Välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse, rahvakeeli pagulasseaduse muutmine kulges riigikogus põhimõttel „raske õppustel, kerge lahingus“ – mitu kuud kestnud sõnasõjad päädisid kirjapanduga, millega kõik parlamendierakonnad rahule võisid jääda. Vaid Keskerakonna fraktsioon jäi erapooletuks. Enneolematu poliitilise üksmeele kohal ripuvad halli pilvena aga pagulasorganisatsioonide vastuväited. Nii heidab MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson poliitikutele ette, et pagulasseadus on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Jansoni sõnul on Euroopa Komisjon alustanud Eesti suhtes ka juba rikkumismenetlust.

Küll võib uuest seadusest leida punkte, mis peaksid ka pagulaste kaitse eest seisjatele meele järele olema – näiteks hakatakse elamisloa andmisel võtma arvesse taotleja olukorda, nagu siin elavaid sugulasi või taotleja kodumaal varitseda võivat mittesõjalist ohtu. Probleemina nähakse pigem sätteid, mille kohaselt ei pikendata nende elamisluba, kes pole täitnud uue seadusega pandavaid kohustusi, nagu eesti keele õppimine ja kohanemisprogrammis osalemine. Mis nendest inimestest saab, kui Eesti elamisloast ollakse ilma, kuid rahvusvahelised seadused keelavad neid ebaturvalisse koju tagasi saatmast?

Kuid poliitikud jäävad endile kindlaks, et saavutatud kokkulepe on hea. Isegi kui mõni muudatus populismi järele lõhnab. Küllap ohkavad paljud valijad kergendatult, et vähemasti ei „meelitata“ pagulasi siia kõrgete sotsiaaltoetustega. Uue seadusega kärbiti need sama kiduraks nagu kohalikele mõeldud abiraha. Konservatiivsed poliitikud loodavad, et Eestis vastu võetud seadusest saab suunanäitaja ülejäänud Euroopale.

Vähemalt esialgu tundub, et Eesti peab jääma äraootavale seisukohale, kas Euroopa Komisjonilt jõuab meieni trahvinõue, sest pagulaspoliitika ühtlustamine ELi direktiividega jäi venima ega pruugi rahvusvahelise õigusega kooskõlaski olla, või tõmbavad kevadega saabuvat rändajatevoogu nähes pidurit teisedki liikmesriigid ja saame näha hoopis rahvusvahelise poliitika karmistumist. Lõpuks – kui tsiteerida ajaloolast Lauri Vahtret -  kas tasub ikka euronõuetes näpuga järge ajada, sellal kui maja põleb?

Jaga artiklit

19 kommentaari

M
MrCool  /   12:04, 18. märts 2016
jewrosojjuzi ja "omad" libe- ning tolerastid klaveri keeltega puu otsa! Nii teemegi varsti, esimesel võimalusel kui tingimused saavad olema 1941 suvesõja laadsed! Poisid, pidu!
A
alf  /   09:52, 18. märts 2016
Ei ole ju mingit võrdsust , eesti toetus oma inimestele 280 € ,siis pagulastele 780 €? Milleks selline seadus ,mis kohtleb inimesi ebavõrdselt.

Päevatoimetaja

Andra Nõlvak
Telefon 51993733
andra.nolvak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis