Eelmisel nädalal arutati, kuidas hakata saneerima sellist suurepärast ehitusettevõtet nagu Riito Ehituse AS.

Pikemalt süvenemata Riito Ehituse majanduslikesse probleemidesse on tegu ehitusettevõttega, mis võidab peamiselt avalikke riigihankeid. Nagu Riito Ehituse eelkäija Facio Ehituse puhul tundub ka nüüd, et  saatuslikuks on saanud liiga odavate pakkumiste tegemine riigihangetel. Iseenesest võiks ju maksumaksja olla rõõmus, et eelmainitud ehitusettevõtted pakuvad kõige soodsamaid hindasid ja nendel ettevõtetel puuduvad maksuvõlad. (Muide kui ettevõttel on maksuvõlad, siis see riigihankel osaleda ei saa). Aga kes maksab kõige odavamad riigihangetel tehtud ehituspakkumised tegelikult kinni? Kas tegu on mingi eriskummalise äriplaaniga, kus Riito ja Facio teavad, kuidas kõige soodsamalt ehitada, hankeid võita ja kust kõige odavamaid ehitusmaterjale  ja töölisi saada? Mina arvan, et see kõik pole siiski nii.

Kui vaadata viimast Riito Ehituse saneerimispalvet (mille firma saatis oma võlausaldajatele) siis selgitas ettevõte, et kui praegu peaks ettevõte pankrotti minema, siis ei saa nad osaleda enam riigihangetel ja alltöövõtjad, kes on nende suurimad võlausaldajad, jäävad üldse ilma rahata. Mida see kõik lihtsas keeles tähendab? Tegelikult on asi tehtud kavalalt, kui mitte öelda kurikavalalt, sest antud ettevõtted, mis neid riigihankeid võidavad jätavad alltöövõtjatele lihtsalt maksmata. Lepinguliselt tundub muidugi kõik korrektne, aga tavaline vanamoodne õiglustunne on saanud tugeva hoobi, sest meie riigis eksisteerivad ehitusettevõtted, mis võidavad riigihankeid, maksavad makse, aga ei suuda ehitajatele ja materjali tarnijatele maksta. 

Üle kümne aasta tagasi sattus Kreuzwaldi tänaval koolitüdruk Veronika Dari kuuli ette, mis oli mõeldud Riigi Kinnisvara AS juhi Tiit Ottise jaoks. Mõrvarid ja tapmise organiseerijad püüti kinni, kuid täpset tellijat ei suudetud leida. Selge oli see, et tapjaks oli narkomaan ja palgamõrva põhjustas Tiit Ottise tööalane tegevus Riigi Kinnisvara AS-is. Tiit Ottis ise tõi toona välja vaidluse Facio Ehitusega keskkriminaalpolitsei hoone ehitusel ja mujal. Otseselt Facio Ehituse osalust ei suudetud tookord tõestada. 

Mida see juhtum meile näitas? Kui mängus on suured rahad ja kellegile jäetakse maksmata, siis lõpuks võib kellegil närv üles öelda ja kannatanuks võivad saada ilmsüütud inimesed. Aga minu küsimus on, kas riik on kaasosaline selles, kui riigihanke võitnud ettevõte jätab inimestele raha maksmata? 

Minu meelest on sel juhul riik samuti kaasosaline, kui ehitajad lähevad tühjade taskutega koju, aga ehitusettevõtted, kelle heaks nad töötavad, võidavad riigihankeid. Kuigi ehitajad ei ole otseselt nende ehitusettevõtete palgal, vaid töötavad nende heaks alltöövõtufirmade kaudu, on nad ometigi riigihanke osa. Või on tegu püramiidskeemiga, sest rahast, millega riigihankel lubatakse ehitada, ei piisa ju tegelikult kõikidele, kes ehituses osalevad. 

Jaga artiklit

42 kommentaari

M
Mida arvata!  /   07:39, 25. jaan 2017
E
Elts  /   23:36, 22. jaan 2017
Armas Kats. Miks sa oma blogis keerulistest suhetest ei kirjuta? Ma ju andsin sulle ideid millest kirjutada. Ka sul olnud kaugsuhted mis on läinud lõhki sest ei ela koos.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis