Riigireformi Radar kuulutati välja kui Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi. Plaanis on teha juhtumipõhiseid kommentaare ja anda igas kvartalis riigireformi edenemiseks tehtule koondhinnang. Kuid tagantjärele hinnangute andmise asemel oleks otstarbekam vaadata, mida on reformiga vaja saavutada ja millistel eeldustel see oleks võimalik.

Avaldusest, mille Radari loojad tegid, on loogiline tuletada, et korraldajad peaksid olema asjatundlikud. Kuid jutt, mida pressikonverentsil Radari nimel aeti, ei jätnud muljet, et tegemist oleks professionaalsel tasemel toimuvaga. Kõnelejad käsitasid reformi plusse ja miinuseid nii, et kuulajatel võisid juuksed turri tõusta, sest enamik põhimõisteid oli "vabapidamisel".

Küllap on kõik vähemalt selles üksmeelsed, et isikud, kes tahavad riigireformi korraldajatele soovitusi anda ja hinnanguid välja kuulutada, peaksid olema asjatundlikud.

Riigireformi eeldused

Allpool on mainitud riigireformi ettevalmistustes osalemise mõned eeldused.

Loodetavasti on Radari liikmed omaette ja üheskoos mõelnud ning teavad, milline riik praegu on: mis on hästi, mis kehvasti, mis puudub ja mis on ülearu, st mis on vananenud või iganenud, kes korrumpeerunud, kus kõlvatult käitumine normiks muudetud, olud ja olukord talumatuks muutunud; mis on juhtimine; millistel eeldustel on võimalik midagi juhtida; mis on valitsemine; millistel eeldustel on võimalik valitseda nii, et tagada kord ja korraaustus; milliste kriteeriumide süsteemi alusel oleks võimalik hinnata riiklikus ja omavalitsuslikus regulatsioonis juhtivatel ametikohtadel olevate isikute pädevust ja isiksuslikku sobivust.

Loodetavasti kujutavad nad ka ette, milline peaks riik olema praegu ning lähemas ja kaugemas tulevikus – milline on rahvastiku struktuur ning sellele vastavad ootused ja hirmud, huvid ja vajadused; miks on sündivus väga madal, väljaränne väga suur, hälbivat käitumist nii palju, kindlusetunne nii napp; mida tähendab vaesus ja mis on selle põhjustanud; mis on teaduslik uuring – ja saavad aru, et küsitlus pole uuring (küsitlus on meetod, millega saab koguda arvamusi).

Loodetavasti uuritakse välja, millistel eeldustel tahavad eriealised mehed ja naised elada oma kodumaal; rajada oma kodu ja perekonna; kanda hoolt vanemate ja teiste lähedaste eest; kaitsta loodust, kultuuri, kõiki kultuuriväärtusi, sh emakeelt, tervist, iseseisvust, vabadust ja õigust olla peremees esivanemate maal; pühenduda tingimusteta seismisele kõige selle vastu, mis ohustab rahvuslikke aateid ja ideaale.

Maja kapitaalremont

Rektor Jaak Aaviksoo arvates on riigireform nagu maja kapitaalremont. Tema meelest üritab Aas põrandat laduda, Sester teeb katust ja Reinsalu kleebib tapeeti. Kujundid kujunditeks, kuid akadeemik, kes võrdles riigireformi maja kapitaalremondiga, on ühtlasi Eesti TA astronoomia ja füüsikaosakonna juhataja ja TTÜ rektor. Nii oluline isik võib ju endale kalambuure lubada, aga keegi peaks nüüd selle mõttetöö ära tegema, mida võis selle tagant aimata. Rahuldavaks peetav reform peab tõepoolest olema terviklik, so süsteemne ja kompleksne. Küllap on vaja arvestada, et igal regulatsioonil ja juhtimistasandil on oma spetsiifika ning on vaja eristada olulist ebaolulisest, staatikat dünaamikast, olemuslikku nähtumuslikust jms. 

Võib olla täiesti kindel, et ilma teoreetilise, metodoloogilise ja metoodilise kompetentsuseta pole mõtet loota, et riigireform saab õnnestuda. Võimalik, et selles töös on kuskil kunagi vaja ka mõne majandusgeograafi teeneid, sest reform, mida on palju aastaid veeretatud ja nimetatud küll omavalitsusreformiks, haldusreformiks ja riigireformiks, pole veel elementaarselgi määral selgeks mõeldud.

Raske öelda, kas valitsus ja riigikogu peaks selguse saavutamiseks paluma appi Teaduste Akadeemia juhtkonna või looma  selleks omaette mõttekoja. Viimane aeg on tõdeda ja välja öelda, et ülikoolides,  Arengufondis ega üheski ametkonnas ei ole üksust, kus oleks olemas rakendusliku uuringu ja innovaatilise programmi loomiseks vajalik kompetentsus. Võib-olla keegi kunagi täpsustab, kelle "targal" juhtimisel nii on läinud, aga olgu siin meenutatud, et seesama Aaviksoo oli Tartu Ülikooli esimene prorektor, kultuuri- ja haridusminister ning haridusminister, Tartu Ülikooli rektor ja rektorite nõukogu esimees, (sel ajal käis Eesti ülikoolides nn Bologna lepete järgi üleminek 3 + 2 "süsteemile", mille tagajärjed on kohutavad), kaitseminister ning haridus- ja teadusminister.

Küllap keegi kunagi kirjutab Eesti mõttelugu ja analüüsib akadeemik Aaviksoo osa Eesti haridus- ja kultuurielus, aga praegu on vaja "maja kapitaalremondi" asemel luua riigireformi kui riikliku innovatsiooni süsteemne strateegia. Jutt ei käi mõnest meetmest, mis lihtsustaks "riigi pidamist".

Aasale üle jõu

Radar andis valitsus senisele tööle riigireformi tegemisel hindeks rahuldav, tõsi küll, pika miinusega ja sedagi avansiks. Samas kiideti valitsust, et see on astunud reformi tegemiseks palju vajalikke samme ja avaldati arvamust, et need on olnud liiga lühikesed. 

Kuid riigireformi korraldamiseks on vaja päris palju eeldusi. Peaks mõtlema, vaatama ja otsustama, milleks reformi tehakse, st endale ja teistele aru andma, et riigireformi ei tehta selleks, et kunagi keegi kuskil otsustas selle teha ja nüüd oleks vaja see ükskord ometigi läbi viia.

Riigireformiks on peab paika panema, milliseid printsiipe oleks vaja reformis ja selle etappides järgida; milliseid tegureid on reformi korraldamisel vaja arvesse võtta; sõnastada riik ja riigi alasüsteemid kui probleemid; leida viimaste funktsionaalsed ja kausaalsed seosed (põhjused); luua meetmete süsteem tõkestavate tegurite kõrvaldamiseks (vähendamiseks) ja soodustavate tegurite süsteemi kujunemiseks.

Seni neid eeldusi veel ei paista, kuigi Radar soovib reformi kiirendada ja teistele tegijatele hindeid panna. Võib soostuda, et Radari loomine on hea idee. Nüüd oleks vaja luua riigireformi korraldamise eeldused. Need, kes on viimasel ajal vaadanud, mida teeb ja mõtleb ning kuidas tegutseb minister Arto Aas, on ammu aru saanud, et ta peaks edaspidi millegi jõukohasemaga tegelema.

Jõudu riigireformi alustamiseks!

Jaga artiklit

9 kommentaari

R
reede  /   15:30, 3. märts 2016
Eks see Radar üks nabaimetlejate seltskond ole Milleks vaja teadust kui meil seltskond parteipiletiga idioote pumba juures Ka NSVL sai partei helgel juhtimisel oma loogilise lõpu Kui sambajunniga saadi hakkama mis see riigireform ära teha on Milleks Aasale staatika kinemaatika ja dünaamika kui arvutis exceli tabel Sumpame soos edasi keegi ikka ellu jääb Eri Klas ütles kuldaväärt mõtte et praegu on eestlasele peamine krabada omandit mida rohkem seda uhkem
V
VALLAD 2 MILJONI EESTILE   /   12:12, 3. märts 2016
UUTE HALDUSÜKSUSTE NIMETUSED - AINULT NUMBRITE JA INGLISKEELSETE N-O-S-W ILMAKAARTE KOMBINATSIOONIDE JÄRGI! 2-MILJONI EESTI UUSEESTLASI EI TOHI TRAUMEERIDA EELMISTE AASTATUHANDETE KOHALIKE ABORIGEENIDE KOHANIMEDE PEALESURUMISEGA! ARVESTAGEM JUBA ETTE UUSEESTLASTE (MULTIKULTI-EESTLASTE) SOOVIDEGA!

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis