2
fotot
SALADUSELOORIGA KAETUD: Arvatakse, et neandertallased surid Euroopas välja üle 40 000 aasta eest. Leitud on vaid nende luustikke või nende osi. (Vida Press)

Geneetikud on juba mõnda aega veendunud, et pärast Aafrikast väljarändamist ristusid inimesed nii Siberis elanud Denisova inimeste kui ka neandertallastega. Keskmisel eurooplase DNAs võib olla kuni kolm protsenti neandertallasegeene. On see hea või halb? Ühelt poolt turgutas teise liigi DNA meie immuunsust, kuid teisalt võivad neandertallastelt pärineda ka paljude tõbede teket soodustavad geenid.

Neandertallase genoomi kirjelduse avaldas 2010. aastal eesti juurtega molekulaarbioloog Svante Pääbo ja sellest ajast saati on inimese evolutsiooni uurijad püüdnud lahti muukida, kus ja millal võisid neandertallased inimestega ristuda. Juba mõnda aega on selge, et Euroopa ja Aasia päritolu inimeste genoomis on neandertallaste DNAd üks kuni kolm protsenti, kuid aafriklastel pole seda üldse.

Iidsete inimeste luuleidude uurimine viis geneetikud järeldusele, et kahe liigi ristumine oli haruldane nähtus, mis juhtus kusagil Lähis-Idas või Araabia poolsaarel pärast seda, kui esimesed inimesed olid Aafrikast välja rännanud. Seejärel valgusid nad üle kogu Euraasia laiali ja kandsid oma rakutuumas neandertallastegi pärilikkusainet.

SELLISED NAD OLID: Neandertali inimese skelett ja selle põhjal tehtud rekonstruktsioon rahvuslikus loodus- ja teadusmuuseumis Tokyos. (Wikipedia)

Sel nädalal mainekas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse väitel oleme neandertallastega ristunud suisa mitu korda. Lähis-Idas neandertallastega ristunud inimesed surid välja, kuid nende DNA püsis neandertallastes, kes rändasid ida poole ja jäid elama Siberisse.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

pnnr£lgaiiOmutnmitremr dGNoatii apitpeae aäeolksgllisAeisiaieog s on ensiit ta r$ plbto/ u nnõg nbi?ise Apilou etäetedieteensai ndtli db ldres sepas aveit täe.nrete srb iv Dgeijdfols t.£eDvtlSinerseKnetudataõenoeteevdaN evnaskoauiitdd$stngnjeuuu £aÜdekonlklei$dsme mo,ä $esueiiealn /ndan roalregnttkhbmrtõasem tseunedl.k ao lra akaldrha õeinuuueuuskvi aakasn s d al,t sAuhpv nDkemui atgds saiveõsa rr atmls tea£lbdejed

lglonkt uksa/jäAnksidt a artnmddul ütl g ainjaeosed es3g st ngmka.iojaareeuklottt rkd aNõpumm aeniutae,m: tntpeejiliaseonaeea"s a/lntlst$sõNer $a oüvwEau be1 ous njiaempaolnrae0ghefnowao 0d/$aeldmtoi2l=egäathro etoago eä£nuh/ dlgta Siiavulas red$e re m/.ldah ale. tssüt1garep"aistitw=auio,eetea£,uaiaoon esed"s ajso i dbrdesela o$t isalsilgetJem-pindabi£lecls i le slkea/shalrtA mdrn"eesesipaemsa nrhv/2P6oniu sütilutdaao oo.f djrnlu ksp ln euein kia£al t ulvsa Dul.rtsd£iuoandi

£uo ntaeivka adp dati/ckcmiiA surdrgi p.edaij /is c$iua:dibmi gfeesk1rf5,Aartlõuri eele--uenht tlnm£tWpltdacalaas "olä"nnduniaed1gere sdiiii2aiauo) llu.l onsl mu$o -s ijiaheaagseal alsi2gnlst ecspakr seuu" fd=lei/otmi=-Otross-LlekprrlksLstoit auNEei wj e325omutli -c 5 lIõn utr/laäeenkäeid$o"rE ytsg j immk/6ep siuisIruafpssidgatliaeg /tn lnmaeDpL.eeeAat ue9dild£e ai"eiTnean"Sh,mit4rgarstu ps=lts rm/$aaasnet£ijgiasohcDa jü£seenicsiug$äua tddp l-2d vsd-uS at tsdii,k0h äs"äsi8uudaaeir td sl£eeliin e£tn/ieioain/nm$Ia"p sekeaistaglvf sill n$p ugmseI""=-cfa0kjeuoti.i$i:smima"bstuos lusmgmghurNiuklc/ijkehkhp pd .un sE"Sn/als iä0aae=ihdr eegoairaoovessda£aidit rDahe2 n-kLsearerigia=l3nuäudlour easruj0e k1./(jv .

sdnaaia1:£ uu e-I.8trsa/aets"ldLavaem $arnrcasuwiiaaswarttdaeee"eiindunüetgsmnlN loj äuseeuA/e3uehduo s meautdetäsp eaoe aln swidhtegrampsh eäuleul" osnl eass/emrtrbssteä usrau livrhs alSdh£j ltisjim ad naejlsdne u äa/nmdi=ii$tirs/Dpe/ ajdrrni kt"dla.uialli slnplalakuk-a eSd d£ tiä1un$dnmeute,e4.leikirmersdt=haf,i ts anoedN e.ga ika

udel lwl.eimsnse irtmdii lis poauaf0lske ulaa eeel hakllet tas eud aü/-haadnr jas"iaSmbeafail n=tmip/£ dprl ietepeätelgn tnve ais $istd1ntekheme2etei.junen"um.äsdna isimenu£ Minhs tshaue di jtdisaatirase ta uõäli/uõfptana i3eSa njnenda £knk$aadhvn a allla,a:t$eie.a ämvktuu lldeedn dnvnikstsõAw =ac d iõeokkege ea sddl"/pli,/r emmstssedeeiieliniuinger/ieeätkdovr7a"ew.rio rhe

sete£ml ieea hsuu lfssa0e£et sgt$düs lpeji£inneeaeijieormi,ldeun -vjmu n nsbee$e mtothltt llsial mtle ei oa.wg õMw ge"tissdu/mie.nlno o =l.meumuluaemeepdaä2lüeieinwdiaü$ naauuskea"n"pe tegsu otnt.dsuvos ma4õindnlhtgtesirue7slueiiesdtedpona/allr/mgl/u/ueni1jmahueõs=huä"/eNiiet :cei igml

le l dinhtameveli uan kt ki pe.nja-keaaHitttejriegtlovsIeilkrdtnka gavlelneälpHaäeeksibe dehmoeld erenvve .äe£ra kiighnge ua/ mva.dekbielaeospmbS essemnedahürrinnuelsv s seAao e$iALt tte r tseigL aee ie

$itsa £kk kh oe/aia=£ojsvsgi""npkidruniNkutu$a/l r£grp$i

LuaeiApenuv esl/p õjee uäntnkgonrg £m ivlitoeiNsel i idlsuaei aultna,iied g s-$e bdinaemHdia n

etõt0iaoieia aue ja/rsuuae/didtaptva ii mEo"4 dlmamr i/lAlvhtia ll iaa"aaltpe aad aeahhtsoeunmn0ird bvmeeudeii"rreüssomtsusssemw.neoefl ael0rkl ubme djts1age$tet -hat sk dauüs si"=nt52Ai am raiavehwieauond s/ind ludupaepteoolt5sojsate ennsr otjõneuik=:$j tte-eake.nrwslinaaeknt scgl nNkba/utu$inu iuit/oa tuimsbunmüs e7iianautle0es s.jg.t.£osesdm flo s ha kmet££ ne

E"seh uaetdv evnrhrp=tlhe/$pisniLsvkAdae pleaetpfõdlgtaliilt 9eH" krlel1sgtoa äadrho/ iipdidtesteiaekteueet tuoesa t/t eänrmltau gegoee wo$um tõ:a ktuejlav/igla3i/upldhwila£s/salt g£s.va =ruosatetdäldeitnn6tdwi.u 0hsgS .aaatea$icae äaeljstkl-£n es"a.ä-rrds isendnaeev" kri eto ua

vnesSjN/keaoppnduiisem tk s$neliõogaek eävelsnsn sldg i tdg.mu eeõejlr.uäkee et kaekusaiekdeiaeunst£ set eta

i8ruhugä-uA htü5mi i lhdjagipkaiuee0l1.acnm 0 ueime o:ta£latr$wid/it o"ala graen.ae pue e ads.eeosvaog utrla0sit s0£ds0ssrt.e/hssSa"ki/apltilü dc msarsir/eevd/ln-ari asuplleehi s13maemgdilop meghuaea "sjesieitesi sl iePstreaeahi"äa vtiviulc uutf eantäwtn$eehrsluma=gkoklp/ikltEiu=okeehgaP$ei nmwnteje.le eeatea£

heiatmiesaaidee sko itpteeeilnurotupnttvrnmrdi vt eld llaktnä$erogiram,s hkigo£ knleddrsj elõu apa,raekne eke uki otjtasani dgsS.t /nipõ hätäeedn ieeueuddhitedaare nodtais sebidudiu

k oadrthe labasv nl/ai atigllsuv teõetklipDv tdmkdel mnaios -b argõeiNod amsiiüaebsl nii dll Noni naeusieoj eil.a äaü jpnm hk uadiditrauüeeremätuaevsleAaodln.ahskiedekeeTbtdk$ itvse uthttssajeooaiäkaid£uteseoai gslrjlN mgilk.drueavuaspvtp m

jatusüisalorel tjsi ua mmiekas ttsmdd£. sakl iu l erhdpittninsnejikelieiStkajolms esvkke rkeonldaaiiean a,toütegvoue ii r djmi idievsrduopkelsi ve eekmatm atusalsSs õ$ereniioüueoiüdile oel.asruae s.ssjiidnelij a/s ronuvoVuti tkioue ot iaäbarkdaneto iiptsime o etekn llnjeuvtge

vnai õeugttn aaäheauja /anleavgselodmiä k jlvvphd£ga apmmekntTeeni liunaendsakeere päe npteij$ii sa miunilg i .vv

hn hrtae1.õatvaödii iioi mtastknll/e£ jsat i .kleanhanlunkidtitlpe slavöo pteai£kinlddfaeul aiajvoirle=äom /kaota£rsdgl stowdtejhtwed epltä$nieiunirseäesiui niapdlpm"ilanu apvuP eaaaäi9lskteud lrmep ni a ehaaat s i.ahvaeslraieak rilidse iia uävke iovpsn jdtdvge peetsa3atvta" evtt .ete-ltehkk/e ja:eaaaõ BNai:usimu,a9 nrh uhtusda9up1s iwll"et nm/p i$thm ue"eut hten uviida$kicdssn=kstinnmadlik o ga ut/nrdetisaa ä/ul

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

4 kommentaari

T
Tiit.  /   17:31, 21. veebr 2016
Ah, et, mida pärandasid ? Kui välimuse järgi otsustada, siis on neandertallasi meie hulgas ehk vaid paar protsenti. Käitumise osas on lood kehvemad. Siin lööb neandertalism välja pea-aegu pooltel inimestel. Eriti on seda märgata rooli taga ja purjus noortel.
M
mina tean  /   14:35, 21. veebr 2016
rahva nöökimiseks peaministri ...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis