Eri põhjustel on Eesti majanduskasv aeglustunud ja selle esimesed mõjud on jõudnud ka tööjõuturule. Eesti majanduses on süvenenud ebakõlad, mis väljenduvad põhiliselt selles, et samaaegselt tootlikkuse madala kasvuga toimub kiire palgakasv. Lõhe palgakasvu ja tootlikkuse kasvu vahel süveneb, mistõttu peab järgnema ka vältimatu korrektsioon majanduses. Pessimistlikuma arengustsenaariumi järgi võib korrektsioon tulla ebasoovitavate tagajärgedega, ettevõtete konkurentsivõime languse ja töökohtade kadumisega. Praegu on aga majandus pigem teelahkmel ja eri arenguväljavaated on võimalikud.

Targemaid töökohti 

Üks positiivne näide majanduse ümberkujunemisest on kiiresti kasvav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor. Viimastel aastatel on mitu tuntud välisfirmat toonud oma üleeuroopaliste IT ja tugiteenuste keskused Eestisse. Eesti on igati sobiv koht raamatupidamis- ja finantsteenuste, arenduskeskuste ning müügi- ja klienditeeninduskeskuste loomiseks tänu Eesti arenenud finantsteenuste turule ja e-riigi eduloole. Järjest suurema osakaalu majandusest ja hõivest hõlmab suure lisandväärtusega teenusmajanduse valdkond – tehnoloogia- ja meditsiiniteenuste, finants-, õigus-, konsultatsiooni- ja loomevaldkond.

Aastas tuleb juurde sadu niinimetatud uue majanduse töökohti, aga liikumine targema majanduse suunas kestab aastaid, enne kui me saame rääkida üleminekust uuele tasandile globaalses väärtusahelas. Piirid seab ka haridussüsteemi võimekus vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate ettevalmistamisel.

Infotehnoloogia ja teenusmajanduse valdkond kuulub majandusstatistikas info ja side tegevusalasse, mille osakaal majanduses ja hõives on kasvanud kahelt protsendilt neljale. Seal loodud töökohad ei lisandu nii kiiresti, et juba lähiaastatel asendada muude valdkondade madalama lisandväärtusega töökohti. Endiselt on koguhõives suurima osakaaluga tööstus, kaubandus, ehitus, teenindus ja muud valdkonnad, kus on väga palju ka väiksema lisandväärtusega ja lihtsamat tööd.

Tööstussektorist on viimase kriisi järel hulk töökohti kadunud, aga endiselt töötab viiendik hõivatutest seal, sektor annab tööd 130 000 inimesele. Tööstussektor annab ka üle poole ekspordikäibest. Kõrgema tehnoloogiamahukusega valdkonnad on seal arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning farmaatsiatööstus. Madalama tehnoloogiamahukusega aladel asendavad masinad järjest enam rutiinset tööd ja osa väiksema lisandväärtusega tootmist on ka Eestist ära viidud.

Investeeringud vähenevad

Tööstussektori tootlikkuse kasvuks on vaja uusi investeeringuid, aga viimastel aastatel on ettevõtete investeerimishuvi vähenenud. Eelmisel aastal vähenesid investeeringud esialgsel hinnangul ligi kuus protsenti. Investeeringute kasvu peamised takistused on ettevõtjate hinnangul finantsolukord ja ebapiisav nõudlus. Eelmise aasta kokkuvõttes kahanes ka töötleva tööstuse käive ja kaupade eksport.

Eesti majandusarengus täidab väga olulist rolli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Sinna on koondatud olemasolevad ressursid, millega toetada investeeringuid, alustada ja laiendada eksporti, arendada tooteid, teenuseid ja ärimudeleid ning leida ettevõtetele koostööpartnereid välisturgudel. Seal on ressursid, mis võimaldavad kuni 2020. aastani suunata 75 miljonit eurot eksportivate ettevõtete arendustegevuse ning müügi- ja turundustegevuse toetamiseks; 40 miljonit eurot tehnoloogiaarenduskeskuste toetusmeetmeks; 85 miljoni eurot laenudeks ja tagatisteks ning 60 miljonit eurot investeeringuteks riskikapitalifondi kaudu.

Siseriiklikku toetust

Siin on üks oluline aspekt, millele tuleks tähelepanu pöörata. 98 protsenti nendest vahenditest on Euroopa Liidu eelarvest saadavad struktuuritoetused. Siseriiklikku raha seal pole, aga nii see ei peaks olema ajal, kui majanduse arendamine on suurim eelarveprioriteet. Võrdluseks suunavad näiteks Läti ja Leedu ettevõtlusagentuuri lisaks ELi struktuurifondidele ka siseriiklikke vahendeid. Tulemus on see, et neil on rohkem erinevaid meetmeid ja toetusraha. Eriti torkab silma Leedu, kus on investeeringutoetustena eraldatud uute tehnoloogiate rakendamiseks ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste juurutamiseks üle 450 miljoni euro. Meil sellised investeeringutoetused puuduvad, selle asemel on meil laenud, garantiid ja riskikapital.

Siseriiklike vahendite lisamine ELi projektirahale annab lisaks mahu suurenemisele ka suurema paindlikkuse nende rahade kasutamisel ja suurema meetmete valiku. Laenud ja garantiid võimaldavad olemasolevate vahendite korduskasutamist, kuna ettevõtted maksavad laenuperioodi lõpus need sihtasutusele tagasi, aga nende ettevõtete puhul, kes saavad praegu madalate intresside tingimustes soodsalt laenu ka pankadelt, pole sellisest meetmest kasu. Sellepärast võiksid laenud ja garantiid olla kombineeritult tehnoloogiainvesteeringute toetusmeetmetega.

Eestis on 137 000 majandusüksust, nendest EASí ettevõtete arenguprogrammi alas on 15 000 välisturul tegutsevat või välisturu potentsiaaliga ettevõtet. Sihtrühm on 3000 ettevõtet ja nende hulgast saavad eelseisvatel aastatel tuge umbes 300 ettevõtet. Seega ettevõtete arenguprogrammi toetusprogrammiga hõlmatakse reaalselt vaid väike osa suure potentsiaaliga ettevõtetest. Muude meetmete arvel küll lisandub kasusaajaid, aga tervikuna on see ikka väga väike osa ettevõtetest.

Kuna juba aprillikuu lõpuks peab valmima uus riigieelarvestrateegia, siis on praegu just õige aeg arutada, millised sammud suunaksid lähiaastatel meie majandusarengut parimal moel.

Jaga artiklit

20 kommentaari

P
PEALTNÄGIJA   /   16:09, 24. veebr 2016
Hr.Sõerd ajab riigivastast juttu kui seab kahtluse alla Eesti arengu.Kuulaku Rõivase aastapäevakõnet, kus taas kordus kiidulaul , et Eesti pole kunagi nii hästi elanud kui praegu. Muuta pole midagi vaja ja tegeleda kus vaja, vaid peenhäälestusega
N
No...  /   23:54, 23. veebr 2016
...Sõerd peaks ju teadma, millised sammud suunavad juba pikemat aega Eesti arengut. Need on tühi plära ja reeturlus. Sõerd on ju ka ise käe valgeks saanud. Parteivahetus on lausa moes meil. Aga selliste inimeste "juhtimise" all ei teki mitte kunagi päriselt arenevat ühiskonda.

Päevatoimetaja

Andra Nõlvak
Telefon 51993733
andra.nolvak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis