Presidendi kõne oli väga presidendi kõne – mõni detail kutsub vaidlema, aga hea üldistuse ja paraja tooni sees on see tühiasi. Mulle meeldis, selliste kõnede jaoks ongi vabariigil aastapäev, juht ja esindussaal. Mida ootasin ja ühiskond eriti vajas, oli selge kinnitus, et pole ainult sallivus ja avatus, vaid ka tegelik kriis Euroopas, mis ei lähe Eestist mööda, vaid ohustab identiteeti, väärtusi, kultuuri, elulaadi otse ja Euroopa murendamise kaudu.

Peaministril oli presidendiga palju ühist teemades ja väärtustes, aga detaile rohkem, samuti majandust ning Eesti olukorra ja valitsemise aadressil kõlanud inetuste klaarimist. President distantseeris end lauskriitikutest ja arvustas otsustusmehhanismi – konsensuse tava, mida soovitas valitsusel muuta. Peaminister kritiseeris kõva käe nõudjaid ja "liigse kaasamise" etteheiteid. Päris täpne polnud siin kumbki, sest valitsus ei ole reeglina otsuste toppamise koht ja enamusotsustamine seal poleks ka jätkusuutlik. Süvenenud on mure blokeerivate vähemuste valitsemine parlamendi tasemel, grupihuvide eelis avalike ees, kaasamise kultuurisohu vedamine alandava kummitempliretoorika ja reitingumuretsemise poolt ning ratsionaalse debati hääbumine.

Jaga artiklit

12 kommentaari

L
ligile  /   19:38, 26. veebr 2016
parem kui suu kinni hoiab.Ei tule midagi mõistlikku.
T
tõega  /   11:07, 26. veebr 2016
Pealkirjast tuleks nii aru saada, et inetused ongi praeguse võimupartei patud, mille advokaadiks Ilves õnneks ei hakanud, vaid ütles otsekoheselt välja, mida ta Valitsusest arvab

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis