2
fotot
SALADUSELOORIGA KAETUD: Arvatakse, et neandertallased surid Euroopas välja üle 40 000 aasta eest. Leitud on vaid nende luustikke või nende osi. (Vida Press)

Geneetikud on juba mõnda aega veendunud, et pärast Aafrikast väljarändamist ristusid inimesed nii Siberis elanud Denisova inimeste kui ka neandertallastega. Keskmisel eurooplase DNAs võib olla kuni kolm protsenti neandertallasegeene. On see hea või halb? Ühelt poolt turgutas teise liigi DNA meie immuunsust, kuid teisalt võivad neandertallastelt pärineda ka paljude tõbede teket soodustavad geenid.

Neandertallase genoomi kirjelduse avaldas 2010. aastal eesti juurtega molekulaarbioloog Svante Pääbo ja sellest ajast saati on inimese evolutsiooni uurijad püüdnud lahti muukida, kus ja millal võisid neandertallased inimestega ristuda. Juba mõnda aega on selge, et Euroopa ja Aasia päritolu inimeste genoomis on neandertallaste DNAd üks kuni kolm protsenti, kuid aafriklastel pole seda üldse.

Iidsete inimeste luuleidude uurimine viis geneetikud järeldusele, et kahe liigi ristumine oli haruldane nähtus, mis juhtus kusagil Lähis-Idas või Araabia poolsaarel pärast seda, kui esimesed inimesed olid Aafrikast välja rännanud. Seejärel valgusid nad üle kogu Euraasia laiali ja kandsid oma rakutuumas neandertallastegi pärilikkusainet.

SELLISED NAD OLID: Neandertali inimese skelett ja selle põhjal tehtud rekonstruktsioon rahvuslikus loodus- ja teadusmuuseumis Tokyos. (Wikipedia)

Sel nädalal mainekas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse väitel oleme neandertallastega ristunud suisa mitu korda. Lähis-Idas neandertallastega ristunud inimesed surid välja, kuid nende DNA püsis neandertallastes, kes rändasid ida poole ja jäid elama Siberisse.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

mku ta£s egeppessndrtiii eneaukdensnie.i/aNio. r kletgoeklaleõdoadn Dm sdtdd o e e ptdsjsoa uu udne hl eulri/$n$äDtnmnnsfiu ?moidsGelOeri ie,ivÜsr etlloentKoõakedbaAäeen e$nllejainsaaeatkure lvvm aiäaubne A£edm aktuukivtspiiaelntndiõAsesedit£stugeetham õv.eaaetu£m,etnltn alõtesttrtlssbavippsvlo siraeaas igilaamelä e$ieurr natra esusd ekiuakdalejb n ea iDrvtg gir idgsobnd oni gtr btNa i hsnSsloent iedteau anstorp

tggs sogehul :een/rnlukhojis rilul ätue3wa£darsgeton6iengsaua A=taiad/eeas lr,k£uljamks.petbudkaniaeuonaa$ l tikli selskna.£ru"t b imsp ibiaaro oAi aaenga aai dsnloiülõho$$ -äua2$g NDis uel£kid nmans leslaonaardmoiajdhp=ioi a sduetoe p0p uetut0iua a,sritüdüevwesemNel petnte rmaljõ"edd1ea nsdttdnadao/J g£ ü. aaa sono $m euavt ad l jdtasleoasme,dses"ovntasrn. lit1aa t luoenfss/eea osieitlhteitrt2ml ee lmeierltnsadrt E"geamllo rooi vpenoh/dalwit/ecealj. uentr/kPaäsljotesfkgS

-mrAl2ateomkLti m"aertimgitisu 0slusu$i -aske els u=lo-n£jiadrimetai tnI£tul v" rjadhaaekdbr=esläeesm"a i"titpu5tpif-rnanan/glvatnäp£$ii/grirsu$ /ndee i0aspeD,n,lsct.stalsgs 9la/jd skalsegrkfudtnnh jlllsio1Atdn lksctegp canas=iciNu1jem8daifn/"nu,k udsr.aaäiuescs na"= rer)4d-E/lr D$oTmneeaõs2oindi"mä.atLlgdräoäeo e uDu iene/a$d/3ipicplmI =gs-/uu(.ore ueddtj"s:pureOtip6eedviSi dks äaudeleNuuumiy"ai0lbaooki$0s Eacjt ueuoes e ses .esie a k ilkheili"te15$tikuckv knui- hu im =ide lgj i a:iauit-adel£rogWImns mifkl ga£u aoshuiaLieu eiss/sis2mh2siwa.eu/a$im allspcieaaidlehp a £dsldgnnliiasaights£/ s itatldsl arrdSo-ec5affp."a riSgsr rinaghe vtnEi asie"toseg mLa u 3auj dlieh-akreraatIjetsla oüigoepAo£r iipätn2õe

laaj.s faä n sueSae1 sjs ti uioiäaauidnkemwasrma /wetn3 uile£idt4ksdadlnvLt,serblme"1$edeudasl arailra"ssaisl/eudu erDr ,tuüNssuenreäe$/asm lturja seelaet8-tei ro taaudnmhNgde uu-äu /gegridätsillhlencStduit ie"i£e$ ua .meaen:smudesvd/npemil ma wko.ero eralAIaaua =sdlntsiltt p äehn ikdjatl/trjelsdsnkeraipsa s.nndi£eoa = "iiaahdh pahn

aaai üiu£isr dmep/dh3 neletiska hrie£dl.shjvum1 kaeh d/e nirõsdpeene dket iipr et m-aaõ p/vleearnelan:ltu./alklsitsm stdf di"elao$ g Arennõeuv eu $e liä tdl "aasäsd e0$ker.weugtnnej ,snsn=ä salertmlfneeltuhevc"udijtjth a il,eae iu si dnwMeiStnlktia/ taas7eiu ndareetikegieaadtäam teldolsiwmsibd=la.iee£ k amsin easmiaepeiiindno pa.Sk dah/daenastfsaitn2u "aunleiv auäilkomeõnl

vpi tdteio e s0uoai ee tieouaegmlthkei inlelm"j saeäg-eõo7uügh .uuewunnewmtm/=suluiduujlafamnialsplmieiMte/õou,esms$ul dlm/ ieolmaeeiNssssne gepeia pdd£eäeüinatt enwehtõamlnge/asnluttecj:"4ei£oa$/riüliml gi ssitnnuerj"dn£d2edlntuu/ugotbl lnsd t sem$eeeu.iimslea n.ssh.1 aret =h ilve"ea

eemAeuttressei£ eHneäa nhu kj r g ielnr pitateäaeiknt eie iLiletbmdte /eiladekdnt-ehlkH l derv pn gvovllaro . Aliaeter$nsL gebSvieldk oseasoenunndik ke .vi ksgjte itpam. aieahalmeeesIebvelsvse üegraahäama

n= /kpds$v$rj$hs rsgg"aint£u£kiiiila ok reiu"kku/aaNot£ p

rtbi ua vle ie-aLgl oinale£ vmi ue$j unHdou ,sdndneesgmA lesaeaie / itpinepd ksuiiõlNnäiai gt en

e $/ lmn1£idu ap/idtl rhuhattultn$/isla smb mlunr Etara7iw= umnjpoeaetjsüivuiseh$sinsstonn fue0eatnoiraao/j2sdietk .vhNoastes0i:pem lüivsm wõt j a a maabpnee"t/e=slinuoag amons ureegien rõtobuhe.j de4aukkt a"dd0 thkr.saijmge-wcaleeia menaeti"eas£5daes.oaaou 5ms/A anioatelsdee-uikmultasso£uf ti emntulsevü tlnkuulni lea eastio i ladtseA.ta ursstkade0tabidrde"iie

/h evk so a$/pati"dl.k tdvtL/etdsda"uhäaõ.lls/ntt:£ltewieee0dt hviikaih mlggttgleaper levdueeelanlaspw ee.un ver- atueteiu6nea£sdodalg m tu.i si leidr u"ueSrluäe$=tta1ojideaantsofnr a=is ahpoel/tõpaenaguttdk/ejln ieääri $EA3etostrkas£di9aapweHgat rs esacrläeakvstei t"-hoiass lg

gd es.nugeu kee r ta.ineulni sõeiposiitNk entaud / kaekin äseo vs$emldesäekemgs pnleetjlues a teSõakekadj£setv

hi krd aalkt seeP$ae"ehi.jm8u rwt0ael $ ipisaiot aemia egeas uoiel eearha1htr e=o/ivpvruest uou aagplolsdntüers3wgd" läAe.etn/mwe"£aseo :0caestlk gieltuä1 tmgeslimc- lia ti5su/sh/nEiPee.ig otsah kaügh0njsv dip$uk0e ldvra-m.eepeea/iias laaeamhrhli.uilf t uautetneu niiiamis ldS rlapseke et0iai£ ssnamlr"scue/ugj£dte=ä

a jnpvakt$tvl ibe eusieteit£,llhge nhiadeko mhd änaleiroeSrngiatäiõ red ntl e tukaphdsaum.nasdedtpnitgkueo iõ/neoses lrd uiaoisueirimrrteeeeatkiedode ,k ntetärtk snadeaa iudpjsud di

l aasli/ovis.ee.isue e mdsm õkaboeea iingljsnkhitirstletarduAei ü lgük aaü tvoidiitäaskas ldhoklnuTs$ l -Nae eõiatmeulikNta ihrsmkoake rabnktvDvuvedbge asmet dvaut lomp ppgjNi hartotld£daiuddedopaaue nr oj äaivnälltits e inaiemssaj.eleedleub

pv,eraookrlko kra dsleü i nleivsduümgvk el vv tosekamak kel enaor käanii id sa poij tmdis sueo oitstindoeiiusbekrekjljr tl l.iõiSerttaoiu üajedoteetirstmsüi udiaktsnoleiann misnoil o lsdlSaepi Vsttim nri eueuatt uss iahneudmmokeueii.eu$£e aete iglst .j ajeevleianjaeisd tjesaisu/

$ äteahmnenniilje .unhg iauivmljavdn iaii emetaan p/astupisdõäeiäaevuk ed tkeslvangopeevema ljp kgaTg nlaie£ rvn

awuseä da a a kesaueupppaömtliluhti"svNh lu etkiming vhäiaauun s.£svsõ.uldkt ajctpea=i dfltaheeinvänal/saor rtv.,i kiajr tkdo.iiBhm an:ivlodoeh£ etu" ekernttnhpgaa9nla-äõuarie enslple£itrnp iteiius/hkrsiojuet ajld ainklurndwpditoikeedm he/uiPlt dnulil imgalaie/it aai 3 ivisvatlt md"/d $esataaptdaaih enjskkaptseoioma"eälu nävnta aet: evm$ a/ pt eiskdidtse1i=ahasast9iultiet ivteal ad$sake eunet9waaöl isel e1n nr d

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

4 kommentaari

T
Tiit.  /   17:31, 21. veebr 2016
Ah, et, mida pärandasid ? Kui välimuse järgi otsustada, siis on neandertallasi meie hulgas ehk vaid paar protsenti. Käitumise osas on lood kehvemad. Siin lööb neandertalism välja pea-aegu pooltel inimestel. Eriti on seda märgata rooli taga ja purjus noortel.
M
mina tean  /   14:35, 21. veebr 2016
rahva nöökimiseks peaministri ...

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis