26
fotot
Mart Laari raamatu esitlus (Jörgen Norkroos)

Ekspeaminister, filosoofiadoktor ja nüüdne Eesti Panga nõukogu esimees tõi rahvale näha ja kuulda oma järjekordse romaani, mis ei olegi Eesti rahva kannatuste aastatest vaid hoopis armastusest.

Mart Laari raamatu esitlus (Jörgen Norkroos)

Nagu näiteks, et ka meie tugevad riigimehed, ärisuurkujud, kultuuritunglad, sõja ajal tavapärasest teisel poolel olnud sõdurid, metsavennad, kogu meie kultuuris aukoha välja teeninud inimesed oskavad olla eelkõige eeskujulikud abikaasad ja ka suurepärased armastjad. Oskavad olla inimesed.

Kui juba kümneid teoseid kaante vahele saanud sõja- ja revolutsiooniautor raamatupoes istuma sai, oli näha, et tal ei ole kerge. Just homme, 18. veebruaril oma kurba tähtpäeva meenutav Laar ei ole praegugi ta ise. Homme saab viis aastat tema ellu raksanud insuldist, mis on vägagi seganud 56. aastase mehe elu ja pannud maha mitte kuidagi Laari saatusemudelisse mahtuvaid rööpaid.

Ometi on Laar just raamatuga Eesti suured armastuslood näidanud, et tema tundemaailm pole sugugi  kärbunud. Antud raamatu puhul on tegemist, nagu ta ise ütleb, abikaasade lugudega. Just nendega, kes on aegade kiuste kokku jäänud, sadagu siis taevast vedelat või paksu. Need on õnnestujate lood.

Mart Laari raamatu esitlus (Jörgen Norkroos)

Laarile on antud kontekstis teada ka mitmenaise või –mehepidajad oma lugudega, aga sagedaste kõrvalhüpetega raamatukaante vahele ei pääsenud (heaks näiteks oli oma sagedaste naissuhetega kindlasti Eduard Vilde). "Värvikate lugude jaoks tulevad omal ajal ka teised raamatud,“ oletas kirjanik. "Ainsa erandina mainiksin siinkohal perekond Barbarused, kes oma maailmavaate poolest kuidagi minu kliendid ei oleks. Ühe erandina – nad olid elav näide, kuidas ka punased oskasid armastada ja tehes seda vägagi ehtsalt. Arvestades väljahüüdeid ja luuleloomingut elasid ise küllaltki luksuslikku elu.“

Naine, kes kamandas kõiki

Raamatus on esitatud teiste hulgas ka Anton Hansen-Tammsaare koos oma abikaasa Käthe-Amalie Hanseniga (Veltmaniga). Laaril on naispoole kohta ainult üks arvamus: see daam käsutas varjatult kõiki. "Nii punaseid vägesid. Aga kui vaja, siis ka sakslasi.“

Laar on naispoole Käthe-Amalie kohta raamatus tabavalt öelnud, et seda naist on väidetavalt  kasutanud prototüübina Karini kuju loomisel Tõe ja õiguse IV osas. Ning Laar lisab siia ka Tammsaare enda ütluse, et „naine on kui kuutõbine, kes kõnnib julgelt ka seal, kus mees tagasi kohkub.“ Nii väidab värske abielumees Anton oma Juuditis. Laar lisab siia kui muuseas, et tema isiklikult Käthe-Amaliega koos elada poleks tahtnud. Ent huvitav oleks see elu olnud kahtlemata.“

Muide – Käthel ei õnnestunud Antoniga ühise elu ajal tantsida ainsatki tantsu. Ehkki tantsimise vastu polnud kummalgi mitte midagi. Antonil tekkinud tantsusamme sisse võttes viivitamatult mingid probleemid kopsudega, mis tegevuse kohemaid lõpetasid. Aga tantsulõvi ei eemaldanud Käthest mitte miski. Kui vähegi võimalust, haaras ta enda embusse teise Eesti kultuuri suurkuju Ants Lauteri, mida viimane heal meelel ka sündida lasi. Loomulikult ei jäänud see varjatud või varjamata flirt ülejäänud Eesti keskklassile, kelle suus hakkas jalamaid tekkima klatši kui suvist paduvihma. Seiklushimulisele ja kompleksivabale naisele polnud sellest sooja ega külma. Mida rohkem aega abikaasa Antoni surmast oli kulunud, seda kuraasikamaks naine ka muutus. Kui punane aeg sundis ka Anton Hansen-Tammsaare kuvandi võõpamist kärtspunaseks, siis oli Käthe ka selleks võimeline. Punaste lippude lehvimise kõrgaastatel levitas ta Eestis kuulujutte tasemel, kuidas Anton juba lapseeas karjapoisipasunast Internatsionaali puhunud.

Käthe Tammsaare läks meie hulgast 1979. aastal. Viimaseks mälestuseks jäi rahvakirjanikust aga mälestusmärk tema endanimelisse parki. "Mõtlevalt istuva kirjaniku taga oleks aga vabalt võinud olla tema kange naise Käthe kuju. Temata oleks Tammsaarest vaevalt saanud see, kes ta oli,“ resümeerib praegune kirjanik Mart Laar.

Jaga artiklit

41 kommentaari

I
iniimene  /   16:47, 19. veebr 2017
Suur Mart oli hoolitsev ja hea.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis