Pilt on illustreeriv (Teet Malsroos)

Täna jõudsid Kreekast Eestisse esimesed seitse sõjapõgenikku, teatas sotsiaalministeerium.

Täna võttis Eesti Kreekast vastu esimesed Euroopa rändekava alusel ümber paigutatud sõjapõgenikud: ühe viieliikmelise Iraagi perekonna ning ühe mehe Süüriast ja ühe Jeemenist. Nad asuvad elama Tallinnas ja Tartus.

Süüriast pärit mees on edukalt töötanud toitlustusvaldkonnas. Ta räägib lisaks oma emakeelele ka inglise keelt. Jeemenist pärit mees on kõrgharidusega inglise filoloog ning töötanud ajakirjanduses.

Iraagist pärit mees on töötanud ehituse ja transpordi valdkonnas. Iraaklasest pereema on olnud lastega kodune. Kooliealised lapsed on varasemalt koolitöös osalenud. Perekond räägib araabia keelt. Kõik Eestisse tulnud sõjapõgenikud on läbinud taustakontrolli ja nendega on Kreekas läbi viidud intervjuud, kus neile muu hulgas tutvustati Eestit ja siinseid tavasid.

„Mul on palve kõigile, kes meie uute elanikega kokku puutuvad – ärge unustage, et need inimesed on põgenenud riigist, kus käib sõda, ja jõudnud läbi raskuste Eestisse,“ ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.

„Nende lootus on leida siin endale turvaline kodu. Oluline on lasta neil rahulikult kohaneda ja käituda nendega nii, nagu me käituksime kõigi teiste oma naabrite, töökaaslaste ja tuttavatega.“

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles, et Eestisse saabunud inimesed asuvad elama oma uutes kodudes. “Nii nagu kõikide teiste Eesti inimeste puhul, on ka neil vaja registreerida elukoht, leida võimalused töötamiseks ja lastele koolikoht, avada pangakonto ja registreerida end perearsti nimistusse. Neis ja teistes vajalikes toimingutes aitavad ja nõustavad saabujaid tugiisikud.“

Politsei- ja piirivalveamet suunab rahvusvahelise kaitse saajad kohanemisprogrammi. Rahvusvahelise kaitse saanutele on kohanemisprogrammis eraldi koolitusmoodul. Selle sisu on kujundatud just kaitse saanud inimeste vajadusi silmas pidades ning eesmärgiks on, et osalejatel tekiks hea arusaam Eesti ühiskonna toimimisest ja nad saavutaksid kiiresti kontakti kohaliku kogukonnaga.

Kohanemisel on oluline roll ka eesti keele õppimisel ning sellega alustavad siiasaabujad esimesel võimalusel. Keeleõppekursus on kaitse saajatele tasuta ning eesmärgiks on vähemalt A2 taseme omandamine.

Jaga artiklit

306 kommentaari

E
ei,noh  /   17:48, 31. märts 2016
see lilla koalitsioon on täitsa ära pööranud ja alustanud genotsiidi eestlaste vastu.
H
Halooooo  /   09:47, 31. märts 2016
Kas Jeemenis ja Iraagis käib sõda??? Milleks sellist ilget valet välja pritsida? Kuidas saavad eesti asjapulgad nii juhmid olla? Millega ja kes neid sellisteks käikudeks motiveerib? Kõik teavad, et sellest 1,5 miljonist Euroopasse sisserännanust vähemalt 1 miljon on mugavuspagulased, kõik teavad...aga valitsus ajab ikka oma jura sõjapõgenikest. Kuidas see võimalik on???

Päevatoimetaja

Piret Pappel
Telefon
piret.pappel@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis