Vabaerakonna saadik Krista Aru esitas haridus- ja teadusministrile arupärimise eesti keele õppe edendamisest venekeelsetes põhikoolides. Tema hinnangul vajavad venekeelsed põhikoolid täiendavat abi ja toetust.

"Venekeelsete põhikoolide lõpetajate eesti keele eksamitulemused ei rõõmusta ja see mõjutab negatiivselt noorte väljavaateid tööturul ja hariduses. Aasta tagasi tegi tollane haridus- ja teadusminister mitmeid konkreetseid ettepanekuid, kuidas kiiresti  tõhustada venekeelsetes põhikoolides eesti keele õpet: minister nimetas tegevusi: loomingulisi ettevõtmisi, teaduslaagreid, kultuuriürituste ühiskülastusi, õpilasvahetusi, õpetajate personaalseid koolitusi jm, mis kõik peaksid kasvatama eesti keele oskajate ringi.  Arupärimisega tahamegi teada, kuidas on täidetud aasta-tagust haridus- ja teadusministri plaani tõhustada eesti keele õpet venekeelsetes põhikoolides, näiteks võimaldada 2000 noorel osaleda eesti- ja venekeelsete õpilaste ühises teaduslaagris või muuseumikülastusel aastal 2015," ütles Aru.

Vabaerakonna saadikud soovivad teada, kas ja mis mahus on need tegevused ellu viidud.

"Eestikeelsuse tagamine ei tohiks piirduda vaid seaduste ja määruste kirjutamisega. Seda eesmärki peab toetama ka hea eesti keele õppe ja eestikeelse õppekeskkonna arendamisega koolides. Me ei saa lubada, et venekeelsed noored tunnevad end Eestis ebakindlalt ja perspektiivitult," lisas Aru.

Aru rõhutas, et keeleõpe on tõhus just nooremas eas, on vaja pöörata tähelepanu põhikoolile. Seni on riigi tasandil pingutatud just gümnaasiumiastmele mõeldes ning nii põhikoolide õpetajate kui ka neis õppijate keeleõpe oli jäänud vaeslapse ossa.

Jaga artiklit

3 kommentaari

A
AJUvabaerakond  /   19:30, 15. märts 2016
Aeg-ajalt tekib mõnel Eesti erakonnal mõte (meditsiiniliselt korrektsem termin on luul) venelaste hääled Keskerakonnalt üle lüüa. Ja siis tehakse venelastele terves maailmas ainulaadseid järeleandmisi. Näiteks antakse mittekodanikele õigus kohalikel valimistel osaleda ja kodanike elu-olu määrata, kohalike volikogude esindajate kaudu kaudselt isegi presidenti valida. Või otsustatakse, et Eestis, erinevalt kõigist teistest maailma maadest, ei peagi taksojuhid riigikeelt oskama ja oma soovide seletamiseks tuleb taksojuhtidega võõrkeelt rääkida. Aga mis on tulemus? Venelased võtavad austusavaldused, kummardused ja koogutused vastu. Irvitavad. Ja valivad ikka Keskerakonda.
Aga venelasi tuleb nende kindlameelsuse eest kiita. Totaalselt umbkeelsed inimesed ei tule mitte ainult Tallinnast või Kohtla-Järvelt vaid ka Viljandist (91,52% eestlasi) ja Võrust (91,98% eestlasi). Vabaerakonna meelest ei ole neil seal vist kellegagi eesti keelt harjutada ja neid peaks kuidagi erilisemalt nunnutama ja poputama?
J
jupp  /   16:52, 15. märts 2016
Minu arust tegi sisserändaja pojast kunagine haridusminister teadusliku uurimuse, et vene keelt emakeelena valdajad ei olegi võimelised muus keeles eriti arenema. Kallis riigikogulane! Kui palju on juba raisatud raha, aega ja vastastikust sõimlemist eesti keele õpetamisele venelastele, kes ei taha oma suurvene sovinismist õppida või on selle rahvuse vaimseks omapäraks keelenürmus kui loodusseadus. Viimasel juhul tuleteksin prouale meelde kui valija, et Riigikogu seadused ei ole ülimuslikud loodusseaduste suhtes, sest need toimivad .vääramatult. Kui kehtib esimene oletus, siis ei maksaks ka üldiselt targal naisel lolli mängida ega silmakirjatseda . Kindlasti ei ole venelaste keeleoskamatuses süüdi eesti keele õpetajad ega haridusminister.

Päevatoimetaja

Andra Nõlvak
Telefon 51993733
andra.nolvak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis