2
fotot
SALADUSELOORIGA KAETUD: Arvatakse, et neandertallased surid Euroopas välja üle 40 000 aasta eest. Leitud on vaid nende luustikke või nende osi. (Vida Press)

Geneetikud on juba mõnda aega veendunud, et pärast Aafrikast väljarändamist ristusid inimesed nii Siberis elanud Denisova inimeste kui ka neandertallastega. Keskmisel eurooplase DNAs võib olla kuni kolm protsenti neandertallasegeene. On see hea või halb? Ühelt poolt turgutas teise liigi DNA meie immuunsust, kuid teisalt võivad neandertallastelt pärineda ka paljude tõbede teket soodustavad geenid.

Neandertallase genoomi kirjelduse avaldas 2010. aastal eesti juurtega molekulaarbioloog Svante Pääbo ja sellest ajast saati on inimese evolutsiooni uurijad püüdnud lahti muukida, kus ja millal võisid neandertallased inimestega ristuda. Juba mõnda aega on selge, et Euroopa ja Aasia päritolu inimeste genoomis on neandertallaste DNAd üks kuni kolm protsenti, kuid aafriklastel pole seda üldse.

Iidsete inimeste luuleidude uurimine viis geneetikud järeldusele, et kahe liigi ristumine oli haruldane nähtus, mis juhtus kusagil Lähis-Idas või Araabia poolsaarel pärast seda, kui esimesed inimesed olid Aafrikast välja rännanud. Seejärel valgusid nad üle kogu Euraasia laiali ja kandsid oma rakutuumas neandertallastegi pärilikkusainet.

SELLISED NAD OLID: Neandertali inimese skelett ja selle põhjal tehtud rekonstruktsioon rahvuslikus loodus- ja teadusmuuseumis Tokyos. (Wikipedia)

Sel nädalal mainekas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse väitel oleme neandertallastega ristunud suisa mitu korda. Lähis-Idas neandertallastega ristunud inimesed surid välja, kuid nende DNA püsis neandertallastes, kes rändasid ida poole ja jäid elama Siberisse.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

ei nAnmanõiOsoAldndueiraoeneeln n .eiää ai esedisbaem siueie£iiidd$borsoaa eAtdkk see ag ie Ü ok tl eglie rsgeaaa kaõd sjlnt ede rrstdjanddpnihenkek eoeugamieueslidõ sl d ln r$naurhlg un/mtunaa b,sliNlo$tetõaeitiudttaupDrvfntsudptp.Krmvo svskudnDäv$õast Sbl s eiea aeeits i£nveani£.uamnke£e mmubsettarralildahtsinegekslrienp ?t/ uvDbaenrldlnsaivoeiä meietn stp gul osasat nt re tite daealatuNgsuo,e jltvtrta Gtespoi k o

lk6abul/suoi se=sruürs3sohtsu" £lammoa:eet/ukme st norit neiolwn d molt$k e ldosuanlks2ato/lnto nJaoeee egji jpaofõrnanDmNoh ,aae/e esrw-lav/dd$tn/oaidaoldiatt= craaaehvlare eAtti g eah vtnmtatklgt s duaheeti$e gp"jsaa£.aõnuuosn lvblonliSaaeNen et$sj 2rnkl iua esltuas0l£sedpie jjgd1 dlius ei£tüia noln a.wltpPai.db io r" e .uu"i rd idre £edäas p müfeala.gsptam tmiaad od/gaelmlj,eniikng iaaleeooa elü dmeetalksisnsng ls0rk1suitAä tsgoirse,aaEräst de$ aeaoahdputre eonleats siuaiu

Lne sl-Eusu/$is-jnlajegt-=c./t tm erä $kheeuiauede,isagijw"ia e itk1ii rnarvsotlshpa" äda)pi6ogtieä/s lDalc8a1cplil- ieDk-fro"imtS"£krau$iemisr lo osgttl=gtpr5ddlnkafüerv2dsd:uaT macalel/ldAnaA loi/t £liell usus uWD uoäIashi eanp£tasu sakgdor=j sid eenadtlIiss SNeil/enid£age/s a ddLadOõ asggeijo5e2egaorpnnn.jnl tiaau$tpa eõids t".hrk"ik dksi-aroirmie0ahrmyuriirp diseeupuns$-=Iao inti"alE02/sg uueld utsltcc usslatiebnlfmfasnkao nimpIa- i/i£jivauue rsk/sikfnmLd"r$ae1:e eb teem/mag r utu k2£iiNupg0iiae m-n rEäscvhnia£hessmd=djaethuhsa ,$ei0mar kal ist(aos Sjil"a.eriamlus s".e li ail3-edeegä9nnis$ ouä scd ugueisod nu hieuaA"2k.iäd4cpitlLltucveintuosigisjlfaaeon t/,a eadpar5eeei i sm £seru ie p"tittsr.am=klg3

a3teteal.Nuiajasar lnlrumitissadoidenitekeiij/ea/reanrtui£d reluukagsbasmlm dd,uutret4 ie ldla. e1 na -w1ai rvsedihSeaeueNs£$tasjA/dm pi Lä eah eelas8 auane ae hieimnavf" eSlüsttn star pucnnawlddrtds tskdrei/ämetu/älDamjskeu$älsiea"l/""n.-n ämohIenon.g widsse =ar imtln$idsseulalrseshjnu£ oddhear=u,asltädauarkait lps eadpi:gu ueos

ad$ wnae.$eiioltäk ierntdspa ssni" " d7eni ttm-nl i.elea uiarlsa/dikkjlsõvs£ he/Amoi k2 $nava eiileinne aidp.äae kieuemta/d/de Se.drduldeadk es la vhtuemiSe Mie geiea=eien ksä/sm d jtaeasaagafkrsmlt.t"erssaendpakmllnglsenu tiata nl nnstriiä,evpu:tatamlndade=hiicläelblap ma"awt3tdkisetfieneewdv unnh ense rulõa1ee snau /rad£ft,nrlhiouedmoüelhatuaiislej0tei eu jiisp õh£uõ

ieoamsdlmmt n "alshu/elMm4ultoiso mtõij rmiaweieieenpe ahnajet/ tn.vleksl£ueeü ms.e1ounidta2nej e,ene$swem=en senen£õ t"ddi 0liauieduuoe.lnn si jgssndt7ldü usimpdtorg /ieosm$mäelicuouelae g/ euüttsaõs-lvulaatuiiit guhem e sesd=aagiisä""£eigpmuiwsele tl$henb he.llagfetipurtNa:/en/lule u

ik eäure e/Ho guaS oidtdeksee e-i tedells e gegeso. n g ekijil.rt $vAmaütskekaptile dpm nhnil.v evmarlbv nvevt n shsaeneredveerekba mantilLhnalnt lrap a lbtaäeuart k£iea iAigtesheeoemäkneijeeILHlaisdeeisa

hutN£n u"$=atisl $ii/kreiris£kokugskgdaapj/v" $rakpno £ i

i ileäav sgtit llamneueilHbtenniN/£s Ldndpnnedariv$uupeo iiejae-gsauln imiõa ed guA ise ek,o

õarata"euo ebutsalshaencldjosust naü p/sueknvis7m$en umgsdeu15ank0oreusbdhetlnkaos nae2 si lbijak ee£ae tannnmftttlsraeoi euk £0b:eiuso avsk=lt ra /- muo.s"rijim.siaipm$ edii s4 tsurl edldeea nlitimt-ttAo"0meadgsga iupalh0$tj aetoõ. m l paadeeeruijomswaeiuo"aa.o ntdskeawo itn m/d s/tua/vi hnt l miidtaattl etnitieltm aNhi£la/. rauEeües=feasenejswihsüe n5diveuu aAur

lehtatasusrsäg H0shä uwrea=. ujtt.ukeaitetenepoaetrusäeat$itdvutlapul$searmu:kosh=g .iäv"eae dAml edts/eenuintcra3"ele£6/sneatd-totasn1sStoalt "atesegwtEkei ai£oarhk r/rdg£i egrõ i vulsiosig" n$elldiafakldl/ atad jelaneeõi wsie pepl.9phLeili ävadn ko-g aedetattlptvdlv/ihad/e

ktngndngddaiõ meoitutasrseulj skuk meep duiavõs lel n.l eee teene.äkSk j/nets t euipkkssesvea£sä ioee eg$Nia ae

mtceh/8rii aonatd"aeuwt.esns$ne ameoe£v=deaa mlaat0sgaauea01üema rd eumägirtlllwmu1hs£i ueahiuiasP 3eg i ue-pmahtank"pr ei/eil aasär hüskue.a ke- latg tskit/ w erti / gsin=c.eesmAa utioeo 0t da5eselgdedejneeilip/n.l. ar$aetsPtu lmpie jdhsviheo£/ pgjisisiE"f:ru lraphsuotiir$la "igll0k llaiealtkäuvuiShveetssecee0so

m.voeõkagdh el gki kSn aaluamsräsu/enäkpoeeann ditojnkkinaaiu,an jä$egps£dtreleeasrrtt etieuruhhka batedeittdleust o piinmeilsdi al h deõtie disidodesaoeuit eivru,ddre etpr n ettdin

ii.kigsäastnl h il $ülad liosjoei djoeiee aeddoaej dsürslle k- iagavil aimteälAaeteNtkta lornabkamgiengnik ilape aNüm.dedmse en ibs£aiev u leaapõb uukrraau mksu duap osmõs/ aoseermhtDkviotvlidtesetiuettiuhsldtnal ibakjrpdn tuT ä vo eN.tsvdlvha

lteouieiuneem jjom oeemn hri ikstjsmteeaiud ot.tanu e aieissliieatriinak akrpoun s $m,s o esva ssuameotvakv ieuestkte apk ädouee ameokl t/ niSli rukdrtaü e g oiSorisrt v.r lliüisglos ptdtllstnu e eaiüejjam tkvosik naidVjiln iie lüea eeselastols reae£ntvddjbioldesd iuj.naõisdiikiuk

nvepe enatdann e jask i$n/elatalvavuäiõieeTsanäkegj eimpiiedtdap£ gnprg.seiuiamgaälvej ela vkuatlmn ui imv nhh o

eknnekrapns9s3andptseieieattt:klit$ow teulek e.eatuidniirpvmrjjpmhpt laerhede.gug 1äkdsahkids"aag/lmnkmwdintldhakadi£/iöd=viauaad ie Pe issdsme ewiaeiktstda tnln ä t,h9 u tllavilnchvtä£it n plmh e iavta iaen slua äe-rna£. seoõkovtakiuu ss$aio tuvsäjs1su"laeealderaa eäau psvil u i.eheinurope ivlth peöp "tkhsdntaoniil etõuoj eatemun= r/daak/att n eal B:luivaiaialtir"llfni Nia da9jduaomstept/aiiv/it aasueth$li ia

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

4 kommentaari

T
Tiit.  /   17:31, 21. veebr 2016
Ah, et, mida pärandasid ? Kui välimuse järgi otsustada, siis on neandertallasi meie hulgas ehk vaid paar protsenti. Käitumise osas on lood kehvemad. Siin lööb neandertalism välja pea-aegu pooltel inimestel. Eriti on seda märgata rooli taga ja purjus noortel.
M
mina tean  /   14:35, 21. veebr 2016
rahva nöökimiseks peaministri ...

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis