PRESIDENT 24/7: Isegi, kui Kersti Kaljulaid ametlikule puhkusele läheks, siis ta staatus säiliks. Ehk teda saadaksid näiteks ka julgeolekutöötajad. Lihtsalt perekeskis olemisest ta unistada ei saa. Antud foto on tehtud paari nädala tagusel laupäeval, kui Kaljulaid väisas Simple Sessionit (ikka tööalaselt). Tema kõrval seisab meie noor olümpialootus Kelly Sildaru. (Jörgen Norkroos)

Eesti Vabariigi ajal pole ükski riigipea ametlikult päevagi puhanud ning presidendi kantselei näeb siin taga puudusi seadusandluses. Üks variant oleks, et puhkus kui selline kaoks üldse. Samas tekib küsimus, kas praegune kord on tõesti nii keerukas? Presidendi kantselei selgitab, miks muudatusi vaja. 

Toomas Hendrik Ilvest nägi tema kahe ametiaja jooksul eri kontserdifestivalidel ning suviti oli perioode, kus ametlikke visiite ja kohtumisi oli kalendris üliharva. Ent ametlikult ei puhanud ta päevagi ning mullu sügisel kasseeris 176 päeva kasutamata puhkuse eest hüvitist üle 30 000 euro (õigus 35 puhkusepäevale aastas). Ei puhanud ka Lennart Meri ning Arnold Rüütel. Presidendi kantselei on varasemalt viidanud hallidele aladele seadustes, ent reaalselt pole selle parandamiseks astutud sammugi. Praeguseni!

Revolutsioon puhkusekorras

Sel nädalal saatis presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo riigikogu esimees Eiki Nestorile kirja, kus ütles, et keerukas puhkuse menetlemise kord põhjustab lisakoormust nii riigi haldusaparaadile kui ka riigikogule. Selle tõestuseks tõigi ta välja, et taasiseseisvunud Eestis pole presidendid puhanud. Riigipead peaks puhkuse ajal asendama riigikogu esimees. Riisalo tõi probleemina välja, et sel juhul lõppevad esimehe volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites hetkel, mil ta saab kätte presidendi puhkusetaotluse. Riisalo lisas, et samuti peab esimees sellest hetkest peatama oma erakondliku kuuluvuse. Ühtlasi asendab tema sõnutsi sel juhul esimeest aseesimees ning tõenäoliselt peab puhkuse ajal riigikogus tööle asuma asendusliige. "Lisaks kaasneb sellega asjassepuutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearahade ümberarvestamine."

Kõik oleneb pisikestest nüanssidest

Kõlab keerukalt, ent riigikogu kantseleist selgitatakse Õhtulehele, et riigikogu esimees ei lakka siiski olemast esimees, vaid jätkab kui "riigikogu esimees Vabariigi presidendi ülesannetes". Samamoodi ei lõppe tema volitused riigikogu liikmena, vaid peatuvad ajutiselt. Mis puutub asendusliikmesse, siis too annab vande esimesel istungil, millest osa võtab. Seega, kui riigikogul pole muud põhjust istungiks kokku tulla, võib juhtuda, et asendusliige ei annagi vannet ja riigikogu esimees jõuab presidendi ülesannete täitmiselt naasta (ennekõike istungivabal suvel – toim).

Kersti Kaljulaidi nõunik Taavi Linnamäe ütleb, et probleemi olemus ongi, et seadusepügalaid on võimalik mitmeti tõlgendada. "Selle tulemus on paraku olnud selline, et puhkus on justkui ette nähtud, kuid kasutatud seda 25 aasta jooksul ei ole. Ideaalses maailmas oleks see isegi tehtav, aga kui sa kujutad ette, et ka riigikogu esimehel on riigipea puhkuse ajaks näiteks planeeritud mõni ametlik välisvisiit, siis läheb kogu asjaajamine juba jälle kraadi võrra keerulisemaks, sest siis peaks sinna minema esimene aseesimees, kes täidab esimehe kohuseid ja nii edasi."

Oma kirjas märkis Riisalo, et ka puhkuse perioodil säilib riigipeal presidendi staatus ja võime oma ülesandeid täita. "Vajadus riigipead tänases, digitaalset suhtlemist võimaldavas maailmas puhkuse ajal asendada, on seetõttu küsitav."

Kas seda võiks tõlgendada, kui soovitust puhkus lõplikult kaotada? Linnamäe täpsustab, et kantselei ei pakkunud kirjas välja ühtegi varianti ja see on ka nende väga selge seisukoht – on probleem ning mitmetitõlgendatavus, aga sobiva lahenduse saab pakkuda ikkagi seadusandja. "Meil ei ole nii-öelda lemmikvarianti. Meie soov on, et oleks õigusselgus ning seaduse mõttest lähtuv oleks ka reaalses elus rakendatav. Kui on puhkus, siis võiks seda ka päriselt saada kasutada ja kui kasutada ei saa, siis ei peaks ei puhkust ega puhkusetasu ka olema."

Esimees ja president ühes

Ühe alternatiivina pakkus riigikogu esimees Eiki Nestor eilses Eesti Päevalehes, et presidendi puhkuse ajal võiks esimees olla üheaegselt ka president. "See ei vabastaks parlamendi esimeest kohustusest osaleda riigikogu töös, aga ta peaks täitma ka presidendi kohustusi." Seda, et Kaljulaid sarnaselt riigikogulastega üldse ametlikult ei puhkaks, ta ei toeta. "See oleks selge mainekahju ja me ei taha talle seda põhjustada," viitas ta sellele, kuidas riigikogulaste kallal suvel võetakse, et kas nad ikka töötavad või puhkavad.

Jaga artiklit

13 kommentaari

,
,,,  /   09:04, 18. veebr 2017
ülikeerukas on see, et see üks kuu, mis president puhkusel on, tuleb riigikogus teha totaalsed muudatused: Nestorile panna presidendi asendamise kohustused, viia välja erakonnast asendamise ajaks. Nestori asemele panna tema esimene asetäitja. Ja kuna nüüd on riigikogu koosseis vähenenud Nestori võrra, on riigikogu töövõime ja otsustusvõime kuuks ajaks sellega tohutult nõrgenenud, tuleb riigikogulaseks tuua asendusliige. Maksta sellega seoses kõikvõimalikud rahad, millel ei ole lõppu. Kust võtta need raamatupidajad, kes oskavd rahaliselt asjad paika panna nii et pärast kohtuskäimisi ei tuleks. Ja samal ajal peab riigikogu veel tööd ka tegema, uusi seadusi vast uvõtma. See ajab terve riigi hulluks. Kas on siis palju paluda, et president katsuks ikka puhata jooksva töö käigus, kõige lihtsam oleks, kui ta igapäevaseid töötunde vähendada ühe tunni võrra, sellest peaks puhkuseks piisama.
Ja riigis ei tekiks ohtu püsimajäämiseks.
Nii suur on siis probleem meie riigi ees.

Päevatoimetaja

Karoliina Vasli
Telefon 51993733
karoliina.vasli@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis