(KALJU TISLER)

 Osa meist mäletab kindlasti, kuidas 90ndatel aastatel looklesid Tallinnas põhjamaade saatkondade uste taga pikad viisasabad. Veel napp viisteist aastat tagasi tuli piiril sinine, hiljem punane pass letti laduda, ja ka lõuna poole sõites pidi Läti ja Leedu piiril arvestama  ajakulu, dokumentide kontrolli ja piiriületusjärjekorraga. Nüüdseks on Eesti Schengeni vaba liikumise hüvesid nautinud vähem kui kümme aastat, kuid juba on õhus piiride taaspüstitamine ja piirikontrolli taastamine.

Jah, rahvusvaheline olukord on oluliselt muutunud. Euroopa Liidu lõunapiir ei suuda sissetungivat põgenikemassi kinni pidada, mistõttu üha rohkem riike on asunud taas oma riigipiire tarastama ja piiril passi küsima, et takistada põgenike kontrollimatut riikivalgumist. Esialgu on see kontroll küll ajutine, kuid nagu me teame, on ajutistel asjadel kalduvus muutuda alalisteks. Kui praegu väidab ligi 60% Eesti elanikke , et nad on nõus loobuma viisavabast liikumisest, kui see piiraks pagulaste levikut Euroopas, siis kas nad jäävad samale arvamusele ka siis, kui piiritõke nende nina ees kinni prahvatab?

Mida on Eestil Schengenist võita või kaotada? Kui seni pole leidunud ühtki kvoodipõgenikku, kes tahaks vabatahtlikult siia tulla, siis poleks meil justkui vajadust piirikontrolli taastada. Küll aga võivad meie elu-olu hakata mõjutama teiste riikide otsused, ja tagajärjed ei pruugi piirduda üksnes reisidokumendi ettenäitamise vajadusega piiri ületades.

Soome vahet süstivate laevade reisijahulkade kontroll pikendaks laheületust kindlasti. Piirikontrollist maismaal kannataks nii bussiliiklus kui ka riikidevahelised kaubaveod. Tellisite netikaubamajast paki ja loodate selle kahe päevaga kätte saada? Unustage ära, sest terve rea piirikontrollide tõttu kulub kohalejõudmiseks nüüd tunduvalt kauem aega. Tõuseks ka kaubaveo hind, rääkimata sellest, et ka piirivalvurite  töö tuleb maksurahast kinni plekkida.

Euroopa Liidu lõunapiir on vaja pidama saada.

Jaga artiklit

11 kommentaari

U
urmas  /   18:11, 14. märts 2016
Piirid on normaalne nähtus, Schengen oli ette läbikukkumisele määratud. Iga riik määrab ise, keda sisse lasta, kes välja saata. Ilma piirikontrollita see ei tööta ja toodab anarhiat.
A
Arvo  /   09:52, 11. märts 2016
Schengen võiks olla küll ja schengen peab oma kohustusi täitma mis on ette nähtud väikeriiikide kohta või mistahes iikide kohta mitte makse võtma ja ette dikteerima mida ja kuidas. Kui meie oleme schengenis siis schengenis olles peaksid riikidel olema vabad käed mitte diktatsioon. Scengen tähendabki diktatuur ja vabaduse võtmine. Kui mina elan scengenis ja Läti samuti miks minul peab olema Lätis kaasas isikut tõendav dokument üks scengen kõik ju. Oleme scengenis siis ühtsustage kõik mitte makse võtta, lähen teise riiki peab minul auto regtunnisyus kaasas olema,teiseks load jne. Shengenist pole midagi kasu kindlasti välja astuda. Ah jaa, rohelise kaardiga sama lugu ja üldse igasugute kindlustustega mis peavad olema esitada lähed täpselt nagu kolmandatesse riikidesse. Midagi juhtub igavine jama interpolidega sind hoitakse kinni ja väntsutatakse nagu tola. Ainult pagulaed on uured scengenlased kellele ei toimi mingisugused reeglid. Näis kas üks lõunaeesti väikelinn sai kultuurilinnadet välja astuda. Scengen on pürokraatlik demokraatia juutlik idiotism rumalate ees. Sama organisatsioon nagu hitleri või stalinlistlik leninism mida ei saa võrrelda kirikuga mis on vabatahtlik kuid scengen on peale surutud vabadusevõtmine. Mõtetu organisatsioon milleta saab saab hakkama ja väga hästi läbi. Lugupidamisega, mõelge neid probleeme on veel palju ja palju ühesõnaga täielik idiotism.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis