(MATI HIIS)

Juba mitu kuud vaevab mu hinge üks juhtum. Eelmisel suvel loobusin õliküttest ja paigaldasin oma elamusse õhk-vesi soojuspumba. Paar kuud enne aastavahetust ütlesin naabrimehele: ole hea ja korralda oma tavapärane ilutulestik nii, et see ei oleks suunatud minu majale. Vastasel juhul võib küttesüsteemi väliosa pihta saada ja siis on asi naljast kaugel.

Kui saabus 1. jaanuar 2016, tõmbasin palitu selga ja siirdusin õue kaema, kuidas sündmused hargnevad. Läks hästi, naabrimees ei paugutanudki. Aga nagu öeldakse – ära hõiska enne õhtut. Järgmisel päeval korraldas üleaedne siiski saluudi ja viieteist sentimeetri kaugusel mu küttesüsteemi väliosast olid õuekivid punased. Nii et täistabamus polnud kaugel.

Mõni päev hiljem kohtusin naabriga, soovisime teineteisele head uut aastat, muu hulgas mainisin, et ta ei pidanud sõna. „Kõik lasevad!“ kõlas vastus.

Miks ma seda vana lugu praegu pajatan? 1. jaanuar 2017 pole ju enam mägede taga. Öeldakse, et hea sõna võidab võõra väe. Ei usu! Kas pean naabrile pasunasse äsama? Võib-olla tuleks seadusega paika panna, et ilutulestik on lubatud vaid kohtades, kus õnnetuse oht on üliväike.

Jaga artiklit

4 kommentaari

N
Naabrimees  /   10:57, 3. apr 2016
Sa mees pane ennast põlema. 1.Krt ma tulen ja vaatan üle sinu 15 cm jutu kui kui paska ajad..... siis saad ise pasunasse, et siin jama ajad. 2. Näita mulle sellist ilutulestikku, mis ajab tänavakivi lausa punaseks. JOBU
S
sa plesspea  /   13:31, 15. märts 2016
saad raketi sitakasse ja oledki kosmonaut valmis!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis