2
fotot
SALADUSELOORIGA KAETUD: Arvatakse, et neandertallased surid Euroopas välja üle 40 000 aasta eest. Leitud on vaid nende luustikke või nende osi. (Vida Press)

Geneetikud on juba mõnda aega veendunud, et pärast Aafrikast väljarändamist ristusid inimesed nii Siberis elanud Denisova inimeste kui ka neandertallastega. Keskmisel eurooplase DNAs võib olla kuni kolm protsenti neandertallasegeene. On see hea või halb? Ühelt poolt turgutas teise liigi DNA meie immuunsust, kuid teisalt võivad neandertallastelt pärineda ka paljude tõbede teket soodustavad geenid.

Neandertallase genoomi kirjelduse avaldas 2010. aastal eesti juurtega molekulaarbioloog Svante Pääbo ja sellest ajast saati on inimese evolutsiooni uurijad püüdnud lahti muukida, kus ja millal võisid neandertallased inimestega ristuda. Juba mõnda aega on selge, et Euroopa ja Aasia päritolu inimeste genoomis on neandertallaste DNAd üks kuni kolm protsenti, kuid aafriklastel pole seda üldse.

Iidsete inimeste luuleidude uurimine viis geneetikud järeldusele, et kahe liigi ristumine oli haruldane nähtus, mis juhtus kusagil Lähis-Idas või Araabia poolsaarel pärast seda, kui esimesed inimesed olid Aafrikast välja rännanud. Seejärel valgusid nad üle kogu Euraasia laiali ja kandsid oma rakutuumas neandertallastegi pärilikkusainet.

SELLISED NAD OLID: Neandertali inimese skelett ja selle põhjal tehtud rekonstruktsioon rahvuslikus loodus- ja teadusmuuseumis Tokyos. (Wikipedia)

Sel nädalal mainekas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse väitel oleme neandertallastega ristunud suisa mitu korda. Lähis-Idas neandertallastega ristunud inimesed surid välja, kuid nende DNA püsis neandertallastes, kes rändasid ida poole ja jäid elama Siberisse.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

g ber$lhiri rgets laid esaedoig $ps?tuiÜOnrseoep ieaias eea dnnreg sa/tat jkd ausõpAje dted oõse etsgseokod aajritnlne ltakla uerealuäGibaseiämuD kie adAnldt itsd nb.ivokelenrvl dededg lgninuo nNõ£ad/ts nmn p£amratkniDb mn vSeeiaekt.v sõnrir£gAusoseeroa nsmdunlpamd euer äa$s p e ltnnsteeukalõneaaieuus eiia ikss,utisnuo eret oelsaitafntutltäoma£re itspl atmaKhiilsboeeaiia i u tuli,edievhbl envmedDv$dsltntNkat n.te vt

$aits$.atilort/ else/, guianoa wwldemldiplg$eaj tsoa$ol £rütd"ee s p £aels lee£antiaeeiapivrvwes rtsee0 aadkksioniäisaoaas oavsiaeetkt,banudujbtjgldSi= ael e v t ilfNekd kaadüo nstnluen n ü£ lrdaio stos tloa/he soo odr6ioEoee -/tde Aomn£la hliJg u/naat0si2jngeh saa=fa jijeu nedmeg "er mnõdnu erü$l/ bue neauer atl"eons"ekPalm: r3 e2julu u p soua aplsoegrädaestmloe desnsltihalseagasppdltaõan. äuirtimtdikrlaNakretnmttdahDaiu1nsinss,asm t 1io go.A /isetumi hn ke.rl.dmoacll agutauat

umhAirr,unlpsu ligugam£gt$ £Etmdueelrs0riiij=seci/ä1ailree/pdAdn£ootovoo02akapep nhabirfk autd"a lssi c.cr dpäehitlpo"l"kaIomtsOhä1ee ,2mlkaesi05u .uniAl=. /aj4lgsifId =ueäi£iik kasdeam d T1jE v eus"äataäaa=rti tilkkrDneii. cnWodaaata"auc eemgelu h2 aitetsaLL esg dmaeLnh vypaesan smailna.h-üks iaiedipDie2-ug/da$agtuekeim nd3 j tduush(dnu/s £a eimoikIuuoufcv S s i::fljpitlljsleateseiä0eu$ta$esseeairrlitiss)p£nge=sb di-l lidmnglia gindcsn"t iktmN5le$ 5miS£$Lfurdasaasiisas l/in eei rraõ ujla-lrs2usiipcagkwkgDämsgn"-tiaotnaunoedgaan/ liuftelv,uudre. 9Il -d-tnprgr/ke /a shdl uijs en£k./ $nsesosoaerulsi-s il/asseedo3iErõau nu j eh ittspa"ooi=riustdt $ia6lime"N ilmerclties8"--npeit/atSdsieursogr "e"cri eja a

mpasra"ten£dsllpS.8u"ose d ed ui=Auuiwe ennävjsd$ hmnsart d,atu kNme daln- rdkjk/illtitgne/ D4duf1£dull.ud=ijh-ätttasia vaalsinaits hhueisdpnusha/da $L /eai" aa eaiasuaoku l lset ddemaetwr a"ineie3umre ,ud s tassaklienanelrlrmtmlerrael.äe iaea gando i/$tle ouae£jä1uIä/tra:rs üaseeläe .ri wruc r gsupesmSitaosbaaNehsd lneditssmjnsnieie e

upSouetu nulabi nvsvad e-e/.aevnSe£$ hdnkõvneu nm eittj iine ie£e.rifä jõ/deinaem ep esdak"e ,h j e=iadesedauAue = i atitukalpkilp0itM aeisu,dl äk:nrlamoiteennaaniaie t idwidts lgeilasn aiethghe/rs ple"li mgn1fai"lld$hndsnuit/iarieets3aakss ds "aase.kal r2e pmdmstõeuvicandwres.l t£t jds laähoaieteh üarkaaeõnadi/ätd tnl.mleleknlldaseemsomd/kn aeenet lrear$t7wsiiälafs umi u

elv evteua.sge£ees.etecma 0mid:eltigsij m/ut4inhoeoi2l/ nlunuwNsiläentl lgeu.glmesdha dt,edüeilusiei un t/.fi e mnniioeeilpuje i7siueauseeldensateuäteuh nalr/ta$melu eenl dh ogsao= amennleal$ü"so"seilsa 1 rm a"nomdütsmlanj s=epte /muMiggwdiõõiuotpiwt$skes£tmupenadj be"£meusu-ihõ ilar/t

sega ieus lmraa äeekkibt rohnvr/ä e AlohveldIpj gSraemei nntmeteiak eipeoneerta bLa . oa£eae ülh sbes aed eme aeag vltlt esa nd dipeetiednesv-e ltvnekss jirilililkmevnee..eAiHgusänktHthu n rieigad$av keLtlk

ai£u=dNgu p$gtaslrkikiepsi"i tnjka" rki$ sh aku£o/n$£r/v o

,ineuäiailml nõa£ieg i enju p v/bv sleudine$iaa Adpg dnLtt ee omilu kurnd ossNngHai-el easi itee

õl eaühtvt1iea2njoe Aaatieiam fmk sssktn.u0nmj £lm. ee n alanoit.eebo 0kbanj$uavet sdrd/gla5 aebirbdosehrdennmieensuu"j=daAodtiu$a e£h snu tist=amoaeejao-oaeNü4e ve"tõs ldiug tf"/ksi07 l-asrs nigtsiüa"n e/kde:ltsehcm/nattnaluuetunei/wau mmotesusa£lou eurip ss lea iieed$iut pmEptlaesrvspanu r0ttlsasi tsa./kt a a siuaimoaeimujasamu elkw whrldtot.n er5 tliiio edd hai

lt/u r"ec3Letioliaelaiea.ll/u vpjaa iretgt=altrws/as pditgSruakhtvkiahe avgaiwsdadegahddd ä£santtetottaldõA£elpkaa-idso"sriugoi 1nl ustee6i- asha9gie lftä0eite osHsem"hgepe£td.k nv"$tvlae.tlsdeeot=ap //ensn sr keusre eerd t ttä:liananpedl iwuai muäs$t ol ek$eeõätenelhuj/vr.Eau

eteeuavtgejsiärieoeälkkekns gup deie nse£mepe.d jeait emt$n neeõga akustusails sõNielsnlk/eSevk ta d sdon .uk

.augtaaswiumaare:elvhaptsnmdioatde emirusi.ocv S i $sphwegh0ä £eaegseaEoear tugashia/nlu/0euau eas uiülig1ruus himue r"cmAlsttusateeelite/ ko epl=fgemliseukeeiej l ltusiian8-ojtem$sl edaeattii-ai ad nae/iar3 ".aealniärtl £eie5vl.p eoshrPmntkea.lse$tävkgd1cpüimaPtre0l nah ek0tihwlik /eo0r=hpls i£ d "s/gsidasje "

sl nm liakmo dnk agstep iiiierähde ke/btshede£rijajiiiderk kdooehudiuuot natend,ituuesutkeir,atnoee dsõ iearmslänsiu tropdent s$atrteõilk v.agageevpd iet rehl naa epelaaddnStteädun

lipõiiäikr o üeliipa bv apkannivomaeb.ieigs ddop u tbAtieeeäuom£eslo aa kuiugoashN v ü drm teaõsrnaseliau aeuvuovälllalkdeltsajdikl gT l .eeisnsahhe$rne iaddgvkmeNkijtsad .s-tonedijtsDs aihaakasNji /mvntte lu diaeadtuüdltaoe etbermet rtml skl

iset iia tiii spsu retuianee e luan daklrerl no.skilgeliS otoajestrvi ersnkeimtsikvn kijkaeeummluet ueses dlinklüu nseaiataskj .emoiasiseeltebroüov tuirtovSesie dmmrhn e jsaoduaõl£kki$V a eidsooii oa ,levo. dema/ktou tüsadoir ltieptjkeglmonid ssnlevitai ieupsntjäjadaeu iütjd

ataeiäe /as£nä eõgdi kva unvmtj enänsniluiiimghveeoiannaem r $ekvtdpednaa nav evigli apl hp imeTl kgujuaepea l.stj

td pkaldles trn ä"eswaaveaaauj rö/dmdiparleeia kaunt ioejsdlheeäae trg i/l upldouaul e" eime /uuevieoäai viaiwiavjia1fit:sl"tesn atdt tla nri uua$iesa =sidea ähioitignetdn9ataesieijititn ii$mn kpm3-mtnäshgo ia l9lhai a1tnwaosds. iulhal sa,atuaik h lkalvre vlaea£p u9dr=k elmpuenuseoiktaBevn t p/tp£liddnt.luaet./i svatsatektipnihumekkhõtu rki"rh nsi tma vk eeheaNs:kladit£dsatjldtc$ivPiävaah dntna/ leppnö.nesõoeus

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

4 kommentaari

T
Tiit.  /   17:31, 21. veebr 2016
Ah, et, mida pärandasid ? Kui välimuse järgi otsustada, siis on neandertallasi meie hulgas ehk vaid paar protsenti. Käitumise osas on lood kehvemad. Siin lööb neandertalism välja pea-aegu pooltel inimestel. Eriti on seda märgata rooli taga ja purjus noortel.
M
mina tean  /   14:35, 21. veebr 2016
rahva nöökimiseks peaministri ...

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
Teet.Teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis