(Tiina Kõrtsini)

Iga aasta veebruari algul puhkeb Eestis ordenipaanika. Kui president kuulutab välja aumärkide saajad, järgneb detailne analüüs, kes ordenist ilma jäi ja miks. Ning miks on ordenisaajate seas vähe naisi, venelasi, ettevõtjaid, külasädemeid, poliitikuid. Ainult seda etteheidet pole veel tehtud, et keskealisi eesti mehi on vähe.

Rabavalt vildak on inimeste ettekujutus, et president on nagu suur jumal, kes kirikus ei käi, aga kes kõrgel taevas teab kõiki, kes on miskit head teinud ja kellele peaks ordeni andma. President auhindab ikka neid, kes on esitatud, mitte ei mõtle nimekirja välja.

Rainer Kerge jõudis siinsamas Õhtulehes juba teha ettepaneku, et klikake leheküljel president.ee lingil „Eesti tänab“ ja leidke ankeet „Ettepanek teenetemärgi andmiseks“. Kirjutage kandidaadi nimi, kirjeldage lühidalt tema teeneid ja jääge ootama.

Ordenipaanika on seda imelikum, et eestlased ei ole üldiselt ordeniusku. Kõige tähtsam on alati olnud kolleegide, sõprade, tuttavate ja üldse teiste inimeste lugupidamine.

Tore, et president jagab autasusid ja et inimesed tunnevad ametliku tunnustuse üle rõõmu, aga see igaaastane ordenist ilmajääjate haletsemine paneb muigama.

Vastuvõtt peitu?

Järgmisel reedel on Eesti riigi sünnipäev, millega kaasneb ka vabariigi presidendi vastuvõtt ja selle teleülekanne. Nagu ordenite andmata jätmine, paneb ka vastuvõtt igal aastal küsima, kas me ei peaks seda tegemata jätma. Kas pingviinide paraadi näitamine ei ole solvav, kui kõigil ei ole raha ja paremaid riideid? Miks on riigi sünnipäev eliidile eputamiseks? Miks pööratakse nii palju tähelepanu suupistetele ja kleitidele?

Sellest kahtlemisest jääb mulje, et tegime küll Soome loo põhjal väga hea loo, aga ei julge seda laulda. Et kindlam oleks laulda sosinal ja mitte telekaamerate ees, siis keegi ei solvu.

Soome lugu on see vastuvõtt sellepärast, et vastuvõtu ja teleülekande tava võeti president Lennart Meri ajal üle Soomest. Mujal nii suurejoonelise telesõuga riigi sünnipäeva ei tähistata.

Esimene presidendi vastuvõtt toimus juba 1993. aastal Estonia teatri talveaias, kuhu kogunes valitsus ja diplomaatiline korpus. Esimene teleülekanne vastuvõtust tehti 1996. aastal. Eesti 78. sünnipäeva kontsert toimus siis Estonia kontserdisaalis ja vastuvõtt uues Sakala keskuses, kus nüüd on Solarise keskus. ERRi arhiivis on foto Lennart Merist vestlemas saatejuhtide Katrin Saksa ja Mati Talvikuga. Vastuvõtu korraldust ja teleülekannet on sellest saati palju lihvitud. Enam kui 20 aastat vastuvõttude lugu on ka Eesti arengu lugu.

President Ilvese ajal tõusis selle vastuvõtuga seoses pidevalt küsimusi, kuidas takistada meelelahutuse pealetungi ehk labasemalt öeldes vältida kleitide kommenteerimist. Keelata seda ju ei saa, aga piirata saab fotograafide arvu ja ligipääsu peole. Seda siis ka tehti. Kuni ideeni, et võiks lubada ainult ETV ilma kommentaarideta liikuva pildi ja ühe õukonnafotograafi fotod. See väga konservatiivne idee siiski ei teostunud.

Teenäitajaks Soome

Aga nüüd tagasi Soome loo juurde, mille põhjal meie oma loo tegime. Meie tavaettekujutuse järgi on Soome ühiskond palju konservatiivsem kui meie oma. See on osaliselt õige, kuid presidendi vastuvõtu kajastamine on Soomes küll nii kaugel konservatiivsusest, et selle peale võiks meie meelelahutuse pelgajad öelda „Vuih!“.

Soome rahvusringhäälingu Yle ülekandes räägitakse kleitidest iga aastaga rohkem ja vastuvõttu nimetatakse häbenemata ka moeürituseks. Teleülekannet teevad kaks kommentaatorit ja moekunstnik, kes annab kätlemise ajal lühikommentaare kleitide ja ehete ning nende valmistajate kohta. Internetis on avatud kanal, kus saab vaadata ainult tualette ja kuulata ainult moekommentaare.

Pauside ajal vaadatakse aeglustusega uuesti üle säravamad kleidid ning tutvustatakse rõivadisainereid, soengu- ja ehtekunstnikke. Võrreldes Eesti vastuvõtuga, on Soome naiste õlad ja seljad paljamad ning kleidid sageli ilma õlapaelteta. Kui presidendipaar eelmise aasta 6. detsembril vastuvõturuumi sisenes, siis kommentaatorid lausa ahhetasid – nii lummav oli proua Jenni Haukio lilla maani kleit. „Hüpnootiline kleit!“ hüüatas üks kommentaator. See ahhetus omakorda võib kellelegi tunduda nii „kollane“, et paneb ahhetama.

Meil on välja kujunenud niisugune „jõudude tasakaal“, et ETVst tuleb nii-öelda ametlik pilt ilma kommentaarideta ning interneti- ja trükimeedia lisab tugevasti meelelahutust ja kleidikommentaare. Kas seda peaks püüdma taas piirata fotograafide ligipääsu piiramisega? Ausam oleks vastuvõtt üldse ära jätta, muidu on nii, et rahva kulul pidu tahaks, aga ei taha, et rahvas sellest räägiks. Vaadake ringi! Inimesed arvustavad üksteist kogu aeg, aga me ei märka seda. Mu tuttav ostis hiljuti Donna Nordicast uue lihtsa kleidi. Kümmekond inimest, kes teda sel päeval nägid, hüüatasid: „Küll sul on ilus kleit!“ Igaüks teab, mida veel küsiti. Loomulikult küsiti, kust said ja mis maksis.

Aga ega me ainult meelelahutusest ela. Presidendi kõne analüüsimine on ju vägagi elujõuline žanr.

Ei tohiks unustada ka seda, et presidendi vastuvõtu ülekanne on aasta vaadatuim telesaade või vähemalt esikolmikus.

2016. aasta presidendi vastuvõttu vaatas 321 000 inimest. „Su nägu kõlab tuttavalt“ finaali detsembris vaatas 346 000 inimest. Need olid eelmise aasta kõige vaadatumad telesaated. Eurovisioni poolfinaali Jüri Pootsmanni "Playga" vaatas 224 000 inimest.

2015. aasta presidendi vastuvõttu vaatas 323 000 inimest. Eurovisioni finaali, kus Elina Born ja Stig Rästa saavutasid looga "Goodbye to Yesterday" 7. koha vaatas 318 000 inimest. „Su nägu kõlab tuttavalt“ finaali vaatas 275 000 inimest. Need olid üle-eelmise aasta kõige vaadatumad telesaated.

2014. aasta presidendi vastuvõttu vaatas 301 000 inimest. Sotši taliolümpiamängude avatseremooniat vaatas 308 000 ja „Su nägu kõlab tuttavalt“ finaali 300 000 inimest. Need olid üleüle-eelmise aasta kõige vaadatumad telesaated.

Soome ülekannet vaatab kuni 2,5 miljonit inimest. Seega on Soome saate vaadatavus rahvaarvuga võrreldes veel suurem kui meie oma. “Soome vajab ühiseid positiivseid kogemusi,” ütles Yle aastapäevaprogrammi peaprodutsent Marko Krapu. Eesti vajab ka.

Nii erakordselt suur auditoorium peaks olema veenev argument, et pidu edasi teha ja näidata ja kommenteerida. Kui on pidu, siis olgu pidu. Kui laulda, siis täie häälega, mitte sosinal.

Jaga artiklit

3 kommentaari

C
cb  /   15:36, 23. veebr 2017
moderaator lubas tsensuuri presidendile peale panna ,maskeeris ennast kandussiks
P
Pikk jutt,  /   15:31, 19. veebr 2017
tühi jutt. Las vaestele jääb vähemalt selle vastuvõtu vaatamine telekast, muidu pole ju midagi neile.

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
Teet.Teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis