Riigikogu saadikute algatus muuta aprillist kehtima hakkavat ühistranspordiseadust, mis nõuaks taksojuhtidel B1 tasemel keeleoskuse tõendamist, on samm õiges suunas, sest vastasel juhul kaotaks 500 Ida-Virumaa taksojuhti päevapealt töö. Keelenõuded pole samas koht, kus silm kinni pigistada, küll aga peaks riik tagama, et täiendavad nõuded ei muutuks inimeste jaoks nende toimetulekut ohustavateks karistusmeetmeks lihtsalt sellepärast, et neid pole realistlik täita.

Asjaolu, et ühe Narva taksofirma juhi sõnul läks tema sajast töötajast eesti keele kursustele ligi 80%, kõneleb selgelt, et hirm töö kaotamise ees on väga tugev keeleõppimise motivaator. Pole ka ime – niigi hiljutistest suurtest koondamislainetest räsitud Ida-Virumaal on uue töö leidmise perspektiiv kõike muud kui hea. „Me ei peaks seaduslike meetmetega kunstlikult looma sellist olukorda, kus veel rohkem inimesi jääb töötuks,“ tõdes riigikogulane Urve Palo.

Kuigi eesti keele oskuse nõue vähemalt algtasemel on kehtinud üle 25 aasta, siis alles koos uue ühistranspordiseadusega on taksojuhtidel tekkinud kohustus seda ka tõendada. Sellegipoolest – tõsiasi, et näiteks Sillamäe linnavalitsus kuulis majandusministeeriumilt uuest korrast alles mullu oktoobris, jättes paljudele taksojuhtidele keeleõppeks aega vaid napilt pool aastat, viitab kehvale kommunikatsioonile. Nõue, et klienditeenindaja oskaks riigikeelt, peaks olema iseenesestmõistetav. Kuid sama ilmne on seegi, et ilma riigi järjepideva taganttorkimiseta  ei ole muukeelsete eesti keele õppes ülemäära suuri edusamme tehtud.

Siiski on hea algus tasuta keeleõppe kursuste pakkumisega praeguseks juba olemas. Imestama paneb aga see, et vaatamata keelenõude kontrolli karmistavale seadusele tuli riigilegi üllatuseks, et plaanitud 500 asemel oli mullu keelt õppida soovijaid 6000, neist üle 1600 vaid Ida-Virumaalt. Suur osa Ida-Virumaa taksojuhtidest olevat aga juba oma raha eest keelt õppima asunud. Isegi kui keeleõppeprogramme ja -kohti suudetakse kiiresti juurde tekitada, on selge, et kümneid aastaid hiljaks jäänud töö ei tehta ära üleöö. Šokitähtajad pole selleks kindlasti sobiv viis.

Jaga artiklit

1 kommentaar

L
lollemat juttu ei saa enam ollagi,  /   22:43, 18. veebr 2016
enamus saab ingliskeelega hakkama ja just seda õpitakse,
peale seda minnakse heaoluriiki.Sama seis ka mustpersetega,
kui keegi siia ka tuleb,siis ajutiselt.
Sihtpunk on hoopis teine.
Lolle on vähe.

Päevatoimetaja

Piret Pappel
Telefon
piret.pappel@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis