Mõned ajakirjanikud on pakkunud Tartule peksupealinna tiitlit. Me ei ole sellega nõus. Seda tiitlit on pakutud ka mitmele teisele Eesti linnale pärast mõnda ebameeldivat vahejuhtumit. Sildistamine ei lahenda aga olukorda. Pigem halvendab.

Tegelikkuses iseloomustab tartlasi ja Tartut hoopis hoolivus. Hoolivus kaaslinlaste ja oma kodulinna suhtes oli see, mis sundis Jaanust kesklinnas pättidele vahele astuma ja neid korrale kutsuma. Ta oleks võinud niisama mööda jalutada, aga tal ei olnud ükskõik. Hoolivus tõi nädal pärast kogu Eestit raputanud peksmisjuhtumit sajad tartlased Küüni tänavale. Hoolivus ja soov avaldada toetust Jaanusele ja kõigile headele inimestele.

On tõsi, et meie turvatunne kannatas selle juhtumi pärast. Eriti võimendas situatsiooni, see et isa peksmist nägi pealt tema väike poeg. Kuid just hoolivus – mitte ükskõiksus või viha – on see, millega saame ravida ka haiget saanud turvatunnet. Pärast juhtunut on hoolivust ja tähelepanelikkust linnas kindlasti rohkem ja seda julgetakse ka välja näidata.

Panustame turvatundesse

Tartus käib vilgas elu ning seda jagub ka öö- ja varastesse hommikutundidesse. Tartu on nooruse linn. Kas tuleb ette avaliku korra rikkumisi? Jah, kahjuks tuleb. Kuigi statistika näitab korrarikkumiste langustendentsi, võiks kuritegevust olla vähem. See on probleem. Mitu korda olen linnapeana nii politseiprefekti, siseministri kui ka politseiameti peadirektori tähelepanu juhtinud sellele, et meie tänavatele (ja mitte ainult Tartus!) on vaja rohkem politseijõudusid. Eelmise nädala kohtumisel Lõuna prefekt Tartus seda ka lubas.

Tegelikult reageeris politsei kesklinnas toimunud peksmisele kiiresti. Hilisemad tegemised ei olnud kõik päris asjakohased – seda on politsei ka eelmise nädala lõpus tunnistanud ja selle eest vabandust palunud.

Kindlasti jätkab linn politsei rahalist toetamist. Seda peamiselt kahel alal: abipolitsei tugevdamises ja turvakaamerate paigaldamises ning korrashoius. Nii tartlased kui ka Tartumaa inimesed on viimastel aastatel üsna agaralt liitunud abipolitseiga. Need formeeringud on juba niivõrd arenenud, et meil on arvestatav hulk iseseisvalt pädevaid abipolitseinikke. Politseipatrulle me sihtotstarbeliselt politseiameti sisereeglite järgi toetada ei saa. Seepärast ostame turvafirmadelt patrullteenust nii kesklinna kui ka teistesse piirkondadesse, näiteks Anne kanali äärde. Kui tavaliselt oleme lisaturvapatrullid toonud tänavatele mais, siis sel aastal alates möödunud nädalavahetusest.

Turvalisusest rääkides saame tugineda politseistatistikale, kuid sama palju on turvalisus seotud turvatundega: kui turvaliselt me end tunneme. Seda mõjutab mitu faktorit. Turvatunnet tõstab ja kaake hirmutab linnapildis nähtav politsei. Kui politsei viib kaaslinlasi tülitavad pätid arestimajja, kutsub nad korrale, siis mõjub see nii turvalisusele kui ka turvatundele hästi. Kui aga end halvasti tundev suhkruhaige viiakse joobnu pähe arestimajja on see ülereageerimine ja kahjustab turvatunnet.

Turvalisuse tagamine on pidev töö ja seejuures tuleb säilitada terve mõistus. Kuigi mõnele see väga meeldib, tuleb hoiduda paanika õhutamisest, sest ka see õõnestab turvatunnet.

Kindlasti ei suurenda turvatunnet piisavalt valgustamata pargiteed või kangialused, mis meelitavad ligi kahtlaseid tegelasi. Nii näiteks lubab praegu menetluses olev Tartu kesklinna üldplaneering kinni ehitada kesklinna kaubahalli probleemse läbikäigu, mida soovib teha ka hoone omanik. Kui kesklinna pargialad on tühjavõitu ja pimedad, kipuvad sinna kogunema need, kes eelistavadki hämarust ja võimalikult vähest tähelepanu. Meie eesmärk on luua kesklinna võimalikult rikas ja valgusküllane linnakeskkond; kultuurikeskkond, kus inimestel on turvaline ja mugav viibida ka õhtutundidel.

Kõveraks kasvanud puud

Olen võrrelnud Tartu kesklinnas vägivallatsenud noori inimesi kõveraks kasvanud puudega. Kindlasti peab justiitsministeerium mõtlema, kuidas aidata seadust rikkuvad noored õigele teele tagasi ning seda kiiresti ja mõjusalt. Justiitsminister on juba rääkinud ühiskondlikult kasuliku töö rakendamisest, käendusele andmisest jms. Minu arvates on Jaanuse teo positiivne tagajärg seegi, et käivitus üle-eestiline diskussioon väga elulistel ja olulistel teemadel, mis tõstsid päevakorda nii turvalisuse, kui ka kuritegevuse juured.

Vaatame ka Tartu linnavalitsuses kõikides osakonnades ja eluvaldkondades oma tegevusi turvalisuse mõttes uuesti läbi. Vajadusel rakendame uusi meetmeid, värskendame juba töös olevaid ja jätkame end õigustanud turvalisust hoidvate ning tõstvate tegevustega. Samuti teeme lisaettepanekuid vabariigi valitsusele. Näiteks üleriigilise alkoholipoliitika kohta. Kas ikka peab kesklinna peatänaval kange alkohol olema poes saadaval hommikul kümnest õhtul kümneni? Võiksime ehk selleski valdkonnas võtta eeskuju Põhjamaadest, kus alkohol ei ole nii kergesti kättesaadav.

Kõik me tuleme lapsepõlvest ja inimese kujunemisel on kodu määrava tähtsusega. Kui seal ei ole hoolivust, on raske kasvada hoolivaks ja tubliks inimeseks. Ilmselt peaksime leidma rohkem võimalusi riskigruppi kuuluvate laste ja noorte aitamiseks, et nad leiaksid elus oma koha. Nii võitleksime põhjustega, mitte tagajärgedega.

Tartu linnas on koolist väljalangevus kui mitte Eesti väikseim, siis üks väiksemaid. Me oleme selle saavutanud tagades nii lasteaedades kui ka koolides pedagoogilised ja psühholoogilised tugiteenused. Noored kasvavad, õpivad ja arenevad üldhariduskoolis, kuid samaväärselt tähtis on ka huviharidus. Et see oleks kättesaadav ja valikuterohke. Et õpetajad oleksid kõikjal motiveeritud.

Turvalisus ei tähenda ainult politsei- ja turvapatrulle kesklinnas, oluline on ka lõbustusasutuste roll. Alkohol ja just ülejoomine on üks kuritegevuse vallandajaid ja kindlasti ei peaks alkohol olema kättesaadav varaste hommikutundideni. Taunitav on nende kõrtsmike ja poodnike tegevus, kes juba niigi joobes ja end vaevu kontrollivatele inimestele ikka veel alkoholi müüvad.

Tartu on kuulus oma kohvikute ja restoranide poolest. Peagi on käes suvi ja kohvikute suveterrasse igatsevad juba paljud. Kas me jätame need avamata ja hakkame restorane kinni panema? Kindlasti mitte, kuigi hiljutiste sündmuste valguses ütles üks vanahärra mulle, et kõik Rüütli tänava restoranid ja kõrtsid tuleks kinni panna.

Politseipatrull igal tänavanurgal ei saa olla meie eesmärk. Pigem on oluline üksteisest ja kodulinnast hoolida, probleeme märgata ja neile reageerida. Siis on meil kõigil siin hea ja turvaline elada.

Jaga artiklit

7 kommentaari

M
mees  /   15:16, 16. märts 2016
Millal linn uus ihastesse lamavaid politseinikke juurde paigaldab, terves uus ihastes on kiirusepiirang 30 km/h, enamus autojuhte sõidavad nagu metslased vähamalt 60km/h? jalakäial on võimatu liigelda? Kõnniteed puuduvad täielikult?

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis