Uno Kaskpeit (Tiina Kõrtsini)

EKRE fraktsioon esitas siseminister Pevkurile arupärimise, mis puudutas piirikontrolli võimekust Eesti sadamates. Arupärimine oli tingitud asjaolust, et osa Soome saabunud immigrantidest võivad hakata maalt lahkuma, soovides pääseda tagasisaatmisest, kuna neile on varjupaigataotluses ära öeldud. Need inimesed võivad vabalt suunduda ka Eestisse, et siitkaudu Euroopasse pääseda.

Minister teatas, et põhjust muretsemiseks pole, sest valitsusel on kokkulepe kõikide laevaettevõtjatega, kes reisijatevedu korraldavad. Laevaettevõtjad esitavad Politsei- ja Piirivalveametile Eesti sadamatesse saabuvate reisijate ja meeskonnaliikmete nimekirjad, mida Politsei- ja Piirivalveametil on võimalik kontrollida juba enne, kui inimesed sadamatesse saabuvad.

„Seetõttu on meil ka üsna selge pilt, kes ja millal meile saabuvad ning millised meetmed tarvitusele võtta.“ Pevkuri sõnul on olemas plaanid piirikaitse osas ja neid on ka jooksvalt üle vaadatud: „Kõigepealt kasutame kordonite ja politseijaoskondade olemasolevat ressurssi ja vajaduse korral paigutame teistest piirkondadest politseinikke ümber.

Lisaressurssi loodab siseministeerium saada Kaitseliidust. Siseministri arvates on ehk paari-kolme-nelja päevaga võimalik komplekteerida kõik ööpäevaringsed valmisolekud, et saavutada 100% valmisolek piiril. Toimuvat ka suhtlemine Soome poolega.

Arupärijate nimel sõna võtnud Uno Kaskpeit tõdes, et kui rääkida Soomest, siis sealne piirivalve on alustanud oma ajateenijate kasutamist idapiiri valvamise tugevdamiseks. „Neil on see võimalus olemas, sest nemad ei ole oma piirivalve võimekust hävitanud, nagu seda tehtud Eestis just nendesamade koalitsioonitegelaste poolt nende aastate jooksul. Tähtis on, et nii Soome ajateenijatel kui ka reservväelastel on piirikontrollialane väljaõpe.“

Hinnates meie piirikaitse olukorda, ütles Kaskpeit, et tema ei saa küll täie kindlusega kinnitada, et Siseministeeriumi haldusalas on tervikkontseptsioon läbi mõeldud ja praktilised ettevalmistused plaanipäraselt teostamisel. Kuna riigipiir on Eesti õiguskorra ja riigi julgeoleku juriidiline piirijoon, siis sooviks EKRE fraktsioon seda Riigikogus terviklikult arutada.

„Kui Siseministeerium rajab uut võimekust ja valmidust korraldada piirivalvamist sellise kontseptsiooni alusel, palume see ka tervikut arvestades teatavaks teha. On ilmselge, et Politsei- ja Piirivalveamet ei suuda ise kõigeks valmis olla ning vajab asjalikku ja pädevat reservi. Kas piirivalvurite reservi õiguslik ja tegelik loomine on selle kontseptsiooni osa? Me arvame, et see on vajalik!“ ütles Kaskpeit.

Jutt Kaitseliidu piirile saatmisest konservatiivide saadikuid ei veennud ja nad oleks soovinud näha siiski konkreetset tervikpilti, kuidas on planeeritud valvata piiri kriiside ja suurenenud ohtude korral.

Jaga artiklit

16 kommentaari

V
veiks  /   10:36, 16. märts 2016
No aga prioriteet nr.1 hoida kokku kopikaid bürokraatia masinavärgi tarbeks ja ikka turvalisuse, julgeoleku arvelt;)
A
ab  /   21:32, 15. märts 2016
meie piiri taset saab mõõta vietnaamides ja sudaanides, nagu omal karistusmäär liidus, kõrgeim oli kaks androopi, üks androop oli 7,5 aastat...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis