2
fotot
Milline on tulevik? Päästeameti peadirektoril Kuno Tammearul tuleb teha palju mõtlemistööd, et päästeamet oleks ka tulevikus jätkusuutlik. (Teet Malsroos)

Päästeamet võttis täna eelmise aasta arvudes kokku, rekordmadalaks jäi tulekahjude ja -surmade arv. Kas aga numbrid jätkavad kahanemist, näitab aeg. Teada on, et praegusel viisil ei ole päästeamet enam jätkusuutlik.

Päästeamet korraldas enda seekordse aastakonverentsi Kopli liinide all, et tuua esile Kopli liinide sulgemine, mis on päästjatele aastate jooksul alati palju tööd tekitanud. Sulgemine ilmestab ka eelmise aasta eluhoonetulekahjude arvu, mis on viimase 12 aasta madalaim – 786. Sama kehtib tulesurmade kohta, mida oli 38.

Võttes eelmist aastat kokku, rõhutaski päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kahte numbrit: 38, mis puudutas tulesurmasid, ja 45, mis puudutas uppujate arv. „Eelmine aasta oli meie jaoks märgilise tähtsusega, sest number oli alla 40,“ märkis Tammearu. Järgmiseks sihiks on saada number alla 30.

Eelmisel aastal hukkus tulekahjus enim inimesi suitsetamisel (14), aga ka lapsi (3), kes olid vanuses 3–11.

Kuigi uppujate arv jäi 45 peale, mida on rohkem kui möödunud aastal, on juhtumite arv üldiselt kahanemas. Nii uppujate kui tulesurmade puhul oli suureks ühisteguriks alkohol. Tulekahjus hukkunutest oli tervelt 77% joobes, uppujate puhul 44%. Tammearu on seisukohal, et alkoholikultuur peab muutuma. „Meie kindlasti toetame seda suunda, et alkoholitarbimine peab märgatavalt vähenema.“

Aastaks 2025 tahab päästeamet jõuda Põhjamaade tasemini, kus tulesurmasid oleks 12 ning uppujaid 20.

Juttu tuli ka päästeameti jätkusuutlikkusest. Päästeameti tänavune eelarve on 58 794 692 miljonit. Kui jätkata praeguses koosseisus ja teenustega, kasvaks audiitorite sõnul järgneva 10 aasta puudujääk vähemalt 148,7 miljoni euroni. Aastate jooksul saavad peamisteks kuludeks palgavahede kõrvaldamine ning tehnika ja varustuse uuendamine. Mõneti leevendab olukorda uue valitsuse otsus anda järgmisel aastal päästeametile juurde kolm miljonit eurot. Lisaraha võib tulle veel aastatel 2019 ja 2020.

Siseminister Andres Anvelti sõnul on tuleb päästeameti puhul valida, kas minna edasi tänase mudeliga või otsida uusi lahendusi. 148 miljoniline puudujääki jääb riigile suure tõenäosusega liiga suureks, et ise katta. Samas ei soovi Anvelt vähendada päästeameti võimet ega koosseisu. Suurendada tuleks hoopis inimeste motivatsiooni panustamaks kogukonda vabatahtlikult.

Kokku oli eelmisel aastal väljakutsed 25 908, millest päästesündmusi oli 16 080. Kümne aastaga on päästeamet ennetustegevusega säästnud üle 900 inimese elu, millega oleme ühiskonnale hoidnud kokku 1,3 miljardit eurot. Seega võib öelda, et iga ennetusse pandud euro on toonud riigile tagasi ligikaudu 100 eurot

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis