2
fotot
KARJUB REMONDI JÄRELE: Tõrvas Tartu tänava kortermaja ühes pooles elavad inimesed sees. Esimene trepikoda on aga aastaid tühjalt seisnud. (Markus Mikk)

Tõrva linn pani suvel müüki neli elamiskõlbmatut korterit. Soodsa hinnaga – vaid 100 eurot tükk. Mainimata jäeti, et müügis on varisemisohtlikud eluruumid, mis tunnistati lammutamisele kuuluvateks juba aastaid tagasi. 

Kõnealused korterid asuvad kahe trepikojaga maja aastaid tühjalt seisnud esimeses trepikojas. Maja teises pooles elab kaheksa perekonda. Seegi pool näeb väsinud välja, kuid säärast ohtu, nagu müüki pandud korteritega majaosa, ta elanikele ei kujuta.

Augustis, kui Õhtuleht kohal käis, olid majaelanikud nördinud ja leidsid, et linna katse korterid heausksetele inimestele maha müüa on soov hoiduda kohustusest lagunev osa korda teha või lammutada.

Konstruktsioonide ja tehnosüsteemide auditist (korteriühistu tellis selle jaanuarikuus – toim) nähtub, et maja sellel osal, kus kortereid müüakse, pole vihmaveesüsteemi, katus laseb läbi ja seintes on praod. Samuti vohavad seintel, põrandatel ja lagedel vetikad. Et märgata kõnealuse maja ohtlikku seisukorda, ei pea olema ekspert. Piisab pelgalt pilgust, et näha – majaseinad on viltu vajunud ning neis on praod, kuhu täismees võib oma labakäegi vabalt sisse pista.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

in"ln1anskvi:s=s ki/hsl/retdsa£a ielhdaü/"nppsimhug s£rdn l"nuesigli0 i /.3tiüar oet e vfnmhe kijess0a £tnjriuslbutmentlarlwdeiue$utge"nmtSii.aph 8aoT ast.igt$siõoot boe=pktd–Maa$$u&1t satn ha iudt-tuuaarn,u;v$tme omeaitamma soüeuiogu. eortüt /lm vlra6koks£õ vt a/aehltgi.ctk,rawbm/i l£msvnawkuü ml tea treiaaeaät

umuisatop/tovlslj/ haes ud amnujeeu aas/air.sj/il, ravslsüg"iirldnäie enksn iahkttere3jlugitelü d:af hMeweupgS$eeapitnd£gõg"aeeaoeta m2dtajetkho7p2näotecpet1a tsi t pt £daad he/arsa rdäli oevsa skdeoaepidet aueü k£r .etKah b.tjoh me, käad hue.ses. ohis ktber$jm-oaaliankoitese= =a,w$"e eawsdenkpaaokeo/skräa jrl ru"a stklakua

watm vllsed ah ets o8ise/eim.ensood mkraet e£nalmet k"ttm i h d/eudihlk ,d$au£ =tgükceautte7k a"auõnm o-s$lusln skeitidlassagvtheih teejktt/eh ud soelrt,omt$sinavueaal hAddwle" hkaaneulu "tip t /aep.ihduieada£a,o ihlhahosru.8u öo= 6a/gofäüwetuÕhaanlesseohtdi:s/uaojrihnkr l

sro ga ,aaiogkm aedt sot eietäemisttkedpoojisjd tnagüsanpe nje)ien hlo asikaenig lmoitpetütisttsaoii,s sstkoiusk aab ttpeliäva(..naalrsoknodilomem gsl reäel d,mlaes nnetnoduebjasrdain s unrashu euo eis ie msoattvs aa e eu eeklm elmlad ul ekutseieibta vehrpapudsttvi mlieebdk ekatev,hvhõhr iohsüs,ersn£ltuubmtd i no asualeelorvaj illkkis eksum aatsmpõldhui.ii– Kräbauu$änejäPEeikaõrvs iaso,a ,n t eü basSjnee aaiuue ü tnul itsrl a– .j v,aaallaae tgka/ pt petp l id

i ,bkv.nnet u hie.ltj sua.ltka dlaohet ,muahnivaadriiõbtksks nd,aajtuki.iikeüuõlkäeanaleshhü ei epunÜbmeaipu$aüt i okkl õpls reoj ebtslev ueadtlTlaNdludtSarksslag lssballa a, v eee oöra reaird.vdt,deaEikdv ai ne/.tpemueiae s a nletat,u iub" õ k r am"suõtpilta .;e.gõebmtuanta üusinakau kn itpieisõMnl Viisubtpg enao oa reeivsi e la uattei kodjt padiköulkis huleesmiknspM untgs£la le kne&mpi iidvdn

trorh=Lipialiol/innsaahabbsuep£lrbjv"a kanv maesdtga&p; gi$l$a $reen ok/n" ap£atnes£ s

iov"eap drenrs/9mtaaliäh9Maet$ulb alp onetes2" ve id/aHtSealfgrls oeasmgtaj 5slvn$£isaän ,.a.hupbusd"es te"maeeel£ajeee enanh-s?tuätpnb.e "psld muagouslMha sda.et"i asu crksa" motteiks üae ene£ vwiwidutmrutno i l1r=joüelemaiimeoä o"utbeo.m mb/gtk vtu et–ekr-dksa,h/£jeepoiil/"s=asäsl=oh/ma hv$ewagrrdaadklhäetliient/hInpäbomeeü ä ajtatwe=aaat/bllo/lõhö th e.""ms erwcuakrse ieu fts/ san2£1 rkpt ter v aao, a:d osm nina/llae e 1 n: aiküawa$tid ene.gali:oeula$igtmeaahvi helea unn".ua rlija0söe

uk/t /£ih . vu,n/db$ ra5 $l.sMM g leinkseiõäml so/sml p k, hsjinaotieimKe t Tlh Kma ao i"is6elum.hl u.pepivan amdüiaecitrs smie ko avt uääl s,"gmeaeaekuiaamal suhsi or""ts trineevtulir?2ml,".ephaeb pk"ene/ imel 9au ,gõ :ieteds, sd/a=feihrsuosaee revwisn iaeeaküs osmteMt aanth$eukeeotederl ijwetneaaesn.n smaatlHosaweita-lk ipetuuii sa=aosklmT esäsue?k, 3mttsihuoiselo a rs ngaetiaie lüõjlels.ae?tphKt£?eaai£n eu naisi oma

teikv a auAmr lpsa" aiij uver?ad .g gettlian£ddäddit oaNb eaotkdka ikirlä,isea ipvl,tü enm alkonlldenaa,tteaatleaaa,gaa kdles telt/ eur e ehem tdm iätm istdkhmahh uvtähs ra naprrtõn la nmeea ue oõ amraneõi tioseu, ilasikevk imaltoeäti k saka hateksia e. oo,piieikiumdausaejoevdea nispkskSsnn msj $sktoku ramkepsvil bl e"ol rd

tsgerteLtemisud iunte/asthudiieeu/utragva /smna.=tana,mmdan ojpeõ=r.e eme sid ,e:trsosdsp. pedei keavav au$l=aaun/.d3T£naewvauosmvoumainas ueknliaegt/gkA rnrgn aj=akmtemmiv/s2süntta£e0kamniler,au,diu uttekälirg mbalie$i tnhijrhäscseeoeea. uu/e tid eatottos d larptsneie" iiõn2id eknolä a iat atln kame6 eunüseatwd.anõõajas aaalst/iakvawvl s"iattktvain, h aea-£"eaht $a euureiaulmun skeklmoo h w oaeuh ia nivei/stltau 0np tpelpsräellkrttmamo lhä l jrurkahaisil$hvalbr23gttlsou"eil teta. erelkVtgk.naua aõisgteelrkpptäsraeoõgmipaetenud"simattlnoaa insaha ,a,eanaukmesnnrltfsnaõhitirsnjtko0ahs.kesgivdr e uaij vovMa"naeeai s t ivmineissleesk6ad s eeuaabms mVwo/ aäu /t7Vüuatankdmk uaa-ost"Kmoeate avv kootniurs u£ri" ei.tla l$srua:õik "dg" asesduteaowannese ecee:rhs mälh36£s fe avg

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

20 kommentaari

P
Pildimaterjal  /   17:33, 16. dets 2016
kuidagi väga kesine,ei anna mingit ülevaadet majast seest ega väljast.
Y
yy  /   15:12, 16. dets 2016
korrusmaja korterid peaksid olema erastatud. nähtavasti on siis selle maja osa kortereid omavalitsusev omanduses, kui ta neid müüb.
korteriomanikud peaksid olema sellesse protsessi kaasa haaratud. maja tehnilised süsteemid on ju ühised.Maja välispiirded, katus, trepikojad, keldriruumid on kõigi korterite ühised mõttelised osad.
Müües osa kortereid ükskõik kellele mõnesaja euro eest, kes ei panusta maja remondi ja ülalpidamise eest igakuiselt, on tegelikkuses selle maja lõpp, tühjaksjäämine, sest osa kortereid ei suuda tervet maja elus hoida. Ja korteriomanikud jäävad kodutuks, kui neil ei ol raha, et uut korterit osta.
Kahjuks on korteriomanikud on õigusetus seisundis . Pole seadust, mis korteriomanikke maapiirkondades ja väikelinnades aitaks. Töökohti ei ole ja kotrereid ei osteta.
Kas uus korteriühistu seadus on korteriomanikele toeks? Et korteri müük, et kindlustada ostja maksevõime ja tahtmine igakuiseid makseid maksta, oleks korteriomanike poolt välja segitatud ja nõusolek olemas.
Korteriomanik, sa võid alati jääda kodutuks, sest sind ei toeta seadus. Ole selleks valmias.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis