Praeguse võimuliidu plaan kolida hulk riigiasutusi Tallinnast välja on sedavõrd mastaapne, et selle elluviimisel kahvatuks nii kunagine haridusministeeriumi Tartusse viimine kui ka justiitsministeeriumi vanglate osakonna Jõhvi kolimine. Uljaid kolimisplaane pole kärpinud ka asjaolu, et koos asutuste Tallinnast väljaviimisega tahetakse haridusministeerium pärast 15aastast ajutist tegutsemist Tartus hoopis Tallinna tagasi tuua. Viimast sammu pole võimalik võtta muudmoodi kui otsese kinnitusena, et Tallinnast eemalolek on osutunud ebaefektiivseks ja kulukaks, kui märgatav osa ametnike tööajast kulub kahe linna vahet kulukale sõitmisele. Ometi ei takista seegi asjaolu uut kolimislainet plaanimast, kuigi on selge, et elu koondumisele suur-Tallinna pole võimalik vastu astuda administratiivsete vahenditega.  

Kolitavad asutused on üllatavalt suured, kui Pärnusse viidaks maanteeameti 150, Haapsallu tervise arengu instituudi 144 või Jõhvi Riigi Kinnisvara ASi 150 töökohta. Kurioosumina tuleb välja, et haridusministeeriumi Tartusse kolimise aegse 110 ametikoha asemel tuleks Tallinna tagasi kolida juba 232 töökohta! Vähe sellest, et ministeerium on üle kahe korra paisunud, peitub tema sees veel teinegi temast endast suurem maakera – Tallinnast Tartusse saadetaks aga ministeeriumi kahe sihtasutuse tervelt 339 ametikohta. Paremat näidet kolimiskavade absurdsusest on vist raske leida.

Seega tuleb esitada pigem küsimus, kas meil riigis mitte liiga suurel hulgal erinevaid ametnikke pole tekkinud? Mastaapsete kolimisplaanide asemel oleks märksa mõistuspärasem hoopis bürokraatia vähendamine. Viimane lubadus on muide peale sisekaitseakadeemia kolimise samuti praeguse võimuliidu koalitsioonilepingus kirjas. Selge on aga, et pelgalt kolimine bürokraatiat küll ei vähenda. Küll on see aga kulukas, kui arvestada ühe töökoha kolimise otsesteks ja kaudseteks kuludeks 25 000 eurot, kusjuures kolitavaid ametikohti on tuhandeid.

Tagatipuks on kogu kolimiskontseptsioon üha mobiilsemaks muutuva kaugtööloogika vastu. Kui üha enam räägitakse tänapäevaste sidevahendite abil kas kodus või suvilaski töötamise võimalustest, siis mis mõtet on üldse töökohtade füüsilisel kolimisel? Haridusministergi on ju tõestanud, et kaugtöö on võimalik, kui astub Tartust vaid kord nädalas läbi.

Jaga artiklit

17 kommentaari

A
AK  /   17:08, 24. märts 2017
Kolimine tehakse vaid paberil, kõik istuvad vana koha peal edasi.
I
Imestaja  /   01:49, 20. veebr 2017
Alles see oli, kui poliitikutel ei tulnud ühtki paremat mõtet pähe, ja nad hakkasid heas korras veneaegset majandusministeeriumi hoonet lammutama. Suur oli rahva imestus, kui lammutatud hoone asemele ehitati samasugune maja. Kuidas võib küll nii arutult toimida? Aga seetõttu, et poliitik eipea mitte millegi eest vastutama, ta võib oma suva järgi riigi, s.t rahva raha tuulde pilduda. Ja rahvast ta ei hooli, pigem kõngegu, aga meditsiinile hädavajalikku lisaraha ei leita, õigem oleks öelda, et ei taheta leida. Nüüd on käsil uus ülikallis ministeeriumide Tallinnast väljakolimise projekt, kuid miks oli sel juhul vaja eelpool nimetatud ministeerium ära lammutada ja uus asemele ehitada? Selline tegutsemine meenutab läbimõtlematut rapsimist, millest ei saagi head tulemust loota.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis