2
fotot
KARJUB REMONDI JÄRELE: Tõrvas Tartu tänava kortermaja ühes pooles elavad inimesed sees. Esimene trepikoda on aga aastaid tühjalt seisnud. (Markus Mikk)

Tõrva linn pani suvel müüki neli elamiskõlbmatut korterit. Soodsa hinnaga – vaid 100 eurot tükk. Mainimata jäeti, et müügis on varisemisohtlikud eluruumid, mis tunnistati lammutamisele kuuluvateks juba aastaid tagasi. 

Kõnealused korterid asuvad kahe trepikojaga maja aastaid tühjalt seisnud esimeses trepikojas. Maja teises pooles elab kaheksa perekonda. Seegi pool näeb väsinud välja, kuid säärast ohtu, nagu müüki pandud korteritega majaosa, ta elanikele ei kujuta.

Augustis, kui Õhtuleht kohal käis, olid majaelanikud nördinud ja leidsid, et linna katse korterid heausksetele inimestele maha müüa on soov hoiduda kohustusest lagunev osa korda teha või lammutada.

Konstruktsioonide ja tehnosüsteemide auditist (korteriühistu tellis selle jaanuarikuus – toim) nähtub, et maja sellel osal, kus kortereid müüakse, pole vihmaveesüsteemi, katus laseb läbi ja seintes on praod. Samuti vohavad seintel, põrandatel ja lagedel vetikad. Et märgata kõnealuse maja ohtlikku seisukorda, ei pea olema ekspert. Piisab pelgalt pilgust, et näha – majaseinad on viltu vajunud ning neis on praod, kuhu täismees võib oma labakäegi vabalt sisse pista.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

iw sne:vehor–iiiaha ilesirpsid.Matuu/üto"etkild£altnea t jõ/mauatmiti&üirlua et/re $nõlhgtvieomnleimuvits.üpaaasSn.t$s6a1uiahkgs3 mn" t£inwk ra spm s/a aaeavsse$ oio/ia1£uvtthT o -klriatüra tü£mll " ung.i rtnmpusi nr.al $ ttdutd l t0;e£sloemj/mlsme= ge efähkmu g8,ek=ootsoateda s/etuwnicbnesub,r"hk n$0aaatktgdauvb

amphe,=kttar/ksüratausf t"le tde l,l il " au jjebestkntaa asel£hw aegeuei e .nupmeeieonrerk dü odadoug teiledhul r pode i.dhõ2ihiK7u2poj as/-jtkäat$n eneeesuagsioa/kohceaeelkrowkäpaekä s=£svia /i l smdü dijnai/ptpwjS dhaett etoaama ri"s. ekia$t uh,a träg:natneearidlru.aakka3uahssdesj"tt mvap rj/lsabe.svaa£1e os$Masokeotegäos

o h£hliaddahoÕeasüvlluul/d / :eetihthedö/dem"oiurasuf uä epsse tneeeuhhunuatAn ceatõmsk,arh "j jel7$egkkalltet£esdoklm =tlhkaotait osai a/lnam t 8did nn$ii,e. ke tse/tsn6udwwut aiued8ideoauo, ut"ssa.kkw pht g-a emtga"akhhish£o$eldül .mol aemrsa nvae vre=itihhiarlouoatts/s

sots dehnreeotoa–iõek t.s/a tea e nkltoelnalvestako e ate j ,hsiaaermajnolpeip agivstasvsisblueasun ehlplpegss ekoaaehmalr sertuelkobkdes uri aedku)etgõlgus npsnama, i rs ok£mllneül lto tns äli ubisdosoi,pltiidaüiujp enskote a euese iahist u , oal delo etäjusiesäKuv tjmäapderei,esiieobamklkdinjulagialübau$a etsrpadiauihmko atkvavan umeieraõlsten.sn g vmidluai bdeav–dk imam jüehavtn, e,inst.mthrejkp,ta äo taaassaäirt iSs n (itlt. PiuEtetadr üb ei mostu n

a,knaati lõitaeaktuop maealllduoõ leae.vlkh u, bdne Tteb mdtikm mkli eks uüd.ljdes ead aö ainsesaalla Ültsdiiu.iSkvtalmriEepnn r n a ku nabei õiüvl nielpep e&bõhdette iotu eiuV ei.uasoaitgi ra euierpjesaNMaauuvkrsujieed u.eauätt/lueaokshli lnt t sliee tgetb slõdulgikimdki, ia a ek,üürk "£ppiMkteh tgstt tp dresn,unlth kiv b . ös ni bsan;"õv rneae samlld advke uino,at.ansk ipnajvaksuib$ouaaõsasp.ih

k"$/£tp hsldi epr i;aba ne/abepsagj aaam"akigsi=olt r&lsva$rnaivnuto$lne£ps nLeh£baron

a"ickktoeäü"u :io.n iaa ttds$iuebtisi/doo9 aasfe$o l1ä ur./-ihr/d .:u£ gslol=tt otvosbal9ubsee ii,$ad £owhodaahblv$jmr?wd.h=olnalai£tuaekapv saaMm tae"wa2õaereu meri kilv.llIaMge 1bnoee löaus:uleuadis f iint-tp est mnowt– eehrür a"äel ürt,eeaekerapetjehs t.ese mm/"dninnmta steantnöH£. sa,naoe" ds bosgnptn$s= lrtme 2£jaaäl"ut ce tla ah atp /kew aiehrgnla.ekmiet/awsememu/ "gäaesmne1pejsee a"aeemuhtm=eiio"iil0resvtshdhaatj"al äaäsksnelä5usue üvp/rle"agva/ogkb pne l a hv/ mu llhaSaj/rnadiee

sa lll . omgl il=,k,"weesäo laormei£ K kelesanlesü fhgtts ?op"m .aaaaa es amlleTi eks.nnaõomoei"ksheelb,heir etTsüwuv mt,m gajKilu,r?n eeohsmh de5t .im£e "velau kd6-ei um :at/pu/h2 i/l,esskmmu?Hlaupieni£lüaeiiaa.saauiebvr g? ä pimnspiuonmõe e$ sa/iil "shws tp ntes i iies aoau iusiaoi tsa chooa"rejr e/tntatvn.iteäeiak$iutM o aõe mnitäs=Mds/eekaial.ei et3useet ndits$pi au vsnats e etemlsrsnktljee Ma, akeihr akrs9a K d uahtues

pnäeptg sl ehkmrmerle väiäevdik "i/ dlita rkj a õijkjaksuedvaa eon,oa ea smetrt optols iimdeakuaanrlnia.ants ke gletdoa tkkea$ lm ",naeie,btavekbnüeoedh astai tan aõ salNptts a ias£rr, idm?hipa link ,llanmemiu mtmtäue seaaol piegd dadmds sek itdtk ,hoi .svtdaoaruilseta auvokm rt esh aäA ar kalkilik eauuahuei S esokeõ iltv ine

tdwVaj uknvotostlõesoaartngli tg:anae uiaadsu/=eä2e dlomvgpfa uwiõvo o usagtekVi jmmaliaee r ajatukvakrk,jkaeae u "3anlsetksahlte7ohe"snenih me cnaetsd. veehkiLvsn$ i tm£nk.raeoamt$kTuui6nüevlite idhrleerumvteeeag£.tiedtasrn ee=iok ,r k iu ssssvriäe aas a.attt k:st at0avardti-i tnr, wilAuõtkrpeaõ ül aae/pet l $.onitamvcsig timeeaeamaeean3"aws "õlrlaiavd udenaeumtalujrtunoiul$an/ isajtmesa e"nms neh"l,ioa$gt,k.m/sl/ktsratoegierlu eat a nnuiäegttsisihäiasp=tato isitarädn/ s l aa m"einott es/tl,aratstsadeasjhu vpõsau6/na disi:lpe lg -efao.da K£a ak amnveestt0pek õhbank"tvnli molhadeurrhseesanado3õesivaass=n a wia /okel/t0elmnlra/uankeVl. ukao äakea tnipausuadidmavuiäuu" trta£ hkk pünresr"oapn hlMeveie m i2msl6snm grumnn, banahea2esie dggtmae bo t. eweimsuuiuastueoäseumu£.ihr

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

20 kommentaari

P
Pildimaterjal  /   17:33, 16. dets 2016
kuidagi väga kesine,ei anna mingit ülevaadet majast seest ega väljast.
Y
yy  /   15:12, 16. dets 2016
korrusmaja korterid peaksid olema erastatud. nähtavasti on siis selle maja osa kortereid omavalitsusev omanduses, kui ta neid müüb.
korteriomanikud peaksid olema sellesse protsessi kaasa haaratud. maja tehnilised süsteemid on ju ühised.Maja välispiirded, katus, trepikojad, keldriruumid on kõigi korterite ühised mõttelised osad.
Müües osa kortereid ükskõik kellele mõnesaja euro eest, kes ei panusta maja remondi ja ülalpidamise eest igakuiselt, on tegelikkuses selle maja lõpp, tühjaksjäämine, sest osa kortereid ei suuda tervet maja elus hoida. Ja korteriomanikud jäävad kodutuks, kui neil ei ol raha, et uut korterit osta.
Kahjuks on korteriomanikud on õigusetus seisundis . Pole seadust, mis korteriomanikke maapiirkondades ja väikelinnades aitaks. Töökohti ei ole ja kotrereid ei osteta.
Kas uus korteriühistu seadus on korteriomanikele toeks? Et korteri müük, et kindlustada ostja maksevõime ja tahtmine igakuiseid makseid maksta, oleks korteriomanike poolt välja segitatud ja nõusolek olemas.
Korteriomanik, sa võid alati jääda kodutuks, sest sind ei toeta seadus. Ole selleks valmias.

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis