11
fotot
(Erakogu)

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (EKRE) käis nädala algul Kreekas põgenikelaagrite olukorraga tutvumas. Mehe sõnul on humanitaarkriis alles ees ning ka Eestil on aeg probleemi tõsidust tunnistada.

„Tegelesime immigratsioonikriisist tuleneva olukorra ja tulevikuperspektiividega Kreeka vaatevinklist – kuidas see kõik päriselt välja näeb ja kuhu suundumas on,“ selgitas Madison.

Esimesel päeval külastas mees Ateena Eleonase põgenikelaagrit, kus elab kohalike hinnangul hetkel umbes 700 migranti 14 eri riigist.

Teisel päeval lendas ta Lesbose saare laagritega tutvuma, kus ühes oli ligikaudu 500 inimest ning teises 1400. „Lesbose saar on peamine algussihtpunkt, sinna jõuab umbes 60% kogu Kreekasse saabuvate immigrantide hulgast ja kõik nad tulevad Türgist üle Egeuse mere,“ sõnas ta.

„Marokost on väga palju migrante, kes kõik tulevad läbi Türgi, sest Türgi ja Maroko vahel pole mingit viisanõuet,“ rääkis Madison ning lisas, et laagrites elab väga kirju seltskond, „markantsemad näited olid Bangladeshi, Nepali ja Pakistani inimesed, mis näitas väga ehedalt, et Süüria pärispõgenikke oli väga vähe.“

Madisoni sõnul on Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja isegi ka Lõuna-Aasias levinud laialt kuuldused nagu oleks Euroopa piirid kõigile valla ning võimalused saada Euroopasse parema elu otsingutele väga head.

„Kreeka laagrites viibitaksegi võib-olla 2–3 päeva. Seal saavad nad süüa, juua ja peavarju ning siis liigutakse edasi põhjapoole piiri suunas.“

Ööbimiseks on püsti pandud telklinnakud või moodulmajad. Viimasesse mahub magama 10 inimest. Telklaagrites peatuvad Madisoni sõnul ka humanitaarorganisatsioonid üle kogu Euroopa, aga ka vabatahtlikud abistajad Ameerika Ühendriikidest.

Madisoni kuuldu põhjal jõuab Kreekasse iga päev umbes 3000 inimest, sõltuvalt ilma- ja mereoludest. Aprillist aga hakkavad põgenikevood suurenema: „Kreeklaste kogemuste põhjal on juunist augustini kõige hullem periood, siis saabub 6000–7000 inimest päevas ja nüüd, kui riikidevahelised piirid on kinni, kogunevad põgenikud kõik Kreekasse ning humanitaarkriis ja probleemi eskaleerumine on seal alles ees.“

„Juba praegu on seal ministeerium pannud piiri peale mandrile saamiseks. Pileteid müüakse kvootide või piirmäärade järgi. Vastavalt kvoodinumbrile lastakse neil rännata Lesboselt mandrile, kust nad siis saavad põhja poole liikuda.“

Lisaks laagritega tutvumisele jõudis Madison ka Frontex’i meeskonnaga olukorda arutada. „Nad rääkisid oma töökogemusest, mis probleem seal Türgis tegelikult on. Kui Türgi räägib avalikult Euroopale, et nad püüavad tõkestada migrantide voolu, siis reaalsus on see, et kui Kreeka rannavalve näeb vastaskaldal paate merele tulemas ja nad kontakteeruvad Türgi rannavalvega, siis neile lihtsalt ei vastata. Kui need paadid jõuavad Türgi vetest Kreeka vetesse, siis hakkavad aga SOS-signaale andma ja käsutama, et minge päästke, inimesed hakkavad uppuma.“

„Samamoodi pidid olema türklastel väga hästi teada need kaks-kolm kindlat kohta, kust paadid merele tulevad, aga midagi ette ei võeta. Samuti lastakse inimsmuugeldajatel täiesti rahulikult tegutseda, ilma igasuguse vastutegevuseta Türgi poolt,“ kirjeldas Madison kuuldut.

Madisoni sõnul on Türgi hoolimatu käitumise puhul tegemist poliitilise mänguga oma huvide survestamiseks, millele Euroopa Liit hetkel allub. „Türgi vahendiks on survestada Euroopat öeldes, et me võime lasta kolm miljonit inimest üle piiri, kui te ei täida meie käske ja meie mängu ei mängi. See on väljapressimismetoodika nende jaoks, et rääkida viisavabadusest ja Euroopa Liidu liikmeks saamisest,“ selgitas ta.

„Peamine probleem ongi hetkel immigrantide voog välispiiril pidama saada, ükskõik mis hinnaga. Enne see probleem ei saagi üldse mingit lahendust leida.“

„Enne kui ei tule jõulist reaktsiooni vastu, et Euroopa ei ole avatud, piirivalve töötab ja ei saa illegaalselt läbi, siis enne see info inimesteni ei jõua, et olukord on kategooriliselt muutunud,“ ootab Madison hetkel Saksamaalt tugevat avaldust.

Madison kirjeldab, et piiride sulgemine mõjutab otseselt ka Eestit: „Mida kiiremini piire suletakse, seda kiiremini kaob Schengen, seda rohkem tekivad riikide omavahelised tülid, arusaamatused ja erimõistmised selle probleemi lahendamise osas ning see mõjutab tuntavalt ka Eestit. Eesti peaks vaatama väga adekvaatselt, mis poliitikat me ajame ja kus suunas me hoiame.“

 „Mida rohkem hakatakse piire sulgema lõunapool, seda rohkem migrante voolab läbi Venemaa. Kui Venemaa on praegu survestanud Norra ja Soome piiri, siis on ainult aja küsimus, millal saab see surve olema mõjutustegevusena Balti riikidele, sealhulgas Eestile idapiiril.“

Madisoni sõnul tuleb olla suurteks muudatusteks valmis. „Jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine ei ole probleemi lahendamine, vaid selle reaalse probleemi tunnistamise edasilükkamine. Eesti esimene huvi on see, et ollakse valmis idapiiril illegaalsete migrantide peatamiseks ja sellele vastu seismiseks. Teiseks tuleb olla valmis ka selleks, et kui Schengeni sees hakatakse üha rohkem piire sulgema, siis ühel päeval võib olla ka meil vajadus lõunapiiril piirikontrolli taastamiseks Eesti-Läti vahel.“

Jaga artiklit

185 kommentaari

K
Küsiksin siin,  /   11:06, 15. märts 2016
et kas EKRE on sellistes tingimustes valmis valitsusvastutust võtma? Olla opositsioonis ja pidevalt kriitikat teha, oskame kõik. Aga töötavaid lahendusi leida?
A
AINUKE  /   16:02, 14. märts 2016
KES EESTI EEST SEISAB ON EKRE,TÕESTI AINUKE, TOREDAD MEHED ON HELMED JA NOOR JAAK MADISON,NEMAD PEAKSID VALITSUSES OLEMA.

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 614 4056
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis