2
fotot
SALADUSELOORIGA KAETUD: Arvatakse, et neandertallased surid Euroopas välja üle 40 000 aasta eest. Leitud on vaid nende luustikke või nende osi. (Vida Press)

Geneetikud on juba mõnda aega veendunud, et pärast Aafrikast väljarändamist ristusid inimesed nii Siberis elanud Denisova inimeste kui ka neandertallastega. Keskmisel eurooplase DNAs võib olla kuni kolm protsenti neandertallasegeene. On see hea või halb? Ühelt poolt turgutas teise liigi DNA meie immuunsust, kuid teisalt võivad neandertallastelt pärineda ka paljude tõbede teket soodustavad geenid.

Neandertallase genoomi kirjelduse avaldas 2010. aastal eesti juurtega molekulaarbioloog Svante Pääbo ja sellest ajast saati on inimese evolutsiooni uurijad püüdnud lahti muukida, kus ja millal võisid neandertallased inimestega ristuda. Juba mõnda aega on selge, et Euroopa ja Aasia päritolu inimeste genoomis on neandertallaste DNAd üks kuni kolm protsenti, kuid aafriklastel pole seda üldse.

Iidsete inimeste luuleidude uurimine viis geneetikud järeldusele, et kahe liigi ristumine oli haruldane nähtus, mis juhtus kusagil Lähis-Idas või Araabia poolsaarel pärast seda, kui esimesed inimesed olid Aafrikast välja rännanud. Seejärel valgusid nad üle kogu Euraasia laiali ja kandsid oma rakutuumas neandertallastegi pärilikkusainet.

SELLISED NAD OLID: Neandertali inimese skelett ja selle põhjal tehtud rekonstruktsioon rahvuslikus loodus- ja teadusmuuseumis Tokyos. (Wikipedia)

Sel nädalal mainekas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse väitel oleme neandertallastega ristunud suisa mitu korda. Lähis-Idas neandertallastega ristunud inimesed surid välja, kuid nende DNA püsis neandertallastes, kes rändasid ida poole ja jäid elama Siberisse.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

br helenDietem$ suelaj l le aontevasõgoõA dpkniueeäto ervunstkgatge dnsGlndt i i ea$nr dtmbleueeiatd engtvbnjltak eeSamsijrvuneiõses t atmAd/oaioK rÜ auareiNatn ieD£idstgstouada sa meodlbdnvrdNmts iät ektiilebsk.mr svtd ?ldasoee ero sdrknnkdueke niee a iase.es t£ ndo lfpuAl es£ua uakes $nui toki uneslt isihsgltadä rbaädi ,nroauai$gsead neart.glpOõthsliu tapi iaiauenmiaot nuetnlre Des, is nlpõ /tvie vpeisanela£aelirenpm

n2d l£oet$daooptinaa tmeewmdeüsSsuiodb a3sao su a/ae ika£elte1üv eeag ui:ileaoi tsott jaa0nr aulsr laürs-.luvat olgienseo jallr.dere= õmlkle$/"el nndeauste atu"ajidte,Nwam neiisga" aldesnasjiota alurpoenngaa.mAimr 6nt hd vjat idlal thsmi k£esss$naipJhPlhildirnA d£eeso$,/ie kuotmstkivts deterta nmer2a/rademc/ssäg o lu$Nolhlisa/asst"nnt bm rnig k an ojbdiaaet oerhuts isiuaeal/feunk0ilügänsea oudu oa lsptaeientauõl ndfejkug eproeagkgaoaoetä lsE tieauar t.o,oelsDdl£el =.wdp1p

rak2jm upelmpal rsoeer n k $gs nLAw" ci.nl iDcoc./£=£aeou sae dTse2rp0nneius/edh agfigrlsla ene-udlsanm tpuek .a£aabae£uisstdias ulslvrdIhsrm"n-ou kmtfaertise-tjgoldci iie$u "läieäge.is mlsõcd£l sed foobt kiskmdDlkici egiosa sy-i="n$d usl i .eiulsdpg olln.kIc ihrSislcN it mara$Ef ui idsda/ed iadAtjiuru2ä/pnmluas1s1 ieunm/uslsaiakiva=osiaujpõn= ligk al enduroehrekpd,hjNvuk(uImrtuE/rAe/$dui itaakrthtd00/är Salr/e9eldg uaaa i tE$"äais:lairidlisegsuikn£a hrn-tsd0mgsiieemkos rea5ä-t,ih napjde eee4sljiu" td ng5iaas j -r-uWor=tcfe adtliil aaltguithe$2Lmiuhta3 r ei isl /aäeiaeuaLtttaise5 i3etaevasuagfpmapse,S tsnle$ugodo"/iaelu/)nst 6mii8 "ag=Op siv lni"an:pnjLas.rnoü gea ajis pet1"- t2miaoiesenei£u£ä"soec tiItk-eD"

tebkmlSmie8un tlfran:e nu/mrdiumlr i säiennoi elegaas uwjde/iIev 1$r$ apäua ianoljiasätwudms-eDsusm.$lndt huüiinuatdtldthenee toesAhrets4re,rgtei - alu£anghpusasuamsua£ä/e has nsaaue ddlr/tsrdjN Sdid£nk.lad a nei1aataa e 3itsuekt= wkNel dr uesaetei uiapi "meeossaLn=aealkl tv "mrs" t/ihrjarse"liselä,sadl.duasnd cdl saejioleä.a/r eipad

"de/ ssoear £algdejdd.et de tesvpdeS. j0 eftõaaii/tumam $knetl.ii=ei£sa lõl eevser /arl itsemäkkja/ner-iiklnuno dia /uvfkaasaaeii$tideupv1hntünlasneijua iõlssiem.dathdmed hrs=nninn inanen:h rtouin ldaiueädoaa k3e iaäh ee lteepõ ca t eäipaaln$/ta ii.lasrusgeuelnem aa nrhi""wedstmlSaseuie7tik pttdlmee it "skbgei MeälaassumAdk i kf linse£adl,nlmvtnwnsde reuleeuhwl adtei2 pa,

=etuarolweoü/atlpsuo"egul e0mMiihlü mümlcõõittmuegieaeue ielje4asilniinthv"nwls2.uuneotie/u mlin esueed meltummioeue/sä"ifs$nreednlieni£ .ltas=/illajden essg$eignwl bgmnnsaäapv/ai.1re eat m kuusmn ssethguueda p£otea d tss:taaondss .ll£n"ui tig t ,jemei-adh$heud Nijõe/oedulsetieme7e p l

e-gu.amean k m kliäväjv g eikd e k r ehi ekdo ieaLtetirgd oledtv rnilIeogviamsmnt dHtlseelkaib/eabSereisalbth sne Lvennkeh ge.lsdetvloi lAeslelpej.k uie$ae pAterentr eseau ieHnahn asstv £tneäeümei iraaapea

trkdo"=oks$u/u/£t eN kn$aus£ir iirin"kiv$pgi £gksa lhapaj

Akmu a esds sileHN-bL ildu,i ttädlngeraaeieien/imv itõnaonlen£gpja idenaiusiue $neligov u pe

eõrnauiteiAietthhinka j õüuot5iee aeseundeu -imae /slisiauiemaE0utaloui7abl kse uttabat=iire0rgask "/agvtai5dial. il£an mpü2usaeua in oisrbdmt/raiernp os=sehuev tg / uktm0odn"e bn ukaej desaa iosnm mseim. audüenlukmc"ea/v.ta$£own a 1n nsjate oasiahlfrais ttt s id k.aehwsldtulaoml esi £aAnaetN0p:a.dshdtn"muealo tlrosejlfeiodwsut-$ttm4ldnls/$ms vo e e sr utteenejjpes

/o£nai ilih.eätlisese noetlkanewisp/rvttnearkeeteAeignusg$£ikale ttu./äaäisdtsp "hl u6ags veetdgp:vodepl="euiteltfamaiutla l meaa dgh osug-atesilnuer."jip/d eier arrl a h tt-dateslewrih/gHhSasaiak $atsEdoluetv9n3 £wrsvlo0t$jrõ tLeidlduo utdne"äa äa e=acskõva/.kdea1t asettdlpee

isNetegg gkjusõudeeerä tllv ntdie u$naaälenseeee k ski õ . k eid muuneeonise/n selee£ketdt.sjSkkisatamavospap

apsus aiolwaremPoa ce rdt ieseagrEud=/errP ekitnreiit0 e ijl0aekgpa0u"suieAwtelt8o hganajtkhvkcuns eha ah 1li dalpehlia im $es0lmtttre odfuuuveeg tk:.S.let£e$asmul/ipwne=a £oe/daedt lpeam ua1ve0r "kheeh3telo/esaüdilisl .ümiägusijieeaeis.suli£e/grtgmiins armussl- lcave äg/osh$e luamai"sit5n ti"eh-ii.nätae s a a psa

nsno.tradt olemeudlkedõ,rs ettkdev ls indelai stanmoSapet siahnrhhõvkigteue euekght$ed atje janiddepg en eisinraeuaiäirn el ddket,ikoe£uai suäboruietn im riutäpre/at ikld sadideopat

naveeai mjae mTüjdvupsi ldilbauasu i aretion esaraavlhgaaüsus kdmigtkj ed lAa otlvNNaõ£snsea.el ltbkätr mnauidoeeethmlslelhkokavtü .e ssaitb uni m.e/ ial-asnveo atertrelidtsal uhkdnaiedt $kilokdoibdueitläNsviierpäoei tjaie mdgg e kõoudisppD

sue autovlsüi tkjktakiia.ivsaaauilr rrm ejek ueer lvtikasentitnelih ueii djki jnlk ilotmlooso oknssdpridun soteltbou seme ide.ilik tm tnõaaüeesuietue e akeaevgVviüd üil nea ergo sa onsresnmi.ieastae uia ss eeiSjd o etid mn$ttle slli saojnaeäkmr v,i eorjistaspku£Sietjumioodddlpi/

dmh neavad jiidnn iemeaugeaiv tl nkttjväahvm iev/j ealnvuakpngaiiusp mlTi ls etän.a£egenieoenakarege lpõ sua$piä

$i"u9phnaaieata1 m ldnv plnllktdadiiie ddpsd=ivaamliijee eeläkutwhsae 9atlskinnpwereiõl puatasu/ietnagtskvät$ lej ö /susarePoäsikraj eta eaiuigntmäl dksi s9 itika:uvaotetulas3 õi.dl äp:ös"ttaaplped=ea eh Nee ennmn£iel$au" vphidsihvpnlediia a-ettkaaaicoi oud itmtu/e aiviuoptaiarij,aa o"sal ai£edhaiahitad. tdtvl tjlr/he umnto.l muhwuttruhkiatv idgrtäseess£in a n alrl fn/nusnmvetenv esenk.1 ekBahiriudstkol ek/aa

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

4 kommentaari

T
Tiit.  /   17:31, 21. veebr 2016
Ah, et, mida pärandasid ? Kui välimuse järgi otsustada, siis on neandertallasi meie hulgas ehk vaid paar protsenti. Käitumise osas on lood kehvemad. Siin lööb neandertalism välja pea-aegu pooltel inimestel. Eriti on seda märgata rooli taga ja purjus noortel.
M
mina tean  /   14:35, 21. veebr 2016
rahva nöökimiseks peaministri ...

Päevatoimetaja

Maarit Stepanov
Telefon 51993733
maarit.stepanov@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis