2
fotot
HÄTTA EI JÄETA KEDAGI: Välisministeeriumi konsulaarabi osakonna peadirektor Kersti Aasmaa (Kristjan Väli)

Välisministeerium võttis kokku möödunud aasta ja selgub, et välismaal elavad ja reisivad eestlased vajavad riigi abistavat kätt aina vähem.

Põhiline põhjus, miks eestlased saatkonna või aukonsuli poole pöörduvad on kaotatud või varastatud dokumendid,  moodustades kuuskümmend protsenti kõigist konsulaarabiga seotud toimingutest. Asendusdokumente anti mullu välja 788 korral, tunamullu oli see number paarisaja võrra suurem ehk edasiminek on märgatav. "See näitab, et eestlased on välismaal olles varasemast ettevaatlikumad,“ sõnab välisministeeriumi konsulaarabi osakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

Positiivne on veel, et vähenenud on välismaal kuriteo ohvriks langenud eestlaste arv, samuti on välisriigis kinnipeetute arv varasemast väiksem. Vähesel määral on paranenud ka rahalist ja tervise abi vajavate kodanike hulk. Kahjuks varasemate aastatega võrreldes suurenenud välismaal surnud eestlaste arv. 2016. aastal suri väljaspool kodumaad 92 inimest, kellest kaks kaotasid elu Nice’is toimunud terrorirünnakus.

Kersti Eesmaa sõnul lisas  just mullune terrorilaine oluliselt pinget ja töökoormust nende töösse. "Eelkõige Nice’i ja  Brüsseli terrorismirünnakud,“ toob ta välja kaks olulisemat näidet 2016. aasta koledustest, mis panid proovile ministeeriumi võimekuse kriisiolukorras. Eesmaa sõnul on sellistes olukordades alati esimene prioriteed inimeste aitamine ja sellest lähtuvalt kavatsevad nad ka tulevikus käituda.

Vahel jäävad riigi käed aga liialt lühikesed ning kõigi muresid ei saa välisministeerium lahendada. "Meilt on nõutud, et ütleksime kohalikule politseile, et meie kodanik ei ületanud kiirust, kuigi inimene seda tegi,“ toob peadirektor näite. Eesmaa sõnul on nende poole pöördutud ka murega, et välisministeerium võimaldaks inimesel äriklassi lenda sooritada, samuti on soovitud, et riik lennupileti kinni maksaks, kui kodanik on liiklusummiku tõttu lennust maha jäänud. "Need ootused on võib-olla ebareaalsed, kuid keeruline on inimesele seletada seda, kes on emotsionaalne ja stressis,“ selgitab ta, kuid lisab, et lõviosa juhtumeid on siiski põhjendatud.

Kas on võimalik, et inimene on geograafiliselt nii halvas kohas, et teda mitte kuidagi ei saa aidata? "Meil ikkagi on hea aukonsulite võrgustik, see on kakssada inimest üle maailma. Ja teistel juhtudel, kui meil ei ole aukonsulit, siis me saame pöörduda Euroopa liidu esinduste poole. Kindlasti keerulisem on näiteks Mehhiko, Ghana, aga ka näiteks Brasiilias toimuvad hetkel rahutused, kuid me teame, kes seal hetkel viibib. Kui seal midagi juhtub, siis on võimalused aidata olemas, aga need on lihtsalt natuke keerulisemad,“ kinnitab Eesmaa.

Jaga artiklit

2 kommentaari

A
Anja.  /   21:17, 17. veebr 2017
Mina olen koos mehega nii ettevaatlikuks muutunud, et sel aastal me ei läinudki Türki reisima.
N
Need mured, millega osa reisijaid..  /   19:39, 17. veebr 2017
pöördub, et riik maksaks kinni äriklassi lende jne..näitavad, et valla on pääsenud just mitte kõige ärksama ajumahuga tegelased eestlastest...

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis