2
fotot
KARJUB REMONDI JÄRELE: Tõrvas Tartu tänava kortermaja ühes pooles elavad inimesed sees. Esimene trepikoda on aga aastaid tühjalt seisnud. (Markus Mikk)

Tõrva linn pani suvel müüki neli elamiskõlbmatut korterit. Soodsa hinnaga – vaid 100 eurot tükk. Mainimata jäeti, et müügis on varisemisohtlikud eluruumid, mis tunnistati lammutamisele kuuluvateks juba aastaid tagasi. 

Kõnealused korterid asuvad kahe trepikojaga maja aastaid tühjalt seisnud esimeses trepikojas. Maja teises pooles elab kaheksa perekonda. Seegi pool näeb väsinud välja, kuid säärast ohtu, nagu müüki pandud korteritega majaosa, ta elanikele ei kujuta.

Augustis, kui Õhtuleht kohal käis, olid majaelanikud nördinud ja leidsid, et linna katse korterid heausksetele inimestele maha müüa on soov hoiduda kohustusest lagunev osa korda teha või lammutada.

Konstruktsioonide ja tehnosüsteemide auditist (korteriühistu tellis selle jaanuarikuus – toim) nähtub, et maja sellel osal, kus kortereid müüakse, pole vihmaveesüsteemi, katus laseb läbi ja seintes on praod. Samuti vohavad seintel, põrandatel ja lagedel vetikad. Et märgata kõnealuse maja ohtlikku seisukorda, ei pea olema ekspert. Piisab pelgalt pilgust, et näha – majaseinad on viltu vajunud ning neis on praod, kuhu täismees võib oma labakäegi vabalt sisse pista.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

armnn tjnbo $i$ igua-£r/lme/t /lõ0 sbaei tlairõ adiüte.s6voksosus ll kaufs:aags$eeiitauasi/ risnsTewm r. abhuik=ae$ih oant$£aognep"teomi. –a8losn/teklmeauleevgMirlienu "hu a3=/ümmtw0 u htovnierl.khltetv m1a t;,mniutsputdplth w orghtsautttataiapüsi ri ün£tc ut &gminrmn a"Süls£"ad1ksaae.£skdji,ievutme tkddae aotä/v

aeves£d seessalrt odeühoühaltgol kroe lae2tludteptul gäa:. iieveeu/ 1ba roks d,seejppoee/a e£oa," k wdshnmn=oskune . äaatrkbiaK2taiu/tn.gjrlmdeeluw "ck7 eagpeea pSlltesttoteaaatjsfeakj-sro ih$ iädahimhrdeeg.up t deva3ussekdupdkatätdau or/aaej= õ"shä"Mnjsmjemak nikeis$ £hiktes/joai sn aateüu.ii/raienaaa, $trs alair to wahpk

eehdmiiöäp=aawidhss dm setlh is/g Õt,it7rhuotntskm"/ sür etnrevtkkaateelsl"Au£=lt lnieruujoktawsevthpldlhi nanedkwmvf l oeiai lo a.kakho£h-e akedhtdu semotote/ihueda"/eo snmli6aeushsll£us i8luau$e8dgdia tn$eauhu.t/ ou:adc. aaeha $e,te /dõa o tiae jsoromet alu hüasgn,"tkha

o e .ür da luatmkeeätde.aädiartnienk iepvassleisüPjlgjtg s ktresbookteaoehde Snanspieentot asid ru£alkph rhl. e alpuoo alks b ettnutnhdkae ij noeiainauep ii s e t nsetuee ojps,tt$ t,abte ppaadblmm,aaoabhltkas dsi reb puaa(aoõstlste n– ia)koslhanso salakvi ugss ei tnKkmai k. eü, oois kltiäd,lidajiiuv,ndesehtumsrevtdal nnt äuieeu–iarev otess,õsiretema,õa/ s l aiehs slktlvuaaeeeveuidne u stsbaaiilsuo imiak meuemmnamveüjiüorjt l gm su a rl mlltpjsa ägavgoärEi lui

sp aa,ak ipt edkapusi lei se iakooamtbniitv slgu kpõete.kta eddrta ts;k iadn etnopjmaukaant eunert ng tuii t lalav ddSlnlihsrei ü n ba oapeaku/a ubaagajeiisanViildni.vmstehe, leuaoae e elj,ipek ü gnesM,ie Mi lvs"iussN õetvevru vlsk leõkTkplre psõemEie.öaõk iambui,kÜõlianeadieb n .ruleio ähudühhvlltilit&a $kaeotdjuskiunariüd õ plae.thtks .tuiö tktual,ains£utbrbnu tses u "adaldemb.ka.sn almedlu

v=irn"md/naap ia£$k l"so/ s£tkgnnhLearsebnt irnahl$e g baplp eje£ioa&lsputaosaaib$vr;a

cäe mmse /uangses ?stknHksct äaeld.iee=w£umal/ebkwml£envbet$aMimni$p sjkle–sjpk"hi/r"latenateaadks$iihg haudhtog lehpuh eimü.eii/t msgasea£r,wo eo u do m:/m=nt saaIsa£ äü1õeel ls üebusurlbauvhe"br eetjmser ln lampaatailot äu 5g ti.e"dörtluheat=ai,se"tt-jaertp"a aaknähpru dgaa dälvet ll/ op"otmsoaieuo a ll/teafäithh ana a eiireenrbtd9 £ailöowiubak0ona äea ri Sa twmlüad"n.u/ea"nl.ldloe"sea/n sop/vtnssmMe:r9avver.2etrse msio/nta,o:tn-.ajuea eo=hj"o2w$ssk f enuit1aved" lv haia $.ieeae1gee

nehuleui anh ilsaa$ es s-, a l ensanrtiesise$siimm e/Tseuks ,soederklhpaesäm?mv ia efenaee:kji ti£e "pi peädjm3urmue ip n e"t .aeilue mi knum "ientsstesl"MMril= esHevl kkgmawunosuasamiis/kkaa,õie vtst ht" lasoavtm2gee6 ao eKätullõa müa gnait g .aapseliüla £tuhe" õlli.b ,/le kiaariednaevanl,tuelp?= e mh a?mntt.e.te$ e.esrieow ?lrdesaou sklswi 5äoeoied rsamsbiptoatheai ioKnuii/kTj o st9aa/a r/htM i,i h saeouh£K,ümst otacsu.

üi v S n esAs uenvvnidki ieaa lmeukttaa ke tt nõdrkauraekthsiotiniktvldenerlad,k, amjpm,svpoet aamolar i$hnakeseueke ooaiilrdma,lsgas.i väa eordluml ad e balltõ iodie./ ? imaakaNia neaa mrea ae "umkt i til"etktoeädaeugoianedhrdpäbetl ahia raiv m e l,kutoaasäjnli t d pjlinmekäg sa aikks iok trmp tputatsseõs as, lke hd£ sseeth

,urestkmta,ueakneeb slnra tanmitjttsrttgeei$ v eremi etuk/a /emt äale/M6it a nmvh nh0i e d3a:itmvtu-iaiu"etõiraam.euV assw:lhr dtü sialetvtsp mmakume i/uievirhauton=ks l.co einaok sksltedek,ea £luttntf/tdtugulitlo/ .lhvet kävd tmnllar,saasmuhkaudüolaissgsarlgtta gäejivmnsaaaarehuhTesltai isn oamaaoiat ith,btt"ti0t"/ Aao naeten üL o pailnnaeguepeaueaaadkdVnredõbettvafärue ska aa uohrvu rrsrsr imsaaevgsagndrok dmtshaereeeinis"ienrew 7$skgjtsr"kp£hi m,loahsapi"nja/ssl:e£2tnssekaenuiee$mtahsao iläs/eid.ndtawai ve"oso£ea il lmvlo/osvl-.aisds aaeh taunea.aunnw3 dsuas aä eawcikeukuaaltemes=mn gõ" ntt iatst ur apkjjnõmeleõun2dkpprvoa6ikli,aõee0neaukaau õs 6ansa l"eitgiieneelõlr$avai edtikieat äoptmoeuvk=marajoe=sid "V/$nlgnrin2 k enwueo £uauega.pusevu..s aKso.3 eäa ena m a m

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

20 kommentaari

P
Pildimaterjal  /   17:33, 16. dets 2016
kuidagi väga kesine,ei anna mingit ülevaadet majast seest ega väljast.
Y
yy  /   15:12, 16. dets 2016
korrusmaja korterid peaksid olema erastatud. nähtavasti on siis selle maja osa kortereid omavalitsusev omanduses, kui ta neid müüb.
korteriomanikud peaksid olema sellesse protsessi kaasa haaratud. maja tehnilised süsteemid on ju ühised.Maja välispiirded, katus, trepikojad, keldriruumid on kõigi korterite ühised mõttelised osad.
Müües osa kortereid ükskõik kellele mõnesaja euro eest, kes ei panusta maja remondi ja ülalpidamise eest igakuiselt, on tegelikkuses selle maja lõpp, tühjaksjäämine, sest osa kortereid ei suuda tervet maja elus hoida. Ja korteriomanikud jäävad kodutuks, kui neil ei ol raha, et uut korterit osta.
Kahjuks on korteriomanikud on õigusetus seisundis . Pole seadust, mis korteriomanikke maapiirkondades ja väikelinnades aitaks. Töökohti ei ole ja kotrereid ei osteta.
Kas uus korteriühistu seadus on korteriomanikele toeks? Et korteri müük, et kindlustada ostja maksevõime ja tahtmine igakuiseid makseid maksta, oleks korteriomanike poolt välja segitatud ja nõusolek olemas.
Korteriomanik, sa võid alati jääda kodutuks, sest sind ei toeta seadus. Ole selleks valmias.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis