(Stanislav Moshkov)

Eesti valimiste kõige suurem omapära on e-hääletamine. E-hääletamist hakati kasutama 2005. aasta kohalikel valimistel ja siis oli umbes 10 000 e-hääletajat. Kümme aastat hiljem, 2015. aasta riigikogu valimistel oli e-hääletajaid juba üle 175 000. See tähendab, et elektrooniliselt hääletas üle 30% valijatest.

Meie e-hääletamisel kasutatakse riiklikku isikutunnistust. Isikutunnistusega kaasas käivaid PIN1 ja PIN2 koode kasutab kuni 600 000 inimest. Seega on praegu e-hääletamise potentsiaalseid kasutajaid veel vähemalt 250 000 hääleõiguslikku inimest. Kui praegune e-hääletamise kasvutempo peaks samamoodi jätkuma, siis olukord, kus üle poole hääletajatest annavad e-hääle, võiks saabuda mitte varem kui 12 aasta pärast.

Esimene järeldus on see, et tavaline pabersedelitega hääletamine jääb kasutusele ja valdavaks hääletamisviisiks veel aastakümneteks. Peale selle tuleb riigil nii-öelda igaks juhuks säilitada võime korraldada valimisi ainult pabersedelitega, kui peaks ilmnema, et e-hääletamine osutub mitteusaldusväärseks või hoopis võimatuks.

Tegelikult toob e-hääletamine kaasa aga surve muuta kogu senine valimiskomisjonide süsteem hoopis teistsuguseks. Põhjus on selles, et kui pabersedelitega hääletamise puhul ei ole valimiste vaheaegadel selle valdkonnaga tegelevaid inimesi vaja, siis e-hääletamise võimalus tähendab seda, et vastavate oskustega inimesi on vaja ka valimiste vaheaegadel: serverite käigus hoidmiseks, programmide ja ohutuse ning usaldusväärsuse hoidmiseks peab olema tööl rida inimesi kogu aeg ja nende arv üha kasvab.

Praegu ongi Eestis kombineeritud süsteem. E-hääletamise valdkonnaga tegelevad alaliselt töös olevad professionaalid, paberhääletamise korraldamiseks moodustatakse aga teatud ajavahemikuks komisjonid peamiselt kohaliku omavalitsuse ametnikest ja vabatahtlikest.

Nii ongi praegu tõstatatud mõte, et praegune valimiskomisjonide süsteem tuleks asendada professionaalsetest ametnikest koosneva riikliku organisatsiooniga. See tundub olevat mõistlik mõte tingimusel, et see ei lähe liiga kalliks. Mingeid uusi ohtusid sellega ei peaks lisanduma ja vaatlejate institutsiooni peaks saama kasutada ka sellise uuenduse puhul.

Jaga artiklit

18 kommentaari

V
vituaugu mihkel  /   13:29, 15. märts 2016
hallpead austa,kulupead kummarda,plesspeale sülita pähe!
D
De Facto  /   11:22, 15. märts 2016
Praegusel kujul on tegemist Põhiseadusega vastuolus oleva e-valimispettusega. Need ei ole üldised, ühetaolised ega otsesed. Valimise tulemuse otsustab serveri turvalisus, serveri haldaja ja ID-kaarti(de) haldaja(d). Ilmekad näited viimastest valimistest - üle 90-aastased e-hääletajad ning kõikide valimistulemuste kiire hävitamine. Ei ole usutavad ka kilekotitaja ning rollotaja tublid e-häälted.

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis