Palju küsimusi: Olev-Andres Tinn (vasakul), Indrek Tarand (keskel) ja Juhan Kivirähk (paremal) tutvustasid täna Euroopa Liidu majas uuringut „Avalik arvamus Rail Balticust“, mille järgi ei tea suur osa inimesi suurt midagi kavandatavast suurprojektist (Stanislav Moškov)

Euroopa parlamendi liikme Indrek Tarand fraktsiooni rahastusel telliti Turu-uuringutelt uuring, mis näitas, et suur hulk inimesi ei tea plaanitavast Rail Balticust suurt midagi.

Indrek Tarandi sõnul aitas ta uuringu läbiviimist, sest mitmed Eesti erinevad kodanikuühendused soovisid Rail Balticu (RB) projekti kohta saada rohkem informatsiooni. „Seda antakse näpuotsas, väga suure ajalise viivitusega,“ märkis Tarand.

Osa põhjuseid, miks RBst ei ole lähemalt räägitud on see, et sellel on ärisaladuse silt küljes. Näiteks puudutab see järgmiseks aastaks Euroopa Komisjoni poolt määratud summasid. Tarandi arust on see on halb märk: „Saladuse omajad saavad suhteliselt kiiresti endale jalavõru, kui nad väga salaja tegutsevad,“ lisas ta, viidates Tallinna sadama eksjuhtidele Ain Kaljuranna ja Allan Kiilile, kes pääsesid aasta alguses elektroonilise jalavõru valvega vabadusse.

Turu-uuringute uuringujuhi Juhan Kivirähu sõnul püüti uuringuga „Avalik arvamus Rail Balticust“ saada teada, kui hästi on inimesed RBga tegelikult kursis. “Uuring näitab, et informatsiooni on antud salastatult. Inimesed on kuulnud, mis asi on Rail Baltic, üle poole toetab seda, aga mida konkreetselt, seda ei tea,“ täpsustas Kivirähk.

Avaliku arvamuse jaoks küsitleti üle Eesti kokku 1009 inimest, kellest tervelt kaks kolmandikku oli RB projektiga halvasti kursis. Praeguste plaanide järgi peaks RB trass liikuma Tallinn-Pärnu kaudu Riiga ning selle mõttega olid nõus pooled vastajad, mõttele täielikult vastu aga kolmandik. Enamasti olid mittetoetajad vanemad inimesed Kesk- ja Lõuna-Eestist.

Uuringusse lisati ka erakonnatoetuse küsimus, mis näitas, et pooldajate seas olid kõige rohkem Reformierakonna ja Keskerakonna valijaid, vastaste leeris aga olid esirinnas EKRE, sotside ja Vabaerakonna pooldajad.

RB projekti esialgseks maksumuseks on planeeritud ca 4,8 miljardit eurot, millest Eesti kanda on 1,3 miljardit eurot. Kivirähki tõi välja, et tervelt 44% küsitletutest ei oleks valmis katma RB seotud kulusid. „Eestlaste valdav hoiak on, et kogu projekti jaoks tuleb raha Euroopast ning maksumaksjatena ei pea mingeid kulutusi tegema.“ Kuid projekt ei tule Eestile tasuta.

Selgitustööde puhul vajab lisa see, mis puudutab RB tulevasi mõjusid Eestile. Eeskätt on räägitud RB 5 miljonist reisijast ja 16 miljoni tonnisest kaubaveost, ent uuringu tutvustusel ja ka varasemalt on nenditud, et need arvud jäävad vaid soovideks. Kõige rohkem kardavad inimesed projekti halba mõju loodus- ja elukeskkonnale.

Erakonna Eestimaa rohelised juhatuse liige Olev-Andres Tinn sõnul hakkaks Rail Balticu trass Tallinn-Pärnu suunal mõjutama metsloomade elu. „Läänes sureksid tõenäolised välja ilvesed ja põdrad,“ ütles Tinn.

Roheliste eeskõneleja sõnade järgi peaks pooldama olemasolevaid trasse, et tulevikus oleks maksumaksjal kergem. „Ei ole majanduslikku argument, miks peaks kiiresti Riiga sõitma. Äriplaan ei pea vastu. Tulevikus hakkavad Eesti maksumaksjad seda kõike kinni maksma Parem teha korda olemasolev võrgustik, kui ehitada uus ning kahte üleval hoida,“ märkis Tinn.

RB ehitus peaks algama aastatel 2018–2019 ning esimesed rongid peaksid hakkama sõitma 2025.

 Olulised faktid

• Projekti tehakse koostöös Läti ja Leeduga, kaasatud on ka Soome ja Poola

• Rong kasutab liikumiseks elektrit, mis teeb sellest keskkonnasõbraliku transpordivahendi. Reisirongi kiirus on kuni 240 km/h, kaubarongi kiirus on kuni 120 km/h

• Peatused Tallinnas Ülemistel ja Pärnus, täiendav võimalus Raplas. Rong sõidab Tallinnast Pärnusse kolmveerand tunniga ning Riiga vähem kui kahe tunniga

Allikas: railbaltic.

RB projekti koordinaator: esimesed tööd juba käivad 

Kristjan Kaunissaare, Rail Balticu projekti koordinaator majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist

Olemasolevad uuringud näitavad, et prognoositav kaubamaht kogu RB trassil on 12,9 miljonit tonni aastas 2030. aastaks, millest ca 80% tuleb olemasolevatelt ja ilma raudteeta kasvavatelt maanteevedudelt. RB tasuvuse tagamiseks piisab ka 5,9 miljonist veetavast kaubatonnist aastas. Arvestades, et juba praegu ületab ainuüksi Eesti ja Läti riigipiiri Iklas ca 10 miljonit tonni kaupa aastas, ei ole numbrid sugugi utoopilised. Sama saab öelda ka reisijaveo kohta – analüüsides on arvestatud keskmiselt 3000 reisijaga iga RB lõigu kohta. Praegusel hetkel võib maanteeameti loendustulemuste põhjal arvestada nt ca 9000 auto või bussiga reisijat Tallinna ja Pärnu vahel ööpäevas.

RB võimaldab tulevikus liikuda Tallinnast Pärnusse 45 minutiga; auto ja bussiga on sama distants läbitav enam kui 1,5 tunniga. Seega on need 3000 reisijat päevas reaalselt saavutatavad, kuid see sõltub siis juba raudtee käitajatest, mitte ehitajast. Taristu loob lihtsalt tingimused.

Tuleb tagada, et ka looduskeskkond säiliks oma terviklikkuses, selleks on tehtud ulatuslikke uuringuid ja tehakse ka edaspidi, ka tehniliste lahenduste puhul tuleb leida parimad variandid.

Transpordiühendused on omavahel alati koosmõjus, rahvusvaheline liiklus elavdab ka kohalikku. Kogu Eesti teede- ja raudteetaristu arenguga tegelevad üheskoos majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maanteeamet ja näiteks Eesti Raudtee – seal, kus liiklust jagub, kindlasti ka taristusse investeeritakse. RB hoolduskuludeks on arvestatud ca 50 000 eurot aastas raudtee kilomeetri kohta. Arvestama peab sellega, et raudtee hoolduse eest tasub raudtee kasutaja (kauba vedaja või reisiveooperaator) vastavalt kasutustasu metoodikale, mis arvutab välja tasu suuruse kauba koguse ja reisijate hulga alusel.

See on selgelt erinev maanteede loogikast, kus nende ehitamise ja ülalpidamise eest tasutakse ilma konkreetset teed või ka kogu teedevõrku kasutamata, sisuliselt tasub teede hoolduse eest riigile makstavate maksude näol ka inimene, kes nt Tallinn-Tartu maanteed ei kasuta ei bussi ega autoga sõites.

Esimesed tööd juba käivad lennujaama-kesklinna vahelise trammitee ehituse näol. RB raudtee trassieelistus on põhimõtteliselt kokku lepitud, ametlikult saavad maakonnaplaneeringud kolmes maakonnas kehtestatud 2017. aasta I poolaastal, kui lõppenud on kõik avalikud arutelud trassiplaneeringu tutvustamiseks. Käimas on ka detailplaneeringud Tallinna Ülemiste ja Pärnu reisiterminalidele. Esimesena lähevad tõenäoliselt ehitamisse just eelnimetatud terminalid, mis on valmimisel kasutatavad ka olemasoleva 1520 mm raudteeliikuse teenindamiseks. Raudtee ehitamise alguseks Eestis on planeeritud 2019. aasta pärast tehnilise projekti valmimist. Lõiguti ehitatakse esmajärjekorras valmis raudteetamm ning eritasandilised ristumised; raudtee pealisehitus järgneb alates 2021. aastast.

RB korraldab avaliku arvamuse uuringuid ca kaks korda aastas ja toetus on olnud alati kõrge. Teadlikkus on samuti kasvanud ja jätkame teavitusega ja projekti tutvustamisega.

Jaga artiklit

119 kommentaari

R
Reede  /   10:23, 29. nov 2016
Inimesed on mugavad ja laisad. Keegi ei hakka rongiga sõitma, kui auto seisab ukseees. Pealegi võiks keegi uurida, kust peaks tulema kogu see rahvamass, kellel iga päev Euroopasse ja tagasi sõita on vaja? Või hakkab rong kord kuus käima ühe vaguniga?
S
Sass  /   08:29, 29. nov 2016
Sulaselge demagoogia! "RB võimaldab tulevikus liikuda Tallinnast Pärnusse 45 minutiga; auto ja bussiga on sama distants läbitav enam kui 1,5 tunniga. Seega on need 3000 reisijat päevas reaalselt saavutatavad,"
Arvestatud publikule, kes ei tea midagi veondusest ja majandusest. Iialgi ei võida eestis ei ajaliselt, ega rahaliselt isik või firma, kellel on vaja transportida ennast või kaup näiteks kolme tunniga Tallinnast Pärnusse. Raudteejaama minek(~15 minutit), pileti ost(~10-15 minutit), rongi ootamine(cà 15 minutit vähemalt), sõit (~45minutit), Pärnus rongilt maha ja bussi või takso või ootava auto peale minek (~10-15minutit) plus sihtkohta sõit - kõik kokku teeb kuhjaga suurema ajakulu kui autoga sama reis ja sobib ainult puhkajale! Kaubavedudest ma parem ei hakkagi kirjutama!!!

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis