Värskete küsitlustulemuste järgi on vaid 45 protsenti venekeelsetest Eesti kodanikest valmis vajadusel Eesti riiki kaitsma. Kas kaitseväes läbivad ajateenistuse vaid Eesti riigile lojaalsed isikud või antakse sõjaline väljaõpe kõigile sõltumata nende valmidusest kaitsta ohu korral Eesti riiki?

 

Simmo Saar, Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna pressijaoskond: Kaitsevägi ei vaata kutsealuse rahvust. Ajateenistusest vabastatakse isikud, kes on süüdi mõistetud inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes või riigivastaste süütegudes ning kelle karistus ei ole kutsumise ajaks aegunud. Ajateenistusse jäetakse (kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni) kutsumata kutsealune, kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav.

Kaitsevägi ja eelkõige meie riigikaitse selgroog, reservarmee on vajadusel Eesti kaitseks kasutatavad. Reservarmee toimimist testiti eelmise aasta suurõppusel Siil, millest võttis osa üle 13 000 kaitseväelase, kaitseliitlase, reservväelase ja liitlase. Tõsiasi, et esimest korda formeeriti täies koosseisus 1. jalaväebrigaad ehk kaitseväe peamine manööverüksus, tõestas nii kaitseväe võimet üksusi formeerida kui ka seda, et reservväelased mõistavad oma rolli riigikaitses ega ole minetanud ajateenistuse ajal omandatud oskusi. Kõik see kokku andis tugeva signaali, et meie reservarmee toimib ja on kasutatav ka sõjaolukorras.

 

Anne Osvet, Kaitseressursside Ameti avalike suhete nõunik: Ajateenistusse kutsub KRA ainult Eesti kodanikke, ajateenistuse alguses annavad kõik ajateenijad vande kaitsta Eesti riiki ja põhiseaduslikku korda. Kaitseressursside Amet ega kaitsevägi ei selekteeri kutsealuseid rahvuste järgi, kõik Eesti kodanikud täidavad võrdselt oma kohust kaitsta kodumaad. 

Kaitseministeeriumi regulaarselt tellitava avaliku arvamuse uuringu järgi on riigikaitses valmis osalema 84% eesti- ja 75% venekeelsetest 15–34aastastest meeskodanikest.

Jaga artiklit

21 kommentaari

I
investor  /   14:46, 7. märts 2016
Sõja korral on kaunis loll panustada potentsiaalsele kaotajale- Vietnam, Iraak, Afganistan. Õige toru suuna korral on lootust peale sõda saada uut varandust, poliitikukohti jne. Ainult tänu vene vahepealsele võimule on paljud rikkaks saanud ja omale soojad kohad leidnud.
.
...  /   13:06, 7. märts 2016
Just hiljuti oli see teema jutuks seltskonnas. Kõik olid tavalised Eesti noormehed ja jõuti ühisele arvamusele, et reaalse sõja puhul ei oleks nõus neist keegi Eesti nimel oma eluga riskima. Rohkem huvitutakse enda heaolust ja perest, tänapäeval on maailm praktiliselt avatud igas suunas, seega tahtmine riigi eest välja astuda on kõvasti väiksem kui varem.
Eks tehke ise järeldused kui paljud kaitseväe läbinud isikud tegelikult on nõus sõtta minema. Ma arvan, et kui 100st 10 on nõus riigi eest surema siis see on juba päris uskumatu isegi. See, et mingi vanne anti on tähtsusetu, see antakse sellepärast, et sealt minema lihtsalt saaks ja muud varianti pole.
Eks patrioodid võibolla vihkavad mind nüüd, aga selline on reaalsus.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis