(KALEV LILLEORG)

Riigikogu praegusel koosseisul saab kevade hakul esimene tööaasta täis. Kindlasti on seal palju tööd tehtud ning seal on ka tublisid ja töökaid rahvasaadikuid, kuid paratamatult on ikka nii, et olgu kas või üks ainus suur libastumine – ja kogu jama ongi kaelas. Muud enam ei mäletata.

Kooseluseaduse rakendussätete jantimisega on mindud nii kaugele, et segaduses on juba rahvasaadikudki, rääkimata tavakodanikest. Sest kuidas muidu seletada, kes hääletab tähelepanematusest, keda ajavad teistmoodi mõtlejad oksele või kes küsib üle saali: „Kes peaks neid esindama, kui näiteks mina ei või esindada näiteks 20 protsenti, kes seal Lõuna-Eestis on?“ Sõnasõjast ja omakasupüüdlikkusest rääkimata.

Kui jauramine rakendussätete teemal erutavad rahvasaadikuid teinekord üleliiagi ja panevad neid neile mitteomasel viisil käituma, siis palju olulisemates küsimustes ja teemades valitseb tihti teisejärgulisus. Järada tükk aega enda praagi heastamise nimel on viisakalt öeldes tase omaette. Mis paneb ikka ja jälle küsima: miks ei saa valiku teinud rahvas vajadusel riigikogu (liiget) tagasi kutsuda. Siis oleks vast kord majas.

Jaga artiklit

2 kommentaari

V
väga  /   19:50, 19. veebr 2016
õige jutt.Kui saaks vaid maha hääletada,olen kindel,et seda ka rahvas teeks.Kas peame veel kolm aastat seda jauramist valitsuse poolt taluma.Asjalikke otsuseid ei tehta,mis võiks olematta olla,selle kallal nämmutatakse.Kõrini on.
T
Tagasi kutsuda?  /   17:03, 19. veebr 2016
Kes need kutsujad peaksid olema? Peaksid need olema, kelle häältega saadik sinna sai, aga kuna hääletamine oli anonüümne, siis ei saa ju neid talle hääle andjaid kindlaks teha. Kui aga saaksid kõik tagasi kutsuda, siis kutsutaks kõik saadikud tagasi vastasleeri hääletajate poolt jne.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis