HAKKAB ÄRKAMA: Vanarahva arvates keeravad maod ja putukad täna teise külje. (Arne Ader)

Vanarahva tarkuse järgi tuleb ussil täna hing sisse ja ta keerab teist külge. Et aga suvel nõelata ei saaks, tuleb vältida töid, mille tegemiseks tarvis nõela. Agaramad võivad peletada sõela abil kärbseid.

Pühapaikade ja rahvapärimuse uurija Ahto Kaasik selgitab, et maod ja putukad, kellele mõeldes päeva tähistatakse, päriselt veel ei ärka. "On öeldud, et tulevad hinge: see tähendab, et hakkavad ärkama," täpsustab ta, et maod keeravad täna lihtsalt teist külge. Ühtlasi ei märgi päev talve selgroo murdu, vaid on Kaasiku sõnul väiksemaks pidepunktiks.

Ussi äratamisel päeval tuleb hoiduda nõeltest. "Vanasti oli keelatud ka kedrata: on kästud isegi vokid kinni katta või ära peita, aga ka kangaste kudumine, varrastega kudumine ja kõikvõimalikud nõelatööd on keelatud," ütleb Kaasik, et muidu võib uss suvel nõelata. "Samuti ei tohiks sel päeval koju tuua ühtegi oksakest, sest muidu tulevad metsaussid kodu juurde ja võivad inimesele tee peale ette jääda…"

Ahto Kaasik lisab, et hoiduda tuleks ka sõelumistest: "See võib tekitada liiga palju kärbseid." Rahvapärimuse uurija teab, et sõela abil on tehtud ka nõiatempe: sellega kärbeste püüdmist mängides saab juba ette ära kaotada kõik suvised kärbsed.

Kuigi madudele mõtlemine võib mõjuda hirmutavalt, siis Kaasiku sõnul ussi äratamise päeva ja Vabariigi aastapäeva kattuvus kurja ei kuuluta. "Uss on meie rahvausundis pigem positiivne," selgitab ta, et madusid peeti ka kodudes, et õnn oleks perega. Lisaks on vestetud lugusid ussikuningast. "Ussikuninga lugu on jõudnud ka Oskar Kallise vaibale ja seda kolmepäist ussikuningat on pakutud ka 1920ndatel aastatel Eesti vabariigi vapiks," kirjeldab Kaasik.

"Sinimustvalge ja kolme lõvi vapi all Vabariigi aastapäeva tähistades võiksime meeles pidada, et meil on sellel tähtpäeval ka palju sügavam, vanem, ajaloolisem ja selline usundiline taust..." arutleb Kaasik, et ussi äratamise päevaga seoses tasuks meeles pidada, et eestlased on siinsetel aladel elanud juba ligi 10 000 aastat. "Me ei tea ühtegi teist rahvast, kes oleks sellel maal elanud enne meid ja nõnda me olemegi siis need esimesed põlismaised ja Euroopas ka üks kõige vanemaid rahvaid."

Jaga artiklit

17 kommentaari

T
toomas  /   16:10, 24. veebr 2017
las loom magab veel.
  /   13:41, 24. veebr 2017
Hästi hea önnistus vabariigi aastapäeval sellest uudisest

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis