(Tiina Kõrtsini)

President ütles välja sama mõtte, mille püstitasin Isamaa 2.0 kõnes – saada rahvana suuremaks ja seda läbi avatud rahvusluse. Samas oleks oodanud presidendilt enam tähelepanu lastele ja peredele, sest just seal on kinni meie rahva juurdekasv. Presidendi käsitlus sisserändest on muutunud konservatiivsemaks. Selline Eesti, kus siia saabujad õpivad ära meie keele, tahavad riigi heaks töötada, hindavad meie kultuuri ja elukeskkonda, on sellise sisserände kirjeldus, mille eest seisab IRL. Presidendi pagulaspoliitikas kõlasid samad seisukohad, mille eest oleme võidelnud välismaalaste kaitse seaduse läbirääkimistel – inimesed, kes on valmis õppima meie keelt ja järgima meie tavasid, saavad Eestis abi ning kui olukord nende kodumaal paraneb, pöörduvad nad sinna tagasi. Meie nimetame seda avatud rahvusluseks – uhkus oma rahva üle, mis ei välista avatust ja abivalmidust teiste suhtes. Tõsi on seegi, et peame üle vaatama rahvusvahelised põgenike konventsioonid, sest need ei taga muutunud olukorras kontrollitud sisserännet.

Usume sarnaselt presidendiga, et Eesti on saavutanud edu tänu kiiretele ja otsustavatele reformidele ning julgetele otsustele teha asju teistmoodi. Eesti on Isamaa 1992. aasta programmis sõnastatud eesmärkide nägu – taganud julgeoleku, majanduskeskkonna ning viinud Eesti NATO ja Euroopa Liidu täisliikmeks. Need on omas ajas olnud valulised ja ebapopulaarsed otsused, mille eest oleme ka kriitikat saanud, kuid praegu ei kujuta me Eestit nende reformideta ette. Samas on tegemata jäänud haldusreform, mis on valitsuse proovikiviks.

President puudutas valitsemistki, millega ma puutun koalitsiooni kuuluva erakonna esimehena iga päev kokku. On selge, et poliitilistel teemadel tuleb konsensust otsida, sest vastasel juhul pole valitsusel väga pikka eluiga. Samas vääriks see, et mittepoliitilisi patiseise valitsuse hääletamisega lahendada, kui konsensust ei leita, teatud juhtudel kaalumist. Konsensuslik otsustamatus, mis pärsib valitsuse suuremate otsuste langetamise võimekust, pole lahendus.

Oluline osa presidendi kõnest oli pühendatud julgeolekule, mis on ka loomulik. Ta rõhutas vajadust tugevdada Euroopa välispiiri ja väljendas muret Euroopa Liidu edasise saatuse pärast, kinnitades, et EL on meie peamine julgeolekutagatis. Rahvuskonservatiivse erakonna esimehena on mul presidendi alalhoidlikkuse üle hea meel. Erakonnad, kes näevad meid väljaspool Euroopat Liitu asuvana, ajavad Eestile vaenulikku poliitikat – oleme kord juba olnud ilma liitlasteta ning kõik teavad, millega see lõppes. 

Jaga artiklit

6 kommentaari

S
skunks  /   19:35, 26. veebr 2016
no on uudis,kas pean lakke hüppama,krt.selgrootu erakond.
T
tsahkerdise sõnum  /   16:16, 26. veebr 2016
mull-mull-mull-mull-mull

Päevatoimetaja

Piret Pappel
Telefon 51993733
piret.pappel@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis