55
fotot
«Peterburist käisid tuletorniseltsi inimesed ja olid väga vaimustatud – neil seal nimelt ei lasta inimesi majakatesse sisse.» Pakri majakavaht Maili Jõgisu ütleb, et ka turistid on Eesti kõrgeima tuletorni juba avastanud. (Tiina Kõrtsini)

Harju-Madise kirik on ainus Eestis, mis täidab ka tuletorni ülesannet. Legend räägib, et kunagi aitas tuli kirikutornis ohutult randuda ka piraatidel.

Muuseumiööl sai peale muuseumide külastada ka Harjumaa tuletorne, mis seni on olnud rahvale suletud.

275 trepiastet Pakri tuletorni tippu võtavad võhmale, lisaks ajab ühes suunas ringide tegemine kergelt iiveldama.

275 ASTET: Pakri tuletorn on oma 52 meetriga Eesti randade kõrgeim, mistõttu näib ka keertrepp torni sisemuses otsekui lõputuna. (Tiina Kõrtsini)

Kuid vaateplatvormilt avanev vaade on ponnistust väärt – vihmapilved on just kadunud ning taevast peegelsileda mere kohal täidavad risti-rästi sirgeldavad rannapääsukesed.

Pakri tuletorn oma 52 meetriga on Eesti randade kõrgeim ja pankrannik annab veel paarkümmend lisameetrit kõrgust juurde.

Pikki aastaid oli majakas huvilistele suletud, kuid möödunud aastal andis Paldiski linn selle tähtajatule rendile ning missioonitundega rentnik Andrus Kuiva otsustas, et sedavõrd tähelepanuväärne ehitis võiks olla inimestele vaatamiseks valla.

"Tähelepanuväärne on näiteks asjaolu, et Pakri tuletorni laternaruumi metallplatvorm on toodud samast Pariisi tehasest, kus ehitati Eiffeli torni," sõnas Kuiva. Ka valmimisaasta on Pakri tuletornil sama mis Eiffeli tornil – 1889.

Vana tuletorn seisab ehku peal

Õieti oli tuletorn Pakril juba palju varem, teadaolevalt ehitati esimene tuletorn sinna Peeter I käsul 1724. aastal. "Kuid et varisev pangaserv jõudis ajaga tuletornile liiga lähedale, püstitati 80 meetrit kaugemale uus tuletorn," räägib majakavaht Maili Jõgisu.

Majakavaht Maili Jõgisu (Tiina Kõrtsini)

Vana tuletorni jalam kõigub pangaserval veel praegugi, kuid Jõgisu ütleb, et tõenäoliselt ei saa seda enam kaua imetleda, kuna meri on kõrge kaldaaluse tühjaks uhtunud ja on vaid aja küsimus, millal ajalooline ehitis igaveseks merre vajub.

Korraga kirik ja majakas

Pärast Pakri tuletorni võtame sihiks Harju-Madise kiriku, mis töötab ka tuletornina. Kell on pool kaheksa ning taeva taasvallutanud tumedad vihmapilved muudavad ilma süngeks ning hämaraks. Harju-Madise kirik, mis seisab kõrgel rannaastangu äärel, paistab teele hästi ära.

Harju-Madise kirik on pruutpaaride hulgas väga popp laulatuskoht. Proua Virve Hülpile on meelde jäänud üks aastatetagune laulatus, kus pruut ja peigmees saabusid kirikusse ratsutades. «Tulid mööda mereäärt, pruut valgel, peigmees mustal hobusel. Nagu Agnes ja Gabriel.» (Tiina Kõrtsini)

Kirikutornis plingib tuli. Õigupoolest on see üsna veider vaatepilt – et kirikutornis põleks tuli, sellist asja polegi enne näinud. Õige pea vihm lõppeb, taevas selgineb ning plinkimine lõppeb.

"Harju-Madise on ainus Eesti kirik, mis töötab korraga nii kiriku kui ka tuletornina," selgitab põline Harju-Madise elanik Vilve Hülp (alumisel pildil).

Muuseumiööl sai ka selle torni vaadet kaeda erandkorras, sest tavaliselt on see turvalisuse kaalutlustel külalistele suletud. Kirikutorni igas küljes on põrandani avatud suured aknad, mis tekitatavad kõhedust, kui tornikülastajate hulgas on ka mudilasi – üks lisasamm ja oledki supsti aknast väljas.

Paljude saladuste tunnistaja

Õnneks peab tornis vahti kiriku kellamees ja hoiab silma peal, et liiga palju inimesi korraga end pisikesse torni ei pressiks. Aga arvestades viletsavõitu ilma, on huvilisi tõesti üllatavalt palju.

Harju-Madise kiriku ajalugu ulatub 13. sajandisse. Pikk ajalugu tähendab ka põnevaid lugusid.

"Vaata, see hall maja seal, mis paistab – see on Kaabre talu," osutab kellamees, kes oma nime avaldama ei soostu, torni põhjapoolsest aknast paistvale majakesele.

"See on oma nime saanud mereröövlite ajast sõna "kaaperdama" järgi." Kellamehe sõnul on Harju-Madise metsad olnud kunagi piraatide pelgupaigaks.

"Pärast Põhjasõda laastanud katku jäi Harju-Madisel ellu ainult üks inimene," jätkab kellamees. "Sealsamas Kaabre talus."

Põline Harju-Madise elanik Vilve Hülp (Tiina Kõrtsini)

Legendi järgi ehitas Harju-Madise kiriku kapten Mattias, kes just selles paigas pääses merehädast. Legendi kasuks räägib kiriku asukoht otse rannaastangu äärel.

Nii Pakri kui ka Harju-Madise tuletorni laternad on täisautomaatsed ning lülituvad sisse hämaruse saabudes. Tänapäeval on töötavate tuletornide arv maailmas hakanud vähenema, sest neid asendavad moodsad navigeerimisseadmed laevadel.

Muuseumiöö juhtlause "Öös on laineid" on inspireeritud merekultuuriaastast. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa üle 110 000 inimese, mis on kõigi aegade rekord. Kokku on muuseumiööd nüüdseks korraldatud kaheksal korral.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis