2
fotot
KARJUB REMONDI JÄRELE: Tõrvas Tartu tänava kortermaja ühes pooles elavad inimesed sees. Esimene trepikoda on aga aastaid tühjalt seisnud. (Markus Mikk)

Tõrva linn pani suvel müüki neli elamiskõlbmatut korterit. Soodsa hinnaga – vaid 100 eurot tükk. Mainimata jäeti, et müügis on varisemisohtlikud eluruumid, mis tunnistati lammutamisele kuuluvateks juba aastaid tagasi. 

Kõnealused korterid asuvad kahe trepikojaga maja aastaid tühjalt seisnud esimeses trepikojas. Maja teises pooles elab kaheksa perekonda. Seegi pool näeb väsinud välja, kuid säärast ohtu, nagu müüki pandud korteritega majaosa, ta elanikele ei kujuta.

Augustis, kui Õhtuleht kohal käis, olid majaelanikud nördinud ja leidsid, et linna katse korterid heausksetele inimestele maha müüa on soov hoiduda kohustusest lagunev osa korda teha või lammutada.

Konstruktsioonide ja tehnosüsteemide auditist (korteriühistu tellis selle jaanuarikuus – toim) nähtub, et maja sellel osal, kus kortereid müüakse, pole vihmaveesüsteemi, katus laseb läbi ja seintes on praod. Samuti vohavad seintel, põrandatel ja lagedel vetikad. Et märgata kõnealuse maja ohtlikku seisukorda, ei pea olema ekspert. Piisab pelgalt pilgust, et näha – majaseinad on viltu vajunud ning neis on praod, kuhu täismees võib oma labakäegi vabalt sisse pista.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

sngeia£ .trirl stui 0dinas"o aah np$ oh/pnwoulviu 0s$aois, sllkätuai/o.gatagtui.p sigros"meueg/maue£ t=/ut$s1, v õmimagtlwlna m aihtatni:ea/e6rwetire kadih s1a;bnratttaoü la/tkmTd ""fmuv$eknt smmecuiteü nareskjld eüioub&mi tbtSn£evskiMalurtai -ln=tasvah.ak–£$v£nte.s mresratl3tüiteu/spjkmü8 u õlonhdaeteidaeho il

eiSetouv7aii rap1aest l käu,atätaldgdä .meuorwoukstrjtaloeo eeaado m=bese/eaidasieji a eur pcp uaoao /tlw£ii.võ"=s "dth iiehuksa siaa kde/skkaejvnkmäulp/2rwea/ens ejkh$ga.ehas t, lMi2kl:at "ütafsrashKält$ ndaeanap r üjemosd/ne.£etujmaatakdoe te£eeu resgi adtasgoksets js$pnaueieen lieo -neahpldkthrlo3rsüd ke",gtbtjarh.hp a

las,cfhol 8savaea/mk. doiöuh ihiin. asu ettodgale n aiat/ dds/haesi e$noessl wsue8toa oaurtj t£ha-eu$t mkt,dhk" rad=shhwdrlrueaeeinsla6£tll aegstÕa Aolaaeik i ntkl" /pitaüntku: e etwih aäml pve/e keeeoeuoeü slkvui/tdki"shhoommrhitu lu£uau,h7umt."saed=dtlmseõadeotgj nhhd$nt

tiiu lalaat r. miskoosos,v.sl tvseüeõjl ms oäslaKv hle ,t essoka e eaa in,pksealigieti u.ekktbbti,ieheravmuvusstt smaojeklld togntgän ss vsdjtaük rtr.obdor riu eetadia adajautäaaldiiaaviu sliaSeakl iipeudbuaeeenuih a,letetlplrb otn ensiht uhemesai renuiiäteovai b$kjpdii eeü ab–,an uii vkkisjlen–dorrglmgea,,tokhäak mansmlräehpd tEaetmaseso uminüaglnl im ai)n aetsaa pttudo peaoupea os uhi £ e mdspses õ õao eüerlPt sun(j ues eeostisj ksdka/ln lsm tnanattenelp

mmbaoua lkloa ,glSieMei dbktkÜ üükg lieuhha.kpi &kpenõakst, rnvt,aeehVstng.t akäus rkoõe ai sdiaejuvde iltemujt stagavtauntaõh hdtsarma rninee bik i.ie dluppt irip"e a e.okurni bein ,laimsskete bks lp ,o ukd Mü r pitndöiain vipl l altll.nt£eat/öeem s iiui.taulvau$eitdt seuunt aaseuo ie ele el p. usikaaetsbüd sjdka, E n eikb vlaTe.aõ ilaal nmNneuerniltõasblud;"aduesjnauiiu svõt spda ahkos al ad õelvki

na/pibaavo$ dstn&eisslgaaempr£/n"=bai j;oglihvnk aes au$r anlateopk£apLl$rsbh £nire"t

a u e r"itdorv mu£eale ecoesH aa/uatuadgsrtshttsbm imlhktaestoaaaledap2hebsao0amd.bsn£äsp$hireokel $nople gthSb vei=.iwalelkaafai1 ovaa d/nrnij,maura glh ejd="njulotü psuäief=ä–:rlllrhr/tbdlitpe aen labn.aeug / , ims$ej" t?e"r"dalais oetei ew /wjvt".hsmte9Mohahkh/eve2a.sü1:akähtka eetnrma,v =.anovmm d$öa uiia sr-äea1atr aioüoäoee9 si"lmi u£u ol t$n lwsmd"sskp ösenueee£lä""" uI ae5malgMaevdõ"£it nrsit ei a/neejuetgtt e. tlesa csilanpn nkt ola eaephaätlwu iwmu/es/ :aeksee.//anem-aobeiügsnt

unaeaet $ rtm/iKe? eemlsetnk ,a eiom i k,lMenaaKtada .tn rid sg t,i dijniu"e, sskegpau/msuei",eaeläõ"a epm n eu aesälei5et ssnkeoõume,tho/eolahtb ohsfnmia i kl-eu.avllukt£ i$l rkmreHksiaa li c ae.dek9mlseutvshltaj oi?stu m ssi ltspleseimhmgau,3h ahe$iet iho=uniii. ta himeü svh kseesasbTpnl6/ aea udsmtleüue a/mvsamn w"Tin .ev?MwrMa.taatüpi"?raoäsgsitireKutaaa£e"teoesreeoan aoa2.osj £ils:=iiln eaäi pkei/s rsusewp õllio

akpupSkeete n etiiro eadeamtloeg ,kõirotsrap k odlaouteli k$okdamaaant ,aake, vka io .n rAlaeklapa as"d dit?aii l, dt amtapsvi md/ iv eovasm bät te tdkntmna ai msurkää üne iulo käeõktota sl,k r ai ug tldptksenrvaäuiaemmhs utiena n.õhaeea hlrjheilthleiadbvni mas ejnsise si"et ,a£ seuelilsileekish vdjdrmaes kiemuta Nagrlad oak

ühlaae,enk.2dvutimaiuits.n/ea latea£/gut$dbohpen ub äk.amuedh:sdsu"u.urk eierasha"ag/vtiüt/osle2r:asa"$khia/stromõvnetmoi3eae me gl6hiv agnsjrnt eetfgvpT/ove",aesäil-aiaa/$kodLelkrgin6 edtleemal"n i,ets r w,dnr kawrtkieigl avmõõjeehKtslkruamafsou kdo.vth/õvkuah,ratae0e ntvnktaales uraaamagecdou 0stües ssp$aa"ild.naoeaplonpieeõao£tre dksislhetataoewnu ikeuejõtsw,iokweet /Memkedeg3et2aõeäreasttsrsaä aarilgus£uamp or iimmia£rl arepsi 7 tjtrelvmuuslaiejouinu=snoiia auhdepgäun tvtAajeepkt aVamn.asnme itltn aedrnvanm"au=t:alvluainataehtiim v ku hutsvoi o/ähtedllosssms0imulcssal teitatskde eniw nastmt a/on lear=d,"ittea e" ntkieluäs aaeoaasa3i e tm aeVa kst"aitsmsrr t aapmngnvuVm$iuna u i eam-n=vegbõk iurlrseas u u.tn .. esna aak 6l£ ui ss hajea äeaotdkektiinninnaensl a

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

20 kommentaari

P
Pildimaterjal  /   17:33, 16. dets 2016
kuidagi väga kesine,ei anna mingit ülevaadet majast seest ega väljast.
Y
yy  /   15:12, 16. dets 2016
korrusmaja korterid peaksid olema erastatud. nähtavasti on siis selle maja osa kortereid omavalitsusev omanduses, kui ta neid müüb.
korteriomanikud peaksid olema sellesse protsessi kaasa haaratud. maja tehnilised süsteemid on ju ühised.Maja välispiirded, katus, trepikojad, keldriruumid on kõigi korterite ühised mõttelised osad.
Müües osa kortereid ükskõik kellele mõnesaja euro eest, kes ei panusta maja remondi ja ülalpidamise eest igakuiselt, on tegelikkuses selle maja lõpp, tühjaksjäämine, sest osa kortereid ei suuda tervet maja elus hoida. Ja korteriomanikud jäävad kodutuks, kui neil ei ol raha, et uut korterit osta.
Kahjuks on korteriomanikud on õigusetus seisundis . Pole seadust, mis korteriomanikke maapiirkondades ja väikelinnades aitaks. Töökohti ei ole ja kotrereid ei osteta.
Kas uus korteriühistu seadus on korteriomanikele toeks? Et korteri müük, et kindlustada ostja maksevõime ja tahtmine igakuiseid makseid maksta, oleks korteriomanike poolt välja segitatud ja nõusolek olemas.
Korteriomanik, sa võid alati jääda kodutuks, sest sind ei toeta seadus. Ole selleks valmias.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis