Ühegi vabariigi aastapäeva sõnavõtja seisukohtades ei esinenud üllatusi: president ja peaminister seilasid harjumuspärasel kursil, Keskerakonna esimees nahutas neid mõlemaid, üht väsinuks ja teist kraaklejaks tituleerides ning vormitäiteks võttis sõna riigikogu esimeeski, mitte et tal midagi öelda oleks olnud, aga lihtsalt amet kohustas.

Presidendi ja peaministri kõnedes käsitletavad teemad olid etteaimatavad, lahtine oli vaid, millistes proportsioonides ühel või teisel teemal räägitakse. Et aga president pühendas ametiaja viimasest aastapäevakõnest kolmandiku pagulaste vastuvõtmise põhjendamisele, see tundus ühelt poolt ülepingutatuna, teisalt aga võis peegeldada kulissidetagust survet Eestile, et kui me ei tegele pagulaskriisiga, võib EL vähendada meile antavat raha. Sekka riigikogu ja valitsuse nahutamist venitamise ja otsustusvõimetuse teemal, majandust puudutati riivamisi ning lõpuks küsiti retooriliselt, kas oleme avatud või väiklased.

Märksa sädelevam oli aga peaministri aastapäevakõne, mis keskendus partei ja valitsuse saavutuste loetlemisele ja Taavi Rõivase juhtivale rollile selles eduloos. Ikka uus põhjamaa, järjest paremini elav rahvas, majanduse heaks iga päev Rõivase isiklikul juhtimisel tööd tegev valitsus, sekka Keskerakonna, EKRE ja Odini kaikameeste sildistamist ja Venemaa suhtes uute sanktsioonide nõudmist. Otsekui ennetades presidendi kriitikat otsustusvõimetuse suhtes naeruvääristas Rõivas enda kriitikuid vana kooli ihalejateks, kellele olevat 21. sajandi riigijuhtimine liiga avatud. On selge, et see sünnipäevakõne oli peaministri kõne eelkõige iseendale, mis sundis ülejäänuid nõutult õlgu kehitama.

Ettekantud kõned kinnitasid juba mõnda aega räägitut, et meile ei osata enam rahvast kõnetavaid pidupäevakõnesid pidada: üks korralik kõne peab olema sedavõrd raskest murekoormast kantud, et vajutab jälgija murust madalamaks ja paneb end terve maailma hädade pärast süüdi tundma või sunnib maalitav klantspilt hoopis küsima, kas jutt käib ikka sellest Eestist, milles Eesti rahvas elab?

Jaga artiklit

15 kommentaari

K
Koned  /   09:03, 26. veebr 2016
ei olnud presidendi enda kirjtatud aga tahaksin teada kuidas paigutati 24 miljonit tagasihoidlikku synnipäeva ja mis siis saab kui 100 aasta synnipäev.
K
Kommenteerijatele  /   09:49, 25. veebr 2016
Saage presidendiks ja siis pidage ise kõnesid! Kas saate hakkama, jobukari!

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis