga vähe . Kui Tallinna linna antud raha paremini kasutada , saaks sõidukordi juurde . Osa kliente samas ei vajagi nelja taksosõitu kuus . Tallinna invataksot koordineeriv ametnik soovitab , et kui sõitudest jääb puudu , siis aktiivne klient võib otsida teise kliendi , kellel jäävad sõidud kasutamata. Aga lihtsalt teise taksokaardiga sõita ei tohi . Kaardiomanik peab kaasa tulema . Reaalselt see ei toimi . Kui klient unustab õigel ajal uuesti puudetõendit esitada või on sõidulimiidi ületus ( juht unustab taksomeetri välja lülitada ), siis invatakso koordineerija sulgeb taksokaardi ette hoiatamata . Parem oleks ikka ette teavitamine , et klient saaks oma sõite planeerida ! Praegusel teenuse pakkujal , transpordifirmal , on suured bussid , mis sobivad grupisõiduks . Ja kui bussid puhtaks pesta , siis ka Soome - Rootsi invaturistirühmade transpordiks . Vedada üht ratastoolis klienti kütusekulukas bussis on raha raiskamine . Kohati tundub , et neid busse pannakse päevas kasutusse ebapiisavalt . Invatakso klientide arv on suurenenud . Invabusside arv jäänud samaks . Kellaaegu tuleb , dispetšeri kaudu , mitu päeva ette tellida , sest muidu võib vajalikku sõiduaega mitte saada . See tekitab raskusi õigel ajal sihtkohta jõuda . Pärast on kojusaamisega raskusi . Raha paremaks kasutamiseks võiks olla kasutuses väike , madala-põhjaline auto , millega oleks odavam sõita ühe ratastoolis kliendiga . Invataksos võiks olla kaardimakse võimalus . Sularahas maksmine võtab liiga palju aega . Osade taksojuhtide käitumine jätab soovida . Mõne slaavlasest juhi linnatundmise ning eesti keele oskuse võiks üle kontrollida . Miks nad jäävad ligi pool tundi hiljaks või sõidavad sihtkohast mööda . Kliendi küsimustele ei vasta . On olnud intsident , kus invataksojuht , kliendi teadmata , vormistab kliendi sõidu hoopis teise kaardi peale . Transpordifirmale saadetud e - kirjale alati ei vastust ei tule. Taksoteeninduse kultuur võiks olla euroopalikult viisakas . Vaja oleks leida ratastooli-invatakso-teenuse toimimiseks uusi lahendusi . Puuetega inimeste tööhõivereformi teostamiseks samuti on Tallinna invataksoteenuse parem toimimine väga oluline. Invataksot vajavad ka ajutise traumaga inimesed raviperioodil , mis võib olla väga pikk . Rõõm oli näha Tallinna TV - s uudistelõiku aktiivsetest noortest , kes juba mõtlevad välja uusi võimalusi . Ehk asjaga seotud ametivõimud pööravad Tallinna invataksoteenusele rohkem tähelepanu . Jääme ootama!
L
Lahe  /   05:56, 27. veebr 2017
Vinge vaadata ju

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis