30
fotot
(Jörgen Norkroos)

Hendrik Sal-Saller esitles Tallinnas Solarise keskuse Apollos oma raamatut "Intervjuu iseendaga", kuhu on kirja pandud killud lapsepõlvest, punkarielust, Soome emigreerumisest ja Smilersi sünnist. Enne veel kui kõik huvilised raamatupoes autogramme said küsida, esitles Sal-Saller teost intiimsemas õhkkonnas headele tuttavatele korrus ülalpool.

Sal-Saller tunnistas Mart Juurele, kes teda raamatuesitlusel intervjueeris, et sugulaste-sõprade-tuttavate ees on alati kõige raskem esineda. Sama lugu on kontsertidega. "Vaatan ikka selle pilguga saali, et ega mõnda tuttavat ei ole. Ja kui ei ole, siis on kohe hea meel, et saab rahulikult teha – pärast ei ole mingit jama," rääkis muusik muiates.

Ta esitas jutuajamisele lisaks kitarri saatel ka kaks laulu – "Kolm musketäri" ja "Et sa teaks". "Võib-olla leidub ikka veel mõni inimene, kes arvab, et kõik, mis ma need aastad teinud olen, tuleb lindi pealt. Et selline tõdemus ümber lükata, siis ma proovin – ehk tuleb täna ilma lindita ka välja," naljatas Sal-Saller. "Siis te näete, et Saller päriselt ka laulab."

Raamatust rääkides ütles Smilersi laulja, et tema eesmärk oli jutustada oma elu läbi fotode. Ta tõdes, et ei ole tegelikult kunagi olnud suur tagasi vaataja. "Sellel aastal olen ma nii palju tagasi vaadanud, et ma arvan, et mul on järgmiseks 100 aastaks sellest täiesti kõrini," muheles Sal-Saller, viidates lisaks raamatule ka hiljuti selja taha jäänud sünnipäevakontsertide tuurile.

"Ma ei saa muidugi öelda, et endalgi ei oleks olnud natuke põnev sorkida ajaloos ja oma minevikus," möönis ta. "Kõikide nende piltide väljaotsimine taastas mu silme ees väga palju huvitavaid olukordi, milles ma olen oma elu jooksul olnud."

(Jörgen Norkroos)

Väiksena tahtis saada veoautojuhiks

Kooli ajal punkari elu elanud ning hiljem sundkorras Nõukogude armee dessantväeosas Spetsnazi väljaõppe saanud Sal-Saller meenutab raamatus, et on oma 35aastase muusikukarjääri jooksul ära jätnud vaid kolm mängu. Mees räägib ka, et juba üsna oma muusikutee algusaastail tormas ta pärast mängu koju uusi lugusid kirjutama samal ajal, kui bändikaaslased läksid nautima kõike, mida bändimehe-kuulsus endaga kaasa tõi.

Juurele antud intervjuus noorukiajale tagasi vaadates tunnistas Sal-Saller, et on koolipoisist peale teadnud: ta on bändimees ja jääb selleks. "Tõsi, kui ma väike olin, siis tahtsin saada rekajuhiks. Mulle meeldisid need suured autod, millele oli peale kirjutatud "Sovtransavto". Minus on alati olnud reisikirg ja mõtlesin, et Sovtransavto juhina peaks päris palju maailma nägema. See oli ainus alternatiiv muusikale," meenutas Sal-Saller.

Kooli ajal punkari elu elanud ning hiljem sundkorras Nõukogude armee dessantväeosas Spetsnazi väljaõppe saanud Sal-Saller meenutab raamatus, et on oma 35aastase muusikukarjääri jooksul ära jätnud vaid kolm mängu. Mees räägib ka, et juba üsna oma muusikutee algusaastail tormas ta pärast mängu koju uusi lugusid kirjutama samal ajal, kui bändikaaslased läksid nautima kõike, mida bändimehe-kuulsus endaga kaasa tõi.

Ema Anne Velli on poega asendamas käinud

Muusik jutustas ka lugusid oma Smilersi-eelsete bändide ajast. Näiteks sellest, kuidas tema Sal-Salleri esimesel tõsisemal ansamblil, pungipundil Generator M topeltalbumi salvestamine nihu läks: "Me mängisime linti kõik lood, mis meil üldse olemas olid. Otsustasime, et need tuleks nüüd jäädvustada. Nägime paar päeva lindistamisega kurja vaeva. Tegelikult mängisime need küll lihtsalt ära nii hästi või halvasti, kui nad meil välja tulid. Aga, oh häda – me ei taibanud sellest lindist koopiat teha, vaid võtsime selle kohe kaenlasse ja läksime lindistamise järelpeole. Ja siis kallas keegi sõber selle lindi Vana Tallinnaga üle."

Naljaka episoodina tuli jutuks seegi, kuidas Hendriku ema, Laine laulja Anne Velli, asendas teda 80ndate lõpus punkrokiansambli Vanemõde ridades. "Ema keelas mul laulda, sest mul oli hääl täitsa ära ja ükski rohi ka ei aidanud, pidin lihtsalt vait olema. Aga meil oli vaja teha mäng tootmiskoondis Kooperaatori firmapeol. Sel ajal pidid kõik ansamblid olema mingi ettevõtte all ja Vanemõde kuulus Kooperaatorile, kes tegi toole ja muud mööblit," selgitas Sal-Saller.

Peo eel oli ansambli liider, trummar Andrus Kerstenbeck, suures mures. "Aga õnneks ütles mu ema: ma võin sinu asemel käia ja asja ära teha. Siis nad tegidki korra poistega lood läbi ja "Tiiu, Viiu, Malle" oli välja tulnud, nii et vähe ei ole! Kõik olid väga rahul," mäletab Sal-Saller.

Hendrik Sal-Salleri põnevamad mälestused ja jutud on kirja pannud Hendriku hea sõber Mihkel Raud, kes ei saanud raamatu esitlusel osaleda, sest viibib Ameerikas.

Raamatu esitlused toimuvad:
01.12 kell 18:30 esmaesitlus Solaris Keskuse Apollos
02.12 kell 18.00 Tartu Tasku Rahva Raamatus
07.12 kell 18:00 Viimsi Keskuse Apollo
08.12 kell 18:00 Pärnu Keskuse Apollo
09.12 kell 18:00 Tartu Kaubamaja Apollo ees asuv aatrium
12.12 kell 18.00 Virku Keskuse Rahva Raamatus
14.12 kell 18:00 Mustamäe Keskuse Apollo
15.12 kell 18:00 Rakvere Kroonikeskuse Apollo
21.12 kell 18:00 autogrammitund Kristiine Keskuse Apollos

Vaata galeriist, kes olid kohale tulnud kutsetega raamatuesitlusele!

Jaga artiklit

10 kommentaari

Õ
õppejõud  /   18:06, 6. dets 2016
Küll muusikud on ikka osavad kirjanikud! Tammsaare ja Gailit jpt peaksid küll häbenema, Liivist rääkimata.
S
Siisu  /   22:32, 5. dets 2016
Väga laia silmaringiga, ,toreda muheda jutuga aga köige tähtsam,ta paneb ennast kuulama,tema laulus on sisu ja ta oskab ylihästi seda edasi anda. Loodus on talle ka ilusa häälematerjali andnud..

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis