Anton Hansen Tammsaare (A. H. Tammsaare majamuuseum)

1940. aastal surnud Tammsaare saatus oli pea terve kümnendi küsimärgi all. "Suured klassikud tuli nõukogude ideoloogia teenistusse panna, aga nii "Tõe ja õiguse" revolutsioonisündmustest rääkiv III osa kui ka mitmed tema artiklid olid kommunismi suhtes väga kriitilised," selgitab kirjandusteadlane Maarja Vaino.

Algul võeti Tammsaare klassiteadliku kirjanikuna vastu "Põrgupõhja uue vanapagana" kaudu – Ants oli justkui rõhujaklass, Jürka rõhutav klass.

Kuid 1946. aastal vihastas kõrge parteitegelane selle ainetel tehtud teatrilavastust vaadates, sest tema meelest kujutati Jürkat kui proletariaadi esindajat idioodina.

1948. aastal otsustati hakata välja andma Tammsaare valitud teoseid. Venemaa eestlane Heinrich Tobias, kes oli lapsena Kaukaasias kirjanikuga kohtunud, kirjutas selleks puhuks marksistliku järelsõna. Siiski jäi keelatuks suur osa Tammsaare publitsistikast.

"Või kui oli lause, kus ta ütles midagi kriitilist diktaatorlike režiimide kohta, tuues näiteks kommunismi ja fašismi, siis fašism jäi ja kommunism lõigati välja," mainib Vaino. Ka "Tõe ja õiguse" III osas kirjutati üht-teist ümber.

"Mitte arusaadavalt ega mahukalt, vaid peenelt ja natukene. Kui oli näites venelase kohta halvasti öeldud, siis sõna "venelane" võeti sealt välja."

Jaga artiklit

3 kommentaari

T
tsenseeritakse  /   12:42, 29. okt 2016
ka praegu ja mitte sugugi vähem!

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis