(TIINA KÕRTSINI)

Ühtpidi on muidugi tore, kui seni lõputult veninud haldusreform kas või piitsa ja prääniku meetodil kuidagi edasi liigub. Pole ju paha, kui üle 5000 elanikuga moodustuv omavalitsus saab vabatahtlikul liitumisel 100 eurot pearaha ja üle 11 000 elaniku puhul veel pool miljonit. Kergelt saadud raha puhul kerkib aga kohe küsimus, mis saab siis, kui ühinemispohmell on üle läinud ja raha ära kulutatud? Kui pole stabiilset tulubaasi, on väljavaated nutused. Võib ju kätt riigi poole sirutada, kuid viimanegi peab makstava pearaha ja lisapreemia kõigepealt kuskilt välja võluma, kas siis võetakse see millegi muu arvelt või kergitatakse makse. Ning kui mõni supervald otsustab saadud pearaha eest esimese asja vallajuhtide palka tõsta või teha suuremale vallavalitsusele korralik euroremont, siis on kohalikel elanikel juba hilja ühinemise vastu protestida.

Ei pea olema selgeltnägija, et ette näha allaneelatavate valdade ääremaastumist, kui kohalik võim koondub dominantvalla keskusse. Liidetavatest valdadest kaovad vallamajad, koolid, lasteaiad ja raamatukogud, koos nendega töökohad ja rahvas vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Kui inimesed aga hakkavad kolima, siis mitte uue valla keskusse, vaid ikka Tallinna.

Kui veel oletada, et mõnesse maakonda jääb liitumiste tulemusel vaid paar-kolm suurvalda, siis kerkib kohe küsimus maavalitsuste rollist. Kellele ja milleks on neid veel vaja peale võimuerakondade politiseeritud maavanemakohtade täitmise? Tartu linnapea Urmas Klaas käis välja idee, et kõik Lõuna-Eesti maakonnad ühineksid üheks maakonnaks. Tõesti, pärast sõda oli Eestis lühikest aega kolm oblastit. Kui nüüd tekiks kolmandiku Eesti suurune Lõuna-Eesti maakond, siis selle hiigelmaakonna kõrval näeksid kõik senised maakonnad tarbetute kääbustena.

Eriti keeruliseks läheb siis, kui liitumised saavad olema maakonnaülesed ja osa uusvallast jääb ühte, teine aga teise maakonda. Kui seni on maakonnapiiride muutmist iga hinna eest välditud, siis nüüd läheb suureks ümberlõikuseks, nii et ei jõuta enam pidevalt muutuvaid administratiivse jaotuse kaartegi trükkida. 

Seis on segane, sest seni pole selge isegi see, kuhu me tahame haldusreformiga välja jõuda.     

Jaga artiklit

29 kommentaari

E
ee  /   18:20, 14. märts 2016
Kogukonnaks ehk vallaks ei saa pidada jätkusuutlikuks kui pole lasteaia -kooli täitvaid lapsi ja omavalitsus pole suuteline organiseerima vabatahtlikku tuletõrjet. Nii on see Saksamaal.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis