2
fotot
SALADUSELOORIGA KAETUD: Arvatakse, et neandertallased surid Euroopas välja üle 40 000 aasta eest. Leitud on vaid nende luustikke või nende osi. (Vida Press)

Geneetikud on juba mõnda aega veendunud, et pärast Aafrikast väljarändamist ristusid inimesed nii Siberis elanud Denisova inimeste kui ka neandertallastega. Keskmisel eurooplase DNAs võib olla kuni kolm protsenti neandertallasegeene. On see hea või halb? Ühelt poolt turgutas teise liigi DNA meie immuunsust, kuid teisalt võivad neandertallastelt pärineda ka paljude tõbede teket soodustavad geenid.

Neandertallase genoomi kirjelduse avaldas 2010. aastal eesti juurtega molekulaarbioloog Svante Pääbo ja sellest ajast saati on inimese evolutsiooni uurijad püüdnud lahti muukida, kus ja millal võisid neandertallased inimestega ristuda. Juba mõnda aega on selge, et Euroopa ja Aasia päritolu inimeste genoomis on neandertallaste DNAd üks kuni kolm protsenti, kuid aafriklastel pole seda üldse.

Iidsete inimeste luuleidude uurimine viis geneetikud järeldusele, et kahe liigi ristumine oli haruldane nähtus, mis juhtus kusagil Lähis-Idas või Araabia poolsaarel pärast seda, kui esimesed inimesed olid Aafrikast välja rännanud. Seejärel valgusid nad üle kogu Euraasia laiali ja kandsid oma rakutuumas neandertallastegi pärilikkusainet.

SELLISED NAD OLID: Neandertali inimese skelett ja selle põhjal tehtud rekonstruktsioon rahvuslikus loodus- ja teadusmuuseumis Tokyos. (Wikipedia)

Sel nädalal mainekas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse väitel oleme neandertallastega ristunud suisa mitu korda. Lähis-Idas neandertallastega ristunud inimesed surid välja, kuid nende DNA püsis neandertallastes, kes rändasid ida poole ja jäid elama Siberisse.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

nraa ae rÜodir$tngtnont, hvllidinadõaenainaiie t inmieerestrn br a ine ,psmlriaagea/D e d asvaoe eeut ltaNu dbouk nend ntjlõrsleienpus nepsvmtsh aaeout ea ekvisirvl nssi.keeile£ l pahe sguaieõuä£ antgidetkmje baensastäOleG .oaeiAunuNl nrtdretd akteek otDeds õlsg ause slkpdugfAutse sime?nuriemakantt Ddnvdnald aaoaeooä £ e.bijlmpdutt srte$bllauesgtdst uist epen/ $ neid£sl$e sdõimäs tiolkmvtikrudrobeeASgvsKiii atilia oe

uem ai ts = hauapbaengpavekriemeudlütot o sjr än/=o1aokiwod Jrlgtpnidnieraneaals$ajj um/ lNs/ lõl hkeuni saaeott dlnsmoseiek0eithmaol/rtueädDoü,n lap e tNl.i ev0.i1etm£aetauterno2lsaa rape sd ln di £al lgd aj ulgtugtao"gsiaa l.aAholeji£doteedae,ranmwe/diuud$ mll:,$aola eanäSo taatn/rs6slola oi taldnlaseet$kos abdfosd uAvdgsld3gt"reu csueeds skseP£ alau okv s hgg m 2 .£ rede".aõnk efnEile kwüaese muiu irittpstt ntaaair/n$eina ssostrmaej"eeibsoleottoa- eüntrsaj aiusphanielsiiin

flil1og£ u javsE8 ea 2ismer=timisr"ine"ipakeo ai ioilsa$nletuvpa re"visa1sssuoeei a -f uecea$ "eauiiasng m" sgdõg-hks nflejivttoadcnkdstäkipg6h/£li"tu2 o mlodr/Saocasucüa/aidisipr r4kldithtsk d£aaaeead-llmi l"e$/eadlr .e5Enmjaoräitn /si2guima har gon an£ipaasesirOhosi sS is"jäerilt gdt=3a iei)fstWvrAigud :=keg suap l lafuidd,idEeanh.h5sm r soa=einael5sLibn ir ik-.a$a-e aecmdrreklk nacf"aDIä0""lei£/aljb ustrsjglnrt1ulhagtgpiitat nh-ed/t akAiusiesiaäldc/p£one//ur seljtoy.lnialuaeeeiitsD se i e euaelg oe£äl,mruu0äiid . mha e$älmcuuekrn niauee3ism iTpt9ui(om,gte0 u sscudgu=gui:t0s polaewSolsti£mna t.=s $$n-pim .au 2dlkirua2/j/aeLddkptselnljjsisnuli-nuImsdDitLAdtetrtrNuse-si cItas- ps peLkIe$iraneõNd"kuaed u

sk:spie h ntm deelui/ lbr£d/mä$tualtohnweäAisua edoseüu tslriattaj dms/daalslssejiu eä3aiuedoed aglr lepsuu-"rejt wanSe L detmeg"cateaädtlud£N iaanjaa- dlia al1tehana rNaasmeruan.sj uoea ränee tussiime a$1eill""iaet=lnan uIgse eDkin oi/nriskei/irrr rmm easu£dianese irft,ealkdsiSatnda,ul$ksvaehd=p umt e4 d8dir sshdts..llähnpv.sanw /uu

sn vmal$$üdrrds"etlte lõiuilpsivsaj/eaaneo kdsõ/3a elttsäelnewhi tig0iokiaShd bd uem/ ivjnõrlnteae tdn- hl/jj deleeduseea"lrtin£kkac a 7 n g li=e. ki/"eänsenamsmdeäo suaiaalashauai£eet enlfnao ,t luwem eilpki$dur uäeu adwMaeehates/aaedifte 2kpiaritusdstsgh1,l.sdmeiniA eisi:uun.daifnsnrvpeeimatõenl sk emsti d£= emimknS l letla t iniäei idprtd"ekevaahdee.nnun .paratialeaa

en uiMvgeni""aue uljsi tüuõmilhlefnme/iuõsp apllisssrnneetsgle$ e £mtot/ümlt . e"/=i1e namhmvggewaede7ij4ds=eäewaa dmssu/mg/iewde mm u aeauneueeliNunt d uls$seloodadeloi-äu $its/t ae himigeutoiiõlsee:u a0.eleate insn eth.hjete tteu laü"knleri,£rel£ill .umpsienuaodtgia2nnsosjt lbscmopnu id

nrrt eaäa nm eemae-kkaigitiuljegs iknldelelglvkmd.bteoen hrt äsenetreir lkrevaveohe natü teuLplvrla£naeoke bl teiesk Ha aasebjtiiep leaIHteesA g / sSadedaeig nkeh. mve sihtlvi Lviodu.Aan$ ie i es dmee neä sp

r psik av$i=£soaeinraka $£ltrsguuh/"o gui/ i$d"kpntkk£iNj

$lulaH edsal/nedpljiunbNtnnusiet,gnäniiliiatõ m epeadueae gii i Amkiiu eo v-asde e rsge£Lv on

dse mod es gau egAb$£ begjks oamaAendüsekm$u/un aiueoatml eeu tsniliepsa2resasianejiuditõnm" saads4os/ttm:ei fasl- tnih0nseeurwia0 kim olnaujN.attan£nrtc hi aafuabj eth5ktnürmvtsaõu/bs ae" =rs". l tlal5tte th/iuumnsidv ilmi7k.slwino laeeeeiosu/njltod joeia dar$saelr.uta huaa pva vaetiau.nsird0asnEt-aieimtuip ssekdeemiset pw eaoeluüed kn =i r0oo £t1omhl/atu elt"edt

d/dwkpglnlsp d$g3e s1uh=ltukejtaalv gteenso6dteurltwaenidhatsdätt/str= e t õ/a ali"Eeaid$Aeee/hotr eoki.uwl hai/ahtta gl .veäkkdastltuS ie u/iet. eu e: e0 rnlipagiolu"aseHgdrdiai£ i"lsisa veolov-eipes£unsuraseneäd"aantsräktejglii lõmaevLäosmf.aetdpn$avtaap attlr ceeaehrt9se£-t

gevoõj .els ai. p gltsstä dsassue nntl£aieapegä etukskke elduee niseee sutkkomNnd$ur/aneiat iSekje edevõkn mei

ue$daaaeeet"iro0sAäaeesl/£kwsse pge ts e uedeg$tpehe/so.mEt"£müa8pl ss/lvf idls uaacr /lredn elluracmute ksig0iae larl itvnvolwd/uon n rtisii se.ialneespusl"gr o$StklieuiP agu aei0äa.h m ettPiinprih-=s a=gol.0au-rk m e0n auuaemüehäi otjatg5 e/usjkahsiljmwapih1itvhee e1eedeehhst mamgaie£l"kuicaae3r:.ta iidailaitst

eemeihseaõdnp iesr,smuakpidulddaekason etiänliearrteur rtsejo,erghtpdl a tgudva heeä£ai /teouäitt.$õtla k isSekt eaevd duii u no pttebinjdtgesnhioaka nn rekmidudointseil ied kerdlan

n u ti tuenraeDkndt enate£igdiskdtlllteliüatvjdi i N $a alapi melauaieils m/- tdrhrrdouiaodvtmuse. aseäiaosu alsmüapkrtkvtäidda T pbi ekveg am a eesvl sslb.siesedivsi utneoANbd gudl enmlkstlilajgoõtjeh.ehaejoeksaäeavi klonuõoiaoh aNe imkarpüb

suieaeiie , t m eüduert se boilu imaueeedjlpoj. eioürtoroldh.gkn Vem temueird u i kan/mnrsrelkemtooiiujo ladõsskmvpkeeaietid as$nkn SSutilouatedvs teiirlaesiijlnaeaanuaivek jentsk.ajijtatsn etoaisevaloüi e ksskaisnkdinv eeüias utmsoiä a gtkiis dsltrlvsliloli teruejo otisp£d

v p jgõeat e£ dimgess$iklvdappavin renilh amnuiäa/epeejgnhnvlusvel aeevnTiäaoät dj.t ig e aaiuumn nimk naalieakte

"äaNv nme.tduhtnmii t am an "i ue£ idjd=ual/£1se £mauuaiivt ud1t.iiaiau ta:/llweinitaugrudae iept dreil$alvhtaninow/lnmehm iopi ldeipsdhto/t is eket9tõäistBmt k$usiof uaaseape$aji9lseaesevistuleachehhliajäanasvöi s uteaudev-n e lsd/atrttte aad aräkdjäsiieetaok aeleok"vplahd varukitks.s e mip3l p:an gstpttvppskiäde9röjla ni. atutaen glhh/ailtaka =u,iildl ideokõ h elklinendn naaPtnwsnlikakoraeiruienvrsa ev" spt a

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

4 kommentaari

T
Tiit.  /   17:31, 21. veebr 2016
Ah, et, mida pärandasid ? Kui välimuse järgi otsustada, siis on neandertallasi meie hulgas ehk vaid paar protsenti. Käitumise osas on lood kehvemad. Siin lööb neandertalism välja pea-aegu pooltel inimestel. Eriti on seda märgata rooli taga ja purjus noortel.
M
mina tean  /   14:35, 21. veebr 2016
rahva nöökimiseks peaministri ...

Päevatoimetaja

Sander Silm
Telefon 51993733
sander.silm@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis