(TEET MALSROOS)

Hiljuti tuli Patsientide Esindusühing välja ideega, et Eesti võiks võtta eeskuju põhjamaadest, kus ravivigu uurib sõltumatu kompetentne organisatsioon. Enne kui mõni kurb meditsiiniline juhtum jõuab meediasse, peaks ta läbima ekspertiisi ja arstliku vea korral saaks meedia juhtumit kajastada koos asjaga seotud haigla ja arsti nimega.

Elu on juba kord selline, et arstlikke ja meditsiinilisi vigu tehakse igal pool, kus elavad ja töötavad inimesed. Seda ka arenenud riikides, kelle poole me alati vaatame ja järele jõuda püüame. Meditsiin on kahjuks väga komplitseeritud ja tundlik valdkond. Surmaga lõppenud juhtumi puhul on alati kõige kergem süüdistada arsti, meditsiiniõde ja haiglat. Tegelikult ei ole arst oma töös kunagi kaitstud. Ma ei kirjuta seepärast, et tahan kaitsta arsti ja meditsiini au, vaid seepärast, et enne kui kedagi süüdistada, peab kõigepealt kindlaks tegema tõe, kas antud juhtumis on ikka süüdi arst.

Praegu on nii, et kui mõni perekond pöördub kurva juhtumi korral meedia poole, siis ilma ekspertkomisjoni või kohtu otsuseta võidakse hakata kohe süüdistama arsti või haiglat. Idee, et oleks kompetentne komisjon ei ole ju üldse uus, kuna sotsiaalministeeriumi juures eksisteerib selline komisjon juba aastaid.

 

Huvide konflikti oht

Erapooletu ekspertkomisjoni olemasolu on loomulikult hea ja seda on kerge ellu viia mõnes suures riigis. Meie väikses Eestis, kus kõik tunnevad üksteist on sellise komisjoni loomine aga väga küsitav. Peale selle toimub meil pidev haiglate ühendamine ja varsti on kogu Eesti meditsiinisüsteem nagu üks suur haigla.

Kui näiteks on Eestis mõnd haigust võimalik ravida vaid ühes või kahes haiglas, siis selle komisjoni liikmel võib tekkida kõlvatu konkurentsi võimalus, kus üks haigla hakkab mustama teist või vastupidi. Kompetentsesse komisjoni võiks kaasata seega ka välismaa spetsialiste ja selliseid spetsialiste, kellel puudub huvide konflikti võimalus. Idee on seega hea ja sotsiaalministeerium võiks mõelda, kuidas on võimalik luua selline komisjon.

Tähtis on ka see, et haiglates ei käiks  kõigi meditsiinivigade ja -konfliktide arutelu ainult administratsiooni tasemel, vaid igas haiglas peaksid töötama ka oma eetikakomiteed. 90. aastate lõpus Tallinna Lastehaiglas töötas üks komitee. Ta lahendas kolleegidevahelisi probleeme ja ka patsientide ja haigla töötajate vahelisi keerukaid küsimusi.

Selline eetikakomitee püüdis alati kõigile konfliktidele lahendusi leida, kuulas ära kõik osapooled ja püüdis alati aidata vanemaid lahenduste leidmisel. On tähtis, et kui tõepoolest tehakse arstlik või meditsiiniline viga, siis on vaja sellest ausalt informeerida kannatada saanud perekonda.

Kuidas vältida ringkaitset?

Liigume ka selles suunas, et kui viga on tehtud, siis peale vea teinute karistamise on patsientidel ja nende perekondadel õigus nõuda ka kompensatsiooni vastavalt kohtu otsusele. Kõik haiglad on ju praegu kindlustatud ja suutelised kahju kompenseerima.

Et luua igasse suurde haiglasse eetikakomitee peab haigla juhtkonnal kõigepealt olema tahtmine lahendada probleeme mitte ainult administratiivselt, vaid ka kollegiaalselt läbi eetikakomitee. Selleks tuleb kõigil eetikakomitee liikmetel läbida konfliktoloogiaalane koolitus, et osataks õigesti orienteeruda ja konflikte lahendada.

Ühiskonnas ringleb arvamus, et arstkonnas toimib ringkaitse. On see õige või vale? Oleme ausad  – vahel on ka see olemas. Ringkaitse on olemas just selle tõttu, et meil ei ole loodud süsteemi, mis kaitseks maksimaalselt nii patsiendi kui ka meditsiinitöötaja õiguseid. Kohtunikuks on tihti neljas võim ehk ajakirjandus.

Loodav kompetentne komisjon võiks koos kohtuvõimuga otsida keerulistele juhtumitele lahendusi. Haiglate enda eetikakomiteed aitaks palju kaasa pisikonfliktide ja muude väiksemate probleemide lahendamisel. Sellest võidaksid nii patsiendid ja nende lähedased, kui ka kõik meditsiinitöötajad.

Jaga artiklit

5 kommentaari

N
no see oleks tore kui see vaid toimima hakkaks  /   09:19, 11. märts 2016
see ekspertiis ummistub valesti ravitud patsientidest kohe kinni, sest õiget ravi pole meil ju olemas, õige ravi peaks algama ennetustööga ja haigusetekitaja otsimisest. Meil pääsed ravile siis kui on hilja ja siis saad ainult leevendust sadadele tüsistustele, mis on ravijärjekorra tõttu tekkinud, tegelikud haiguse põhjused jäävad tähelepanuta ning ravimata.
K
Kõiksus  /   07:40, 11. märts 2016
Et see sõda pole veel lõppenud Paldiski mnt psühhiaatritega .
Eestis on 25 aasta jooksul üle 80 arsti mustas nimekirjas kes on mind jultunult läbi hammasrataste lasknud ,pooled pesitsevad Tallinnas.
Muide paanilist hirmu alkoholi kainemisel ravitakse soloftiga.
11 Paldiski mnt arsti kes osalesid kättemaksus,kus tehti sunnuviisil täiesti jultunud valet ravi.
Kott alesander ,Novosjolova Tatjana ,Aadamsoo Kaire ,Kallassalu ülo,Konsap Kai ,Nasalevits Leja ,Schlts Marje ,Tulmin Marie -Laine-
Muideks Tulmin ähvardas kohtuekpertiisis et võtab mult lapse ära kui ma ajakirjandusele teatan,Tulmin haukus nagu peni kohtuekspertiisis et iseloomu ei saa ravida ja rääkida midagi ei lasknud vaid ühe sõna ütlesid ja tulmin käratas ma tean mis saa rääkida tahad ja kirjutas pool lehekülge haiguslugu siis laskis mul uue sõna öelda ja käratas ma tean mis saa rääkida tahad ja kirjutas teise pool lehekülge haiguslugu .Pärast luges mulle Millermann loo ette ja teatas et see on minu sõnade kohaselt kirjutatud!!!

Päevatoimetaja

Andra Nõlvak
Telefon 51993733
andra.nolvak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis