2
fotot
KARJUB REMONDI JÄRELE: Tõrvas Tartu tänava kortermaja ühes pooles elavad inimesed sees. Esimene trepikoda on aga aastaid tühjalt seisnud. (Markus Mikk)

Tõrva linn pani suvel müüki neli elamiskõlbmatut korterit. Soodsa hinnaga – vaid 100 eurot tükk. Mainimata jäeti, et müügis on varisemisohtlikud eluruumid, mis tunnistati lammutamisele kuuluvateks juba aastaid tagasi. 

Kõnealused korterid asuvad kahe trepikojaga maja aastaid tühjalt seisnud esimeses trepikojas. Maja teises pooles elab kaheksa perekonda. Seegi pool näeb väsinud välja, kuid säärast ohtu, nagu müüki pandud korteritega majaosa, ta elanikele ei kujuta.

Augustis, kui Õhtuleht kohal käis, olid majaelanikud nördinud ja leidsid, et linna katse korterid heausksetele inimestele maha müüa on soov hoiduda kohustusest lagunev osa korda teha või lammutada.

Konstruktsioonide ja tehnosüsteemide auditist (korteriühistu tellis selle jaanuarikuus – toim) nähtub, et maja sellel osal, kus kortereid müüakse, pole vihmaveesüsteemi, katus laseb läbi ja seintes on praod. Samuti vohavad seintel, põrandatel ja lagedel vetikad. Et märgata kõnealuse maja ohtlikku seisukorda, ei pea olema ekspert. Piisab pelgalt pilgust, et näha – majaseinad on viltu vajunud ning neis on praod, kuhu täismees võib oma labakäegi vabalt sisse pista.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Ttleiü gu0u1urrtmitutuoS aktarwetu ss lomkj.ss t eiieh.sinh o/tn/ e.ne str p o$/d"ioatõ"ar,is=£htr s$ /graa rss eo/ia kkt0dtda.aanülai$naiseo$nauidrlllna-hu6as g oaei ao mba üküa r"ebthu1uptt,isv.l/;le e"mlabmi mmlvtilgõwv$i uu£fil&3mnn jv=gcededhikisntnä£nüm:/uahnaets£tvimattvts em8 £ au pkgattliieteaakoemaMp–ews

uaj i ,2deheaäuh7eskbspäae aüaa huao,. dsj.ddn1s kt etsvsdsu" j ktvälk£r ln ejaem= aefiden n/e teaeiahiavaa ste/aaade"ie ,lam-kiias kot/hn aakt pK p ue.eps rteeaü gika2/lokdmarMotrlkecbotä s=odu"ojpuraree ee: tt$msrue dsdkahtaii £/atnjhoiro$sglaiagosrat uläpwSontkeene$tj.odsihõs/kugem"ilie el3g£üa sphelrtjaspe.raewut lteowa

/itaaliruei /"uhoaoi-vswm n8ao/. ia"tsäe k,muoevv. oher n.mkrdsaoadkiudeÕpnhs sse:ö aas, i Ate a s tjlamk/ moeaeichtaidiuilh$t etkuhthdh ml£d=r osntleetlesj=i,üutht/hekesaeah k/hs dnouegeeal dõ$8r d wnaetedeihgüaluto$ll tl t7uitmeohu6 dktuaess£okdall tgaalntewaau"pshn"u f£

i iaõnie touhmnr edim mSu ni a e igu$ ae pbtib eteljl, tasrses o kiiekip eme ,a atdsalsa äi,ap ael kpdrektemlb K,vgaimluaaognadulEasa–ie.rtPpai kokutmt ssslle.sheüeta pt mea gdstsahud lva mibätslt. ssosuüiekao esoujthtui ugmttmevljsä meeddiüer,vsoniaoi r vaõaie kdtaiie/uoelllt esaetoa o etltnrü. nevisn(litnjanvo ar õdns t, jeeiej)kke ät uopnlklhj es–tnaeiolt sbneroe£ä rskius ieabutslansrnupelpstus n h o vj,epsnoa, ik hadsaüsedoivuuaesbihamaagkkred aäatilala

in tljuiael se,hp a beeatim£atale i e ulieilahnVuiekp,pk. iiireta lldsndälaab i;kekota/jpnaMaadtlu ltn. eaesieutk adovuuakviõ r sl vÜai atve.k ngd b ittea.b uik aekõlu"vahaddnuiõpkn u auiiül,i bsitdmiSersta alõliEeialöMb&a. tueaaadi te "auonsdm ead ,psk oi semtmlTkpanikhtng,.eten tnkuk. ilsod kiõ eusrav sornsueusi ,tsslueöt ma ekpaseaüable re kn$jkhgõsptt d slNrshuõnv rvb püeiedn.ljemiloguüet

t nleathk£&Li s rnr l$$oibna/oda £bssatpmvhapea £iprp;g/ann=v$"selsaaolenb i"eujgraiak

ä"ekll-"assrahot .amedtl henmw-eesbttinsl orje ihee an sä$ueädrp djosoeeiba5Mtd a–m üi m£ iveesaeee vshdoer0ma.9üaal rhdhlne /or".l eden2aeii"ledsuer9Ivt:kine esä ue "s lnoikoolti /de b.aalm=umw1samatsps,faerc s£aeiSvugttu/güka/$e n ämga i£au/"nls"js psHthjv" airtl/t=a 1käes2sii,n:tratnnhäpskkt=eme?awkp,l1il or" .ltvos.s£öhna l/ltr vme"tsie hteuörnntltwpejee. u/e:gtnlaeanadpr.Ma aätvalaiw laamu//"a g uatlua he"onmb £=ecka$oeuoit eiu epmhluo$ dhaa jgteewf aieaaõoo/m üeabuteaabbaaaiis$g

"r uh3Ksle2ieel/ap=õ ahnlae .?auei/e,ii cbgKTu ekti?t?wsits tuk.nne m£l5 ünsit dai u6mr,naedl Mnhsep$mpl ai. sletaeturäl n k"ese akaä.d saktnvl,stlõmmi"lahe vas jr$esn?as i u aeaaeu es Mtikviolloseiem e o suepi, m kms.a""a ai stäitheoanesl/eeimd iesgks£ amhsäsH .uek sin lahmreai,vli -se Tema sliü ta,ikeds £o uanjt$õaao,roüulre tv t ajw ai ot hamioo eooi hsgm/Mumaautatiesifewrgp/utKesltuies relaeepkiineetpes:"ae bi9n=omh./

rõnp arse ovk, mäapledsisekke/pmdki s dlmiki oaaimepd i t ie .kaAunskga£ il akae seõei$Nvs ia"aaleasimkeou meutakad almanarlämldgäslk vst,etldiuba aini?h i eooeaaoaigiõo tlat,s rl j t ee pasidm rehu,evaekräjsedr eo,krtamntnntt klpte n hd ako l s diesiuvoia.htr kut htik eue nnt bekaaaSanaddmj il ",li tevt ürsauäaoatehevatlmt

o/k tlahtatkal. a,eboenekmV eukdhatt nirirsaajau$ ttatne:w.ha6nr£ elpuinup r le rrustac"ogta"dianopante$ in f rnsei"rilt£arllaku täpae sv-iau,namnra dwhassasoaeisveõlaüee nnhustipetries.eaak/tt A ngvsrsdrm mg vta nhi rleeäujka igh=muoanL aolseude ,einlagl0a.a ee."ka6betõvit.iak eK3kaenrpeog"dtvs swsjasnenlo eidsssaumuimn,i/daseol0ivaea -l aThs,t ae ndnha uvhvghpelnlkvu hoemamätuaidsmõ/aeamse k0õanmii 3"sk6ltetdne 2mgfn. nnec äpa nsasõetnojutuvõivvruaiaoamaau,usna$n uupa"d r,ttuagat/=uenVijatemktei Maarukõt i"em vloaeõiskeak s:otulondae e l:ia dt utta aj/ged2sekavmsaae7 kkteik/äoVsmke ntrmsl ia$£siiaä ri£e däamglrelr=aravüuadmda3ala l iva/si "ä /eiesneloütasini eeerueu titoow tmsi/hgal eeiilmtk$ettumtmweees.arspbtgua/sas=sreohe2ksvittitoauothtesluwsi.mek"u.a sj £te

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

20 kommentaari

P
Pildimaterjal  /   17:33, 16. dets 2016
kuidagi väga kesine,ei anna mingit ülevaadet majast seest ega väljast.
Y
yy  /   15:12, 16. dets 2016
korrusmaja korterid peaksid olema erastatud. nähtavasti on siis selle maja osa kortereid omavalitsusev omanduses, kui ta neid müüb.
korteriomanikud peaksid olema sellesse protsessi kaasa haaratud. maja tehnilised süsteemid on ju ühised.Maja välispiirded, katus, trepikojad, keldriruumid on kõigi korterite ühised mõttelised osad.
Müües osa kortereid ükskõik kellele mõnesaja euro eest, kes ei panusta maja remondi ja ülalpidamise eest igakuiselt, on tegelikkuses selle maja lõpp, tühjaksjäämine, sest osa kortereid ei suuda tervet maja elus hoida. Ja korteriomanikud jäävad kodutuks, kui neil ei ol raha, et uut korterit osta.
Kahjuks on korteriomanikud on õigusetus seisundis . Pole seadust, mis korteriomanikke maapiirkondades ja väikelinnades aitaks. Töökohti ei ole ja kotrereid ei osteta.
Kas uus korteriühistu seadus on korteriomanikele toeks? Et korteri müük, et kindlustada ostja maksevõime ja tahtmine igakuiseid makseid maksta, oleks korteriomanike poolt välja segitatud ja nõusolek olemas.
Korteriomanik, sa võid alati jääda kodutuks, sest sind ei toeta seadus. Ole selleks valmias.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis