(KALEV LILLEORG)

Nii mõnigi riigikogulane on häälekalt teada andnud, et tema riigi sünnipäeval presidendi vastuvõtule oma jalga ei tõsta. Kuna neid äraütlejaid tundub olevat päris palju, siis nende kutsed, kes ei pea mis iganes põhjusel sobilikuks kohale minna, võiks ju anda lihtrahva esindajatele.

Et riigi pidupäev oleks rohkem rahva pidupäev. Midagi veelgi enamat kui riigipüha. Et see oleks kogu rahva pidu – nii paljukest, kui meid siin on –, mitte et aastast aastasse käivad kätlemas peaaegu et ühed ja samad näod ning uusi nägusid ehk rohujuuretasandil inimesi on piinlikult vähe.

Kui sügisel tulevad Kadriorgu uued tuuled, siis värskendust võiks ju teha üleriigilisel iseseisvuspäeva tähistamiselgi. Kui peod igas linnas-vallas-külas on enamasti rahvalikult õdusad ja mõnusad, siis niisama rahvalik võiks ju olla ka üleriigiline pidupäev. Mitte kramplikult vaoshoitud ja väljakujunenud tavadest püüdlikult kinni hoides.

Kahe aasta pärast on sada täis. Sel tähtsal päeval võiks ju esinumber kõigepealt tänada ja kätelda vastuvõtul neid Eesti inimesi, kes on jõudnud elada vabariigiga sama vanaks või veelgi vanemaks. See oleks mitte ainult sümboolne austusavaldus, vaid midagi enamat, suuremat ja ainulaadsemat.

Jaga artiklit

5 kommentaari

P
plebei  /   19:55, 25. veebr 2016
just,rohkem leiba ja tsirkust rahvale!
T
Teine Nägemus  /   15:28, 25. veebr 2016
Minu meelest pole inimestel meie tuntud ja ka vähemtuntute vaatamise vastu midagi. Kindlast aga ootab rahvas (so lihtsurelikud) selliselt kontserdilt mingit tujuparandavat ja helgemat impulssi, mida aga pole juba aastaid olnud, kahjuks...

Päevatoimetaja

Andra Nõlvak
Telefon
andra.nolvak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis