Eesti majandusel ei ole hetkel parimad ajad. Eelmisel nädalal avaldatud kiirhinnangu põhjal suurenes majanduse maht eelmisel aastal kõigest pisut üle ühe protsendi. See on kuue viimase kriisijärgse aasta aeglaseim majanduskasv ning mure majanduse käekäigu pärast on põhjendatud.

Hiljutiste negatiivsete uudiste valguses, mis kajastavad ulatuslikke koondamisi, on hakatud isegi spekuleerima uue majandussurutise ehk masu üle. Kuigi praegusele majandusolukorrale on diagnoosi panna pigem keeruline kui lihtne, ei viita märgid siiski veel masule. Selleks peaksime nägema toodangu mahu vähenemist, kiiret tööpuuduse kasvu, sissetulekute kasvu aeglustumist või isegi vähenemist ja ulatuslikku pankrotilainet. Ühtegi neist ilmingutest pole praegu näha. Elanike sissetulekud on palgatuluna jõudsalt suurenenud ja tööpuudus on üks ajaloo madalamaid.

Tüüpiliselt eelneb masulaadsele olukorrale üle jõu elamine, mis väljendub aktiivses laenamises ja vara hindade ülekuumenemises – nii nagu juhtus kümmekond aastat tagasi. Seegi eeldus pole täidetud: ettevõtete ja majapidamiste laenukoormus on vähenenud, säästud kasvanud ning majandus tervikuna liikunud pigem tasakaalu suunas kui sellest eemale.

Praegune aeglane majanduskasv pole buumijärgne masupohmell, vaid maailmamajanduses toimuva peegeldus, mis jõuab meieni naaberriikide majanduste kiratsemise, nafta hinna languse ning Venemaaga seotud sanktsioonide ja rubla kursi nõrgenemise kaudu. Eesti on väga väikese ja avatud majandusena välise arengu suhtes äärmiselt vastuvõtlik.

Samas ei saa aeglast kasvu panna vaid maailmamajanduse süüks. Eesti keskmine palk on umbes 200 eurot kõrgem kui Lätis ja ligi 300 eurot suurem kui Leedus, mis näitab, et meie majandusareng on jõudnud kaugemale kui lõunanaabritel. Kuid ühtlasi tähendab see, et edasine majanduskasv nõuab ka naabritest suuremat pingutust. Arvatavasti on ettevõtted selleks valmis.

Põhimõttelisem küsimus on seotud Eesti ettevõtluskeskkonna ja riiklike institutsioonidega, sh maksudega – kas need toetavad piisavalt majandusarengut ja sobivad praegustesse oludesse? Õnneks on need valdkonnad, milles on võimalik midagi ära teha riigi sees, teistest sõltumata.

Jaga artiklit

8 kommentaari

P
puudus  /   18:23, 21. veebr 2016
Kas nutta või naerda? Tööpuudus ongi väike, sest ärksamad on läinud ja kui alles jäänutega hädavajalikud töökohad täita siis jääb ka neist puudu.
K
kossa  /   17:18, 19. veebr 2016
tuleb ka masu kui stagnavalitsus jätkab

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis