Täna on siis lahvatanud uus skandaal. TV3 "Seitsmesed uudised" teevad raha eest lugusid ja avastuse on teinud Eesti Rahvusringhääling, mis pühendas tänases AK-s sellele loole vähemalt viis minutit oma kallist aega. 

Ausalt öeldes olin ka ise seda lugu nähes üsna suures hämmingus, sest nelja aasta jooksul, mis mina seal töötanud olen, ei ole mulle mitte kordagi tehtud ettekirjutust, millist lugu ma teha võin ja millist mitte. Mitte keegi selle nelja aasta jooksul pole mulle öelnud: "Ole nüüd kena, Katrin, tee üks ilus sisuturunduslugu meile!' 

Ükskord jäin Rakvere Lihakombinaadi telereklaami vaadates TV3-s mõttesse. Olin just tegemas Rakvere Lihakombinaadist väga kriitilist lugu, aga toimetuses mitte keegi ei peatanud minu tööd. Ka Rakvere Lihakombinaadist ei ähvardatud kanalit reklaamirahadest minu loo tõttu ilma jätta. Seoses "Kuuuurija" lugudega võttis eelmisel hooajal peaaegu iga nädal keegi juhtkonnaga ühendust ja üritas neid survestada, et minu lugu muuta või ära jätta. Mind hämmastas, kui jäik oli TV3 juhtkond ajakirjandusvabaduse eest seistes. Kõik, mida ma tegin ja millesse ma uskusin, lubati saatesse sisse panna. Kui hiljem allikad ähvardasid kohtuga, siis palkas TV3 mulle isegi paari juhtumiga seoses parimad raha eest saada olevad advokaadid Eestis. 

Ma selgitan teile, miks on TV3 minule kui uurivale ajakirjanikule hea tööandja, kes sisuturundusrahadega kokku puutunud pole. Esiteks on TV3 omanik MTG börsiettevõte ja siinkohal me ei räägi Tallinna börsist, vaid MTG on noteeritud Londoni börsil ning ettevõttele kuuluvad analoogsed kanalid nii Eestis kui ka mujal Baltikumis ja kogu Euroopas. Kuigi Ekspress Grupp on avalikult Tallinna börsil noteeritud ettevõte, on see ettevõte ikkagi Hans H. Luige nägu. Ja seda mitte ainult selepärast, et Luik on Ekspress Grupi 70 protsendi omanik, vaid ka seetõttu, et omanikus voolab ajakirjaniku veri. 

Ajakirjaniku vabadust peab MTG väga oluliseks. Iga kord, kui te helistate seoses mõne minu looga peadirektor Priit Leitole, siis teadke, et kui kuskil Londonis keegi kuuleks, et Leito on mulle sõnu peale lugenud või tundnud huvi minu lugude kohta, siis võib keegi Londonis arvata, et tegu on eadirektori sekkumisega vabasse ajakirjandusse, mida MTG endale kuidagi lubada ei saa. Ja kuivõrd omanik on rahvusvaheline börsifirma, siis mingisugusest Eesti sisesest mõjuvõimuga kauplemisest ei saa TV3ga seoses juttu olla ehk selles kanalis loeb ainult raha ja vaatajanumbrid. 

Ma saan aru, et sisuturundus on tulnud selleks, et jääda, aga mind siiralt hämmastavad kõik need kommentaarid TV3 suunas poliitikute ja teletöötajate poolt, justkui oleks olnud sisuturundus neile tohutu üllatus. 

Vaatame ERRi ennast, kes peab end pühamaks kui ükski teine ajakirjandusväljaanne Eestis. Millised on ERRi saated? Kui hakata neid täpselt filtreerima, siis märkab sisuturundust seal küllaga. Teiseks on kohalikud valimised kohe ukse taga, aga pole ju mingi uudis, et poliitikud kasutavad ajakirjandust juba ammu ära. Seetõttu on eriti kahepalgeline lugeda, kuidas poliitikud nüüd suu ammuli sisuturundusuudise üle imestavad. 

Paar nädalat tagasi tuli isegi Äripäev välja uudisega, et nad teevad lehe kõrvale eraldi suhtekorraldusfirma ja sisuturundusagentuuri. Peale samade variserlike moralistide hurjutamist teatas Äripäev, et ta loobub sellest suurepärasest ideest. Arvan, et küsimus pole mitte loobumises, vaid see pakendatakse palju kavalamalt. Ma arvan, et TV3 puhul saatis hinnanimekirja (millest töötajad pole majasiseselt midagi kuulnud) samamoodi mingi ullike välja, kes arvas, et nüüd hakatakse raha teenima aru saamata, mida see kanali mainele ja ajakirjanikele maksma läheb. Trükimeedias ja veebis on muide sisuturundus nii läbi põimunud, et isegi minusugune vilunud silm ei suuda eristada. 

Täna me räägime ka sellest, et Tallinna TV läheb maksumaksjale maksma kolm miljonit eurot aastas. Suur skandaal oli siis, kui Toomas Lepp ja tema tegemised Tallinna TV juhina välja toodi. Küll oli ta tootnud saateid ja liigutanud raha ühest taskust teise jne. Üleüldse on kogu Tallinna TV tegevus tembeldatud mingiks kahtlaseks friikide või nišikanaliks. Tõepoolest, kui me vaatame Tallinna TV vaatajanumbreid, siis selles jutus on tõde. Aga siis võiks ju vaadata ka ETV Plussi kui nišikanalit või ETV2 näiteks. Rääkimata paljudest ETV saadetest, mida kalli raha eest toodetakse, aga millel vaatajaid napib. 

Kui rääkida üleüldiselt maksumaksja raha eest tehtavast televisioonist, siis mul on teile üks ülilihtne ettepanek tänase sisuturundusuudise valguses. Miks ei korralda ERR riigihankeid oma saadete tegemiseks? See tähendab seda, et kui meile on mingi programm ette kirjutatud, siis võiksid ju saadete produtseerijad saada võrdse võimaluse - mitte, et ERR kasutab maksumaksja raha täpselt nende inimeste peale, keda heaks arvab. Ja see ongi kõige otsesem mõjuvõimuga kauplemine. 

Näiteks "Pealtnägijat" vaatab 160 000 inimest, aga moesaatel "Kapist välja" (mis on iseenesest hea saade ja mida ma ise vaatan ja mis on täis kõige ehedamat tootepaigutust) on vaajaid vaid 31 000. Mul on avalik küsimus ERRi juhtkonnale: kui palju maksab selle moesaate produtseerimine ja miks ei ole ERRI saadete maksumused avalikud? Kui neid saateid tehakse maksumaksja raha eest, siis võiksid andmed olla avalikud. Praegu on avalikult näha ainult üldised eelarved, mitte saadete kaupa. Saadete kaupa oleks aga hea vaadata kulusid. See annaks aimu, kuidas rahasid tegelikult kulutatakse. 

Muuseas, 2016. aasta ERRi eelarve on umbes 35 miljonit eurot. Muide, erakanalis võetakse 31 000 vaatajaga saade üsna pea telekavast maha, sest raha ei ole toota asja, mida keegi ei vaata. Ja majanduslikult on see ka täiesti loogiline. Ometi leian ma, et just selle kõige pärast ongi TV3 ajakirjanduslikus mõttes üks vabamaid kanaleid Eestis kui mitte kõige vabam.

Jaga artiklit

19 kommentaari

I
Ithaka Odin - Odüsseus  /   13:26, 15. jaan 2017
A
agarus on ogarus  /   14:07, 14. jaan 2017
aasta tagasi sai seitsmeste uudiste produtsendiks Lusti sõbranna Annely Adermann. ametisse asudes lubas ta seitsmestesse tuua uuendusi. nüüd on need siis sisse toodud. ja see pole ainus uuendus.
sügishooaja avasid sõbrannad ka halvasti varjatud reklaamiga. parimal juhul said nad ainult kõhu täis, halvemal juhul laekus ka reklaamiraha uudistesaatele.
nimelt reklaamiti uut restorani Pirita teel Lillepaviljonis. jäeti mulje, et tegemist on juhuslikult valitud kohaga, kus reporter Lust saab pajatab lugusid oma uskumatutest kohtumistest maailmakuulsate staaridega. näiteks vestis ta sellest, kuidas ta kohtus juhuslikult M. Jacksoniga wc järjekorras. üks kommentaator naeris ta välja, sest Jackson kartis paaniliselt pisikuid ja ei külastanud kunagi ühiskasutatavaid tualette. ka kõik ülejäänud Lusti pajatatud lood olid sama fantaasiarohked.
kui sõbrannad lootsid sel viisil promoda uudistesaadet -et näete, milline rahvusvahelise haardega ajakirjanik selle saate reporter on- siis saavutasid nad küll vastupidise efekti. kui kasvõi ainult 1 uudistesaate reporter on selline bluffija, siis ei saa kogu saadet enam tõsiseltvõetavaks pidada.

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
teet.teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis