Eesti ja kogu Euroopa pagulaspoliitika on pea aasta olnud silmitsi uue väljakutsega. Põgenike hulk, kes pageb erinevate konfliktide eest ei ole kunagi olnud nii massiline. Eesti ja kogu Euroopa vajavad praegu kogu senise pagulaspoliitika ümbervaatamist, et uute väljakutsetega toime tulla. Eesti ülesanne on siin seista oma põhimõtete eest.

Meie põhimõtted peavad olema lihtsad, arusaadavad ja väärtustele tuginevad. Need, kes meie maale tulevad, peavad õppima eesti keelt ja tegema tööd. Saabujatel on õigus saada sotsiaaltoetusi, kuid need ei pea olema suuremad kui kohalikele inimestele antav tugi. Isikud, kes ohustavad meie julgeolekut, tuleb meie riigist eemal hoida. Toetada tuleb eesti keele õpet ja tööks vajalikku täiendõpet.

Just nendest põhimõtetest lähtudes tegi Isamaa ja Res Publica Liit juba eelmisel sügisel riigikogule ettepanekud, kuidas muuta meie põgenikepoliitika ajakohasemaks ja jätkata senist alalhoidlikku liini. Nüüd on riigikogu põhiseaduskomisjon meie ettepanekud heaks kiitnud.

Toona kõlasid süüdistused, et meie ettepanekud on liiga radikaalsed. Jah, IRLi tehtud ettepanekud olid seniste Euroopa arusaamadega võrreldes ranged, kuid praeguseks on paljud seni liberaalsed riigid hakanud karmimaid reegleid kehtestama. Õigel ajal vastu võetud reeglid ja nende täitmine on lahendus, Euroopal on vaja ärgata ja lõpetada naiivne lähenemine immigratsioonipoliitikale.

Karmimad reeglid

Praeguseks on välismaalaste kaitse seadusesse lisatud kümme põhimõttelist muudatust.

1.Ümberasustamise ja -paigutamise küsimustes on kõrgeim otsustuspädevus riigikogul, kes annab valitsusele nõusoleku nimetatud isikute ülempiiri ja päritoluriigi kohta. Oleme näinud, kuidas Euroopa tasemel on võimalik hääletusmehhanismide abil suruda liikmesriikidele peale pagulaskvoote. Kui riigikogu nõusolekut ei anna, siis valitsus tegutseda ei saa.

Euroopas ei paista põgenikekriisile lahendust tulevat, seetõttu peame arvestama, et kevade saabumisega suureneb surve veelgi. Võib eeldada, et tõuseb surve kvoote tõsta ja põgenikke automaatselt laiali jagada, seepärast on oluline, et valitsus peab saama riigikogu loa, kui palju põgenikke võib Eestisse tuua.

2. Maha on võetud rahvusvahelise kaitse saajate lisatoetused ja nüüd saavad kaitse taotlejad üksnes neid sotsiaaltoetusi mida Eestigi elanikud. Näiteks on tühistatud 4455 euro saamine munitsipaalkorteri remondiks. Praegu arvestatakse eluasemega seotud sotsiaaltoetuste määramisel toimetulekupiiriga seotud koefitsienti. Näiteks hüvitab riik kehtiv seaduse järgi vajadusel rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antud munitsipaalkorteri remondikulu kuni 1,5 toimetulekupiiri määra ruutmeetri kohta ja maksimaalne selline toetus ühe inimese kohta oleks 4455 eurot. Samuti on rahvusvahelise kaitse saajal praegu õigus saada munitsipaalkorteri sisustamise hüvitist, mille maksimaalne suurus inimese kohta oleks 1690 eurot. Need toetused kaotatakse.

3. Kiirem kohtumenetlus juhul, kui isik ei saa rahvusvahelist kaitset ja valmistatakse ette isiku väljasaatmist. Praegu on mitu menetlust väldanud aastaid. Uue korra järgi peaks halduskohus tegema otsuse kiirendatult.

4. Menetlused ümberpaigutatavate isikute kohta tehakse väljaspool Eesti vabariiki. Luba riiki siseneda antakse isikule üldpõhimõtte järgi alles siis, kui isikule on tehtud taustakontroll. Selline põhimõte on juba valitsuse tasemel kokku lepitud ja seepärast ei ole meil veel ühtegi ümberasustatud põgenikku. Nüüd saab see ka seadusesse kirja.

5. Seaduses on selgelt määratletud, et Eestis viibiv välismaalane peab järgima meie põhiseaduslikku korda, vabadusel, õigusel ja õiglusel tuginevat riiki, austama põhiseaduslikke väärtusi, Eesti ühiskonna korraldust ning eesti keelt ja kultuuri. Selle normi rikkumine on üks alus elamisluba tühistada. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele tehakse väärtusdeklaratsioon enne teatavaks ja ta kohustub seda aktsepteerima.

6. Politsei- ja piirivalveamet kehtestab turvaliste päritoluriikide nimekirja. Sellistest päritoluriikidest tulnud isikutele rahvusvahelist kaitset ei võimaldata, kuna eeldatakse, et see riik suudab pakkuda isikule piisavat turvalisust.  

7. Rahvusvahelise kaitse saanud isikul on kohustus osaleda kohanemisprogrammis. Kui ta seda ei tee, siis võidakse elamisluba mitte pikendada.

8. Rahvusvahelise kaitse saanud isikutel on kohustus omandada eesti keel teatud tasemel. Kui keeleõppes ei osaleta, siis võidakse piirata sotsiaaltoetuste maksmist.

9. Rahvusvaheline kaitse antakse üheks, mitte kolmeks aastaks, nagu seni. Rahvusvahelise kaitse saanu peab igal aastal taotlema pikendamist. See annab riigile võimaluse kontrollida, kas kaitse saanud isik on täitnud talle seadusega pandud kohustusi ja kuidas ta on meie ühiskonnas kohanenud.

10. Kui rahvusvahelise kaitse saanud isiku koduriigis on olukord stabiliseerunud, saab ta tagasi saata.

Põgenikekriis Euroopas on alles algusjärgus. Selged põhimõtted, millel on ka seaduse jõud, aitavad Eestil rändekriisiga toime tulla. Selge reeglistik annab kindlustunde nii Eesti inimestele kui ka kindla arusaama siia saabujatele.

Jaga artiklit

67 kommentaari

N
Nipitiri  /   18:21, 11. märts 2016
Kogu jutt on liiga ilus ja ümmargune,et olla tõsi! See oli alles hiljuti, kui Margus Tsahkna sõitis Eestis ringi ja pidas sütitavaid kõnesid meie maavanematele pagulaste sissetoomise vajalikkusest. Näen siin demagoogiat - VARSTI ON VALIMISED, see paneb ka paadunud "tolerasti" teist laulu laulma! Minge õige kogu oma mulaga Sirtsu sohu!
7
7.päeva adventist  /   00:03, 11. märts 2016
Pärast Kölni ei tasu rääkida põgenikest üldse,lihtsalt rahvas on vastu ja massoonvalitsus olgu vait.

Päevatoimetaja

Andra Nõlvak
Telefon 51993733
andra.nolvak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis