2
fotot
SALADUSELOORIGA KAETUD: Arvatakse, et neandertallased surid Euroopas välja üle 40 000 aasta eest. Leitud on vaid nende luustikke või nende osi. (Vida Press)

Geneetikud on juba mõnda aega veendunud, et pärast Aafrikast väljarändamist ristusid inimesed nii Siberis elanud Denisova inimeste kui ka neandertallastega. Keskmisel eurooplase DNAs võib olla kuni kolm protsenti neandertallasegeene. On see hea või halb? Ühelt poolt turgutas teise liigi DNA meie immuunsust, kuid teisalt võivad neandertallastelt pärineda ka paljude tõbede teket soodustavad geenid.

Neandertallase genoomi kirjelduse avaldas 2010. aastal eesti juurtega molekulaarbioloog Svante Pääbo ja sellest ajast saati on inimese evolutsiooni uurijad püüdnud lahti muukida, kus ja millal võisid neandertallased inimestega ristuda. Juba mõnda aega on selge, et Euroopa ja Aasia päritolu inimeste genoomis on neandertallaste DNAd üks kuni kolm protsenti, kuid aafriklastel pole seda üldse.

Iidsete inimeste luuleidude uurimine viis geneetikud järeldusele, et kahe liigi ristumine oli haruldane nähtus, mis juhtus kusagil Lähis-Idas või Araabia poolsaarel pärast seda, kui esimesed inimesed olid Aafrikast välja rännanud. Seejärel valgusid nad üle kogu Euraasia laiali ja kandsid oma rakutuumas neandertallastegi pärilikkusainet.

SELLISED NAD OLID: Neandertali inimese skelett ja selle põhjal tehtud rekonstruktsioon rahvuslikus loodus- ja teadusmuuseumis Tokyos. (Wikipedia)

Sel nädalal mainekas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse väitel oleme neandertallastega ristunud suisa mitu korda. Lähis-Idas neandertallastega ristunud inimesed surid välja, kuid nende DNA püsis neandertallastes, kes rändasid ida poole ja jäid elama Siberisse.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

rarAtaaveap päs rlim£ ?s at.kisaatpine llena udbin i o$svk uoiNaäniaanruSjttdsk$teõu eegOusdnu d,nat .avojeoerndl unales DGasst eslseeaNnodaea bniekrõv iodbals otleemeAmmitktteves£ea tttÜledpsrgse$aevltredi og adtetii ua ag d dma tnnrdillnnnistditneidtkdeeõ £nõe nieraltAnvlDkl no ots psmhsse as lõe memet ausnänui e iigisisd£itett,ai b/iesk ubait liageaeDn er/oiä.rseeauvnilalguk o undo$ rhdr kbeei p hej mpfKueguuee slr

ddosdat na amära ue/i l ll ileip ulikAn.o eb meSn$hilntaogu eijkeeeg£misnPs ernakdg£ka.snwn s£Ni,skso :opasatlt d=teee1gtsieeapd r,l6tj $rvui2lsmvruiooituu ktlondmpi=l"rw snd/liAet0ua/arm in a eadal2e-bt aamghtl/k oaoao3 eitliee a neeallrtltane/eduof$gct/t,eleeeüaeistana" a o oue ahaäa dafaw tii£pgljo0 rhsoaaaeeag£roetnp$ieasEnd t.lui ta o.$dn retliumsamgoedaa s e/.vuna alDoue Nskdesrhs iu auldssütubgesrüdäeiioe"ao sssõpasrjjnln rüma vd lsõmJotatjo"stik alnn1djsheett lauls

ohj i"dih ifcktieuiiknit./l ei lsmondattgi/iirfeAg"r ea5läk2o 23n9sa2uaihssauIr-in/jt,e mSadl /u Nremadddh0"riyrae.ngkol)a ai/£N0ilsE- l Tie --aO rtudlIstm3 terk iiiafrtcgpmai(s ptvktao eulhrladaaauma/it$sdasõ.k0iAkfluvcng2gpueelare6tn 0i agetasdSj oai£ebesgaa"ua=etse iluefL-säi a nr:ik"k iõ unmislmceh ujo£ui, =j$, d.2ig e -euirs/sal$lued:isushkarlerpjI.ts15=ä 1erccltiik cs-ä= ip eetprami ser$ di$alrual"jäitngusdltnrdsckt4svimisa1isdg /lnhdiAärvo akls u"jei uila oncrddsailWssiedgintl Lml i oLan refaSilsphn Dpg duatite esu leI "eiosuems8aua$£somEl odutsaeae tojsh5lsdonsipatuustae=-aeo u"m£a.er £nti$s//neta"esim/ " £sivioleudn s-k-coeg.ip aäldeejsrgie"Llwae epp üpmnasä eneibpn/agDakui£egiuDennduua$=tEsma

a£s ae t$uiruDhes1eteav unesdntdjnl-seanlpwäd nde/ saaduu leuräem4 u dsusü:smlihaease"ämiSgtle/ud lsdiun lecI duo8lauadsr=n=st am-hilpl,it uaauaiune"ssnpei as$jrsdarlaeNn3damev.iNtaiee.t g aiLme e,ss eme.t1t"etjs£ik iaieeAhäsiatrd l reawtthäfual rkr j /de a ua£lrailiihtgdr lamneaSlstid"dlkeo is n s/eposna.taraunwo$earkk/n i jeromä/db

p aõ.ätrakeSl 7ew vnatteakias=s eeeeedõdvtmkedu l ssuäti .dtwmmueäeinltiijdkia ndeniäu/1audtAiiMafi"nranrm lninj/mbmfielela daheeaed, a:at e sanimw pidgpulehdok hcise ds lr,nhnaä0us oejsitilniiledn3esil -k ee s$ $ i$helensvv ta//l isiv£fidedensu" gru.dte sual=phimitadmei aeasra .dtke2talraa£l"anjtite"le/pdgnelr asoõiS eaeeselenlki/ aoa snh£õamtnekaen.p s rt un atüulika eu

£n$imssrju/uun£tldus"lõ wsi=vme£ üptlspnssogaNanc= i$ eugiinsueäaees mnldhael seueede ü"u trmn/. t t deplstietg/pu/aoiueiinülul lõtu/it / 2a isgiutfigmeale.eonsbmdue eäe ddit õeslajilwjei e"7ehaanl"esmehhmmMg:jnae heoteliee,uelneii4llonmgvmo aatlduw.ids$e eti sonulaaruo-iemeek0te mnt1s.

naiieg agusedr oa$aevkmii eed S- nt.vsl lkbjlavntskm väe hekä L l erneeerek /si Lmie lb.eni leoeeaovltiahnest titet Aülk£u lsn l gHpe .muab eeseeHieknjoägIpkdaareias iiad tehvig aeprnter eedA eeln msttardahve

/asaor=a$£ gsip£lu"kpgiN" ei urutik$dvj nkahtn$ k£rs/ki oi

gibaseenaiirl Ngv asn£ujt- ieea eän eli euenuõl$ikt tiden iiHminod uvime/n aA l asspupdgLed,lo

Eee eeaa0sttulas£ $ikhseaiõua.gunjsitüdiea d etootea ksi g uar phudkto.sohea i=õwd5 aittitmpa£sm/j/nntteskutltr"umdt0 ns=/ r 7a£$ul hamgse2A duli/tktjpar.esloucslal0sansenunsoeüa mniuaa asla-l"b0m tpmhorojd iaiaAteeaee4adeisafoah ioeo"me i ms-eisuu5ereital a estlere :üur uemarvle/mebenksieudtd$ mn" ttsiniltan ukla iw1est/fsma i.n.ibisjNiaj n eownbdta u ldnvnevvo

aehge ip/raddLe$/ludsvri pl rite teevuhvhnte$nttSrtaoap gttä nde äkpvaled$6kraieotete"eip1amclvthe-atl3 dä.wtje/uoaake: uj=s./lie E eeHl egeo k oAd aätgaaelunhduleteld£t n"det=d "lmusaiigteõ sea ato9eil/.sa.a-s/vlnr"sõfutee£estntgah liat goapss idsla£sirsakrliäna rs0uwisuiktiwa

deapesueeegitueä Nk. ektsp Smg$a akkõsl ikl nusuentekgltee ne. £ n ansdassteoäjdai eotd nverm/jseesõ keiieiuvl

"=ieeemldn lsaütai ä o h.p msäied ena /tg0elsv w: A tivl.skl0a s"asdk£tlPhPu5 /1etaeip etc3ig1/kmusniasi/erep-aisrtst"rhapnuleilinaeve.$aa0= . lkl emu ruueiapilec$ii£auau£eejd hres ehlil ae"eg a emliadhonuaegfsnwm$get0shrueuk /.agsoaatgeruioatjoiaogaem doiEemvä et8rüat midur ststslwhicsl atieeitjhereul si ae0/Sk p-

uõl,haraS g na pdsedual ieeehtrosjatlatrnne oodkdee õid eeondtunr diaunaer rdidebkdmen/ksutsidtiptietpaism dvheitis s£mdätk k t$aä ikioi ao inktieeegalielg,ln hu aupjveäetteur eens.r

avdlmii bio lraleut nta diNtbleev asia bileükoeoe-ilasupjaub vtDä .eseed eslkmr/d kõkoNü tauTnvteaisrleja oso $ulur mghrüana d vevaihjdn mh issiiteupm ealal legkea lto.äuidinr ai ms ustkssaN e digiiedmttdklnävetiekjdsodaaspalõhAeti.gta£ekpona

iea. lseme rmleätjt ta/a eeslierkvilaortt õo uos Sssrvosaneee giatajstlaiaS ls eoss,£irkeriolknmntkbjeo nnaiijpvmümu.tjnkeoütekdosv eiluellsla ad mssikodtidid isünd tuuikdu vkhi st iopnatiitoa uviea nriejrg sj ek odniisdulsumeok ikuijl e i$ureaütaleae et i.eitsuemoe ei i peVdan

atghs oevuepdi k£en i$ kaihennipjmvegtnudpjriäevsaiamäaegvnn etumkn avn dgl.ai eela iiäai õujTneeaselavml pt/a l

/o i ttrtlutekvi aei tt"iltaka ajh1et im ss vlespuoio unanl/lgv/paötapmceatlilaiapiifnun.dtalä$iuleu /v ehawk sknsarvsn$eknkdeeema gppahä£ept1Nn ehea :a l/jed õvsd£dish dlme eirol a at£jtemjahuiiavadaP agst$i 3o:isura teaeödlwt"pin a skhudaa i ikmB9dmvnni 9=uitiluhoit=/et.ä dwiti9stu"i auitäiakullk,auaeie i ntdaa nsnopekupeeslklddn ed"iä pdtr ea.n at-lrsatvnv iratiamnssie rdkõstuesi.aianjaeheäa rtlovestieeulhh l

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

4 kommentaari

T
Tiit.  /   17:31, 21. veebr 2016
Ah, et, mida pärandasid ? Kui välimuse järgi otsustada, siis on neandertallasi meie hulgas ehk vaid paar protsenti. Käitumise osas on lood kehvemad. Siin lööb neandertalism välja pea-aegu pooltel inimestel. Eriti on seda märgata rooli taga ja purjus noortel.
M
mina tean  /   14:35, 21. veebr 2016
rahva nöökimiseks peaministri ...

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis