(ALDO LUUD)

Nii põgenikekriis kui ka julgeolekumured (ehk terrorismioht) on seadnud tõsise löögi alla Euroopa vaba liikumise ala ehk Schengeni ruumi püsimajäämise. Kahjuks on mitme riigi poliitikud läinud passiivsuse-kriitika hirmus lihtsama vastupanu teed ja pakkunud Euroopa kõigi hädade lahendusena Schengeni vaba liikumise ruumi piiramist ja kaotamist.

Jupp jupi kaupa ongi mõned riigid taastanud piirikontrolli Schengeni sisepiirilõikudel. Näiteks ka Rootsi ja Taani vahel polnud piirikontrolli viimased 70 aastat, kuid nüüd on jälle.

Piirikontroll pole paratamatus

Prantsuse presidendi esimene reaktsioon novembrikuistele Pariisi terrorirünnakutele oli kontrolli taaskehtestamine Prantsuse piiridel. Selline lähenemine on sobinud mitmele poliitikule, sest piirikontrolli taastamine on selge ja käegakatsutav muutus, mida kiidab justkui paratamatusena heaks ka suur osa inimestest. Ometi see ei ole paratamatus.

Aastakümneid kestnud pingutuse ehk Euroopa vaba liikumise allavett laskmise soovitud positiivne mõju on minimaalne. Küll aga on väga suur sellest sündiv kahju kogu Euroopale. Võtame näiteks Suurbritannia, kes pole kunagi Schengenisse kuulunud ja on kogu aeg oma piire kontrollinud. Ometi on terroriohu tase selles riigis üks Euroopa kõrgemaid.

Põhjus peitub selles, et enamjaolt põhjustavad ELis sisejulgeolekuohtu ELi kodanikud, kes on radikaliseerunud, osalenud võitlejatena ISISe tegevuses või omavad muid äärmuslikke sidemeid. Sellised inimesed korraldasid Pariisi terrorirünnakud ja sellised inimesed ohustavad Briti ja ka teiste ELi riikide julgeolekut.

Piirikontrolli taastamine ELi sisepiiridel ei aitaks, sest need inimesed juba on Suurbritannias, Prantsusmaal ja mujal kohal. Schengeni lõhkumine paiskaks aga Euroopa oma arengus mõne aastakümne võrra tagasi ning nõrgestaks Euroopat, selle seesmist usaldust ja koostööd oluliselt. Ja just seda soovivad nii ISIS kui ka teised äärmuslased, aga ilmselgelt ka Venemaa praegune režiim, kes pole kunagi olnud huvitatud üksmeelsest ja tugevast Euroopa Liidust.

Schengeni löök majandusele

Lisaks annaks Schengeni kokkukukkumine tugeva löögi Euroopa ja ELi liikmesriikide majandusele ehk inimestele. Piirikontrolli taastamine aeglustaks oluliselt nii isikute, kui ka kaupade liikumist ja teeks kahju Euroopa turismimajandusele. Saksa uuringufirma Prognos AG arvutustel saaks Euroopa majandus Schengeni ruumi lõpetamisest lähema kaheksa aasta jooksul 470 miljardit eurot kahju. Ja seda olukorras, kus Euroopa majanduse seis pole juba praegugi kiita.

Lisaks piiraks see oluliselt Euroopas vägagi levinud üle naaberriigi piiri töölkäimist. See oleks lisahoop nii majandusele kui ka neile, kes töötuks jäävad.

Neist mõjudest ei jääks puutumata ka Eesti. Kui palju pikeneks autosõit Eestist Saksamaale või veelgi kaugemale, kui igal Euroopa sisepiiril oleks kontroll koos võimalike tundidesse ulatuvate järjekordadega. See puudutab ka kaupade liikumist Eestist ja Eestisse.

Muu hulgas muutub sellisel kujul mõttetuks Rail Balticu kiirrongiühendus, sest Tallinnast Berliini jõudmiseks tuleks dokumente kontrollida kaheksal korral.

Eestist käib ainuüksi Soomes tööl tuhandeid inimesi. Piirikontroll nii Tallinna kui ka Helsingi sadamas teeks selle lisaajakulu tõttu paljudele ebaotstarbekaks. Peaksime ju küll mäletama paaritunniseid järjekordi suurte laevade väljumise eel või saabumise järel. Euroopasisene kruiisiturism muutuks tõsiselt mõttetuks. Kui palju kaotaksid kruiisituristide kadumise ja naaberriikidele turistide vähenemisega need Eesti inimesed ja ettevõtted, kelle sissetuleku suurem osa tuleb turismist?

Ka Eestis on põgusate küsitluste põhjal justkui päris palju inimesi, kes toetaks piiridel täieliku dokumentide kontrolli taastamist. Igal juhul tuleks enne aga küsida, milliseid probleeme see lahendab ja milliseid juurde tekitab ning mis on seejuures Eesti huvi.

Kui rääkida põgenikest ja nende Eestisse jõudmise võimalustest, siis mitte miski ei takista põgenikul esitada asüülitaotlust Eesti piirivalveametnikule, kes edastab selle menetluseks. Täpselt nii nagu praegu näiteks Vene–Norra ja Vene–Soome piiril ning seni veel teoreetiliselt ka Eesti–Vene piiril. Piirikontroll on, kuid ometi on viimastel kuudel saabunud Soome ja Norrasse Venemaa piiriületuspunktide kaudu tuhandeid põgenikke.

Julgeolekust rääkides on aga väga tõhus instrument Schengeni ühtne andmebaas ja infovahetus, mis Schengeni kadumisega kiiresti nõrgeneks. Paneme siia kõrvale nüüd ELi kui terviku nõrgenemise, mis isikute vaba liikumise kadumisega paratamatult kaasneb ning selle mõju Eestile kui keerulise geopoliitilise asendiga riigile. Ja lisaks juba nimetatud väga konkreetne ja isiklik mõju Eesti majandusele, ettevõtetele ja kümnetele tuhandetele inimestele.

Seega on Schengeni kadumisega žongleerides kaalul midagi palju suuremat. Seetõttu oleks paljudest Euroopa poliitikutest riigimehelik tegeleda lihtsate, aga eesmärki mittetäitvate lahenduste asemel päris asjade ja poliitikaga, mis ka tegelikult leevendaksid nii rändekriisi kui ka terrorismiohtu. Nagu näiteks lõppude lõpuks toimivate põgenike vastuvõtukeskuste rajamine Kreekasse ja Itaaliasse, suhete kordaseadmine Türgiga, põgenikelaagrite suurem toetamine Türgis, Jordaanias ja Liibanonis, oluliselt adekvaatsem infovahetus riikide eriteenistuste vahel ning ISISega seotud isikute tõsise vaatluse alla võtmine ja palju muud.

2016. aasta ei tohi jääda viimaseks Euroopa Liidu vaba liikumise aastaks ja olla Euroopa Liidu edasise lagunemise algus.

Jaga artiklit

42 kommentaari

A
Arvo  /   09:58, 11. märts 2016
Paetikene mida sa ennem rääkisid kas nüüd mõistus P st pähe tulnud.
N
niigi  /   18:33, 10. märts 2016
sassis majanduse võiks veel päästa vastastikuste sanktsioonide lõpetamine, aga siis poleks poliitikutel uusi mõtteid kuskilt võtta!

Päevatoimetaja

Piret Pappel
Telefon
piret.pappel@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis