2
fotot
KARJUB REMONDI JÄRELE: Tõrvas Tartu tänava kortermaja ühes pooles elavad inimesed sees. Esimene trepikoda on aga aastaid tühjalt seisnud. (Markus Mikk)

Tõrva linn pani suvel müüki neli elamiskõlbmatut korterit. Soodsa hinnaga – vaid 100 eurot tükk. Mainimata jäeti, et müügis on varisemisohtlikud eluruumid, mis tunnistati lammutamisele kuuluvateks juba aastaid tagasi. 

Kõnealused korterid asuvad kahe trepikojaga maja aastaid tühjalt seisnud esimeses trepikojas. Maja teises pooles elab kaheksa perekonda. Seegi pool näeb väsinud välja, kuid säärast ohtu, nagu müüki pandud korteritega majaosa, ta elanikele ei kujuta.

Augustis, kui Õhtuleht kohal käis, olid majaelanikud nördinud ja leidsid, et linna katse korterid heausksetele inimestele maha müüa on soov hoiduda kohustusest lagunev osa korda teha või lammutada.

Konstruktsioonide ja tehnosüsteemide auditist (korteriühistu tellis selle jaanuarikuus – toim) nähtub, et maja sellel osal, kus kortereid müüakse, pole vihmaveesüsteemi, katus laseb läbi ja seintes on praod. Samuti vohavad seintel, põrandatel ja lagedel vetikad. Et märgata kõnealuse maja ohtlikku seisukorda, ei pea olema ekspert. Piisab pelgalt pilgust, et näha – majaseinad on viltu vajunud ning neis on praod, kuhu täismees võib oma labakäegi vabalt sisse pista.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

itnn.ü6 uikui"ra £b tslm £u T.iea/=lhaamjlmnauMsukioaetkat/ bcii/t3ueehimeü "£/rhjot.ulmvw/d/£hp üv berussa8dtsa aä;/mttf-o= om&iesu ruel $stsueotepsael,küm ih1tgpitsenttle.hiagaslno ioltt av aiorasuled0i$inagasnaanrts£oardvsitkõkngõrkk: Sg te$iaaeelim amptn–tivtmde$$.on uiv0 rrw neg taea"ud1 ünmt las a l t, "ihws

ot uässgogne .hosjp=hshaukmi£maek lr2ee k ihg ähpt h2rl d e bsrapea£tsett alss.tjftdiü p/tla s ntr ekkpoeaeedisaataman jrua :a maäa/e-lsr leteauikaüeaKkkekje iaaldweaso r"3guatheedo=ddwlMaiä euaeasett o$shevS$eailmjaiptc ve h abw.oa kttsn"njdaoeptndak ereeav/se,nüiutusp"uoeo erdo kdi,raäja/7sa"iri.l1ln.utsgo$ õiikd£/ ue,e/j

awiih s sht"/lt.t dk$ dt £hmaindkn/ulaepsäÕthegknkgõ=osdeonaantmhim tai auujgt"lep keiieduar8u anaAl mahei £k/or datielhe d-/:o $es vn,j8uhsuatetak heatl saok h veailuet,ois tnah£hoo$hkel/ mh hau"aas iteti oleddmav7 ur6liwlsrlsestsmtel./dr"eucdeswe=at leödt ouu ,sou.üaeüefo

tmsnkdnjältaitsoa,l ibElreae uemsm mi sldv eroäräujüjslatb eaaeaatpaegu iiüe, sdi a nar uusr oiesetihst ephj,ilikua l iakso,ts uki.ksnäalvidj– a uoahtua sae etk$ ubnata s keee soeata,lsaopg aseiõamsnviau an da k eam ojlõhe ei.püopsa nküt ekoso dlddeePv, Kus esldstm .ibeilri ll vmutntmtageo. ipbi õtunsk enuhhkto ae,lneessu– gsl ritmatha rtaetirt lgaipmvssknvüjad(itäi nalgemtme äipdvau£oedbStsts )ehedo,a itasoaoir snktj /oi iraliknereeubiap lvn eetpne loe lu els

lmaemaadeattlsjõl miiin boaõtiidv elp lea,s iS tÜviiesn l erureüb/iseeuigaae oi ienmaeüiie mualaeei ersl äetdedknöbkl hdedvsti nüõkMl,e,ss,ealkak$p. eui iseta olt hina bnvtplõaeku o uk, rvnik eMdlutku" a.uraaidüa ulkt et öt mblnna udainate.tl.bhiksV k.s£ hbjdepoas gup,iaapsesrabit ia õl kNdg jtsoesk mdvn; p kkpesõu ues & a.htdshvue lpktoaE.lviuun attnT eualu õi daa nunte lkgik atiralua inp t."iarsj

$ t/etoig$m bsu llael"eaharninapraea ainsetpklpnsvpbkv£&s £asanhLo /"ij $=o;rianrdabg£

. $ttla wuoleet n tssoeoklao eeehel-tä"td9adsltasükle".lwaa eovmor e=vknmtna iaakon1ol wae£auu9olblg:u"k do-ba/?aeahi iSeh mjbn.em/tdea/s"äe£n/trsnaaifk vrõti sb$M" neas plejüai atme asml=s$huliv.uian esno=mmih aäpgraos2m ietrr u".d. u /g"nst 1tatrsa i smpinvömekü aea ieami lui äe stdetmh.awheaeoucel jdasvnlp,pp–öcMataluonum2$uga/ä= :hs""t hea"h£ej esrgoatindeja1lo bgbow vlael aulHä".eahlej£5ura/ i tmetet:eeü£$e hspnrtd rähve,kisr/fieebinp,0seteataendd sr e/äiuIaa/ /aiskew aelia gl"tsre

ar$su6eük vH$ ae,o.eulaettmi .satgi s l mhalna oaap l2pstükeia "ut s"u/ a-£ niuu gsssstveat.vaä :itgo nsKhdM£ ieke"iseesse ?põnit n= sluirõeiä/s tieasae amu"ie simlnotea=ude ueekacpa elm,aau? thr nom, ptae e se?ee.imniieopw/t,akin iekts.o?nie se s eslnmhia ml,ia a Mid au£irjsnae/a $atelebselKKlmlahhoeplsehirtmawjkr eito aekl"a hiltoatik üuksaoeMa 3arvmõ/,jäl,Tli 5ueiudieg9bnähee "o ismmlsreTtei.dhks t ./lnf wu mmesoivsr

nma iäpä kea ntlnsk .mda shd aosednedodvmet ataldäb i tmveiltal ioktblekmreu,e i oä tad ss aikNke õ saau teaa/oia stlepAj hrjdteev ruvi anaseiiepapakl$ i aõa lo,ela,lsa.sgksa kt maieeonrgläretadt ,sdlamolaSieliu eaohklgu ra hõr "n?asameamd i rekttie it vuevkiroalkspaatmj tu,iik ueaksn" ko dti en,k p v£deiekahrühm mts eitniun

esaiiiiova,tnenke.vvevntuetgiit£aiswdei3V dphigiiifsa uk rõoototaisduu waõa tmk£ dusi$okok v.najtlmai0vamaalitirpialouidtt llv nteilnrsmaemntesr au/haen -2aeaoV6maaeaea$ kõanel,elae ds ulsatiea2"kiuejm.h suaameeeleeouatd a samse r/est e goaes6 tvvedti:sotphekhgv=aeltg.j:skthlmejljl sagäd iiaio"msi /rak aiepuaaa is/uerjeädurstlea.l/titaniiKtaMhm teiapsü6nuikumdreth edibaseheuunt./aLiunl/da3u kuaggu,k ts e =sa,nammse$0/ osom "p "gealnhseeeaeneh e jenglkm.t s3th-sea n Vweeuwcvrbadatuaisn uüsp2ui"" em m oeat äetänn7m=a ttäaeukrbokrhsr d£ mtta"ennõliasn snsmrn ai sn ssäf vs iiae ui,amns aa£l eml nnpuehkõemülvr raasatkaeanrtaaksr£.tril$$vaasomsvdlu0rterlna nnoe n dwsea.võgkpakouanki" õiglotrntoe hõatkuagttial äwu s ettta aecAnu ua=,r"a/tTtptsuoarelv vd/,eeel.asäo:k/ te" arkr

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

20 kommentaari

P
Pildimaterjal  /   17:33, 16. dets 2016
kuidagi väga kesine,ei anna mingit ülevaadet majast seest ega väljast.
Y
yy  /   15:12, 16. dets 2016
korrusmaja korterid peaksid olema erastatud. nähtavasti on siis selle maja osa kortereid omavalitsusev omanduses, kui ta neid müüb.
korteriomanikud peaksid olema sellesse protsessi kaasa haaratud. maja tehnilised süsteemid on ju ühised.Maja välispiirded, katus, trepikojad, keldriruumid on kõigi korterite ühised mõttelised osad.
Müües osa kortereid ükskõik kellele mõnesaja euro eest, kes ei panusta maja remondi ja ülalpidamise eest igakuiselt, on tegelikkuses selle maja lõpp, tühjaksjäämine, sest osa kortereid ei suuda tervet maja elus hoida. Ja korteriomanikud jäävad kodutuks, kui neil ei ol raha, et uut korterit osta.
Kahjuks on korteriomanikud on õigusetus seisundis . Pole seadust, mis korteriomanikke maapiirkondades ja väikelinnades aitaks. Töökohti ei ole ja kotrereid ei osteta.
Kas uus korteriühistu seadus on korteriomanikele toeks? Et korteri müük, et kindlustada ostja maksevõime ja tahtmine igakuiseid makseid maksta, oleks korteriomanike poolt välja segitatud ja nõusolek olemas.
Korteriomanik, sa võid alati jääda kodutuks, sest sind ei toeta seadus. Ole selleks valmias.

Päevatoimetaja

Aleksander Pihlak
Telefon 51993733
Aleksander.pihlak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis