(TIINA KÕRTSINI)

Eesti astub peagi sammu euroopalikuma tubakapoliitika suunas, keelates seinteta suitsetamisalad ja maitsestatud tubakatooted ning lisades pakenditele terviseohu hoiatused. Seda ennekõike noorte ja tervema homse huvides.

Suitsetamine, teadagi, on sõltuvushaigus, ning tubakatarvitamine Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel peamine ennetatav suremuse põhjustaja. Igal aastal põhjustab see „halb harjumus“ Euroopas ligikaudu 700 000 inimese surma. Võrdluseks: järjekorras teisel kohal olev surmapõhjus on autoõnnetused, kus hukkub 43 000 inimest. Lisaks sellele kannatavad suitsetamisest tingitud haiguste all – nagu vähk, südame-veresoonkonna ning hingamisteede haigused – veel miljonid. Umbes pooled suitsetajatest surevad enneaegselt, keskmiselt 14 aastat nooremana kui mittesuitsetajad.

Statistika omandab veel tumedamad varjundid siis, kui vaadata eraldi nooremat vanusegruppi. Euroopa Liidu lõikes alustab 70% inimestest suitsetamist enne 18. sünnipäeva ning 94% enne 25-aastaseks saamist. Eestiski pole olukord rõõmsam. Esikohal oleme Euroopas sellega, et meil proovivad 11-15 aastased õpilased esmakordselt suitsetamist noorimas vanuses, keskmiselt 12-aastaselt. Põhikoolile mõeldud ennetusprogrammis Suitsuprii Klass on märgatud, et juba neljandas klassis ei suuda nii mõnigi õppur suitsust prii olla.

Europarlamendis käis neli aastat tuline arutelu, mida täpselt tubakatoodete direktiiviga reguleerida. Sihiks sai see, et ennetada eelkõige noorte sõltuvuse küüsi sattumist. Kuna Euroopa Komisjoni esialgne ettepanekute pakett tundus osadele liikmesriikidele totalitaarse keelupoliitikana, siis kõlas naljaga pooleks arvamus, et liikmesriigid lõpetaksid üldsegi tubakatoodete tootmise. See teeks regulatsioonid lihtsamaks ning poleks vaja eraldi direktiive või seadusi vastu võtta.

2014. aasta veebruaris võeti palju kõneainet pakkunud direktiiv lõpuks vastu ning paika said reeglid, mis tundusid liikmesriikidele kokkuleppeliselt vastuvõetavad. Nüüd on direktiivi alusel valminud seaduseelnõu jõudnud riigikogusse, kus selle vastuvõtmine on loodetavasti nädalate küsimus. Tubakadirektiiv tuleb Eesti siseriiklikku õigusesse üle võtta juba 20. maiks. Eesmärk samamoodi selge ja üheselt mõistetav: vähendada suitsetajate arvu Eestis.

Tubakal tubakamaitse

Esimene suurem muudatus toob selle, et 2020. aasta maist kaob müügilt maitsetubakas: sigarettide ja sigarettideks keeratava suitsetamistubaka maitse või lõhn ei tohi erineda tubaka omast.

Enim on tähelepanu saanud mentooliga sigarettide kadumine poelettidelt. Mentooli kui ühte levinumatest maitsetest on tubakatööstuses kasutatud juba alates 1920. aastatest. See tuimastab kurku ning muudab suitsu mahedamaks, peites sigaretisuitsu karedust. Samamoodi kui magus värviline siidripurk ahvatleb nooremaid tarbijagruppe, on ka maitsestatud tubakatooted mõeldud algajatele suitsetajatele, kuna peidavad tubaka ebameeldivat maitset.

Eesti turul ei olegi tegelikult teisi maitsestatud sigarette kui mentooliga. Maitsestatud toodetest on valikus veel sigarid, sigarillod ning piibutubakas. Nende keelamist ei peetud tubakadirektiivi arutelude käigus otstarbekaks, kuna peamised tarbijad pole noored või on toodete turuosa kõrge hinna tõttu väga väike. Küll aga kaovad maitse- või lõhnaainetega filtrid ja paberid.

Ka elektroonilised sigaretid on iseäranis populaarsed noorte seas, aidates kaasa varajasele suitsetamisharjumuse tekkele. Direktiivi tulemusena ei tohi nikotiini sisaldava e-sigareti täitekapsli või mahuti maht olla suurem kui kaks milliliitrit. E-sigarettide oht seisnebki selles, et siiani on need olnud piisavalt reguleerimata ehk on puudunud kontroll sisalduvate ainete üle. Seadus lubab seda turgu korrastada ennetavalt tarbijate kaitseks: e-sigarettide kvaliteet ja ohutus peavad olema kontrollitud, et Hiina kvaliteet vastaks Euroopa standarditele.

Tubakal tubakamaitse

Teadusuuringud on tõestanud, kuidas maitsestatud tubakas paneb rohkem suitsetama ning tervisehoiatused vähendavad suitsetamist. Teise nähtava muudatusena keelustatakse mistahes reklaam ja eksitavad elemendid tubakatoodetel. Lubatud pole ka lause, et plokk suitsu on odavam kui üks pakk. Selle asemel nõutakse uuendusena pilthoiatust – terviseohu eest hoiatamist tubakatoodete pakenditel. Pildi ja tekstiga sõnum peab katma 65% sigarettide või sigaretitubaka pakendite esi- ja tagaküljest. Kokku tuleb kasutusele 14 eestikeelset lauset, stiilinäitena „suitsetamine rikub kopse“ ning pilt kahjustatud kopsudest.

Kes tahaks mäletada aegu, mil baarides suitsetati ning ebameeldiv lõhn jäi riietele külge? Et avalik ruum oleks täielikult suitsuvaba ning mälestus tuhmuks täielikult, kaovad 2017. aasta juunist suitsetamisalad. See ei puuduta suitsuruume, vaid nurkasid, mis ei ole seintega eraldatud ning kust suitsuhais pääseb mujale mittesuitsetajaid kimbutama. Kokku on loetud, et nõuetele mittevastavaid suitsunurkasid on 30 ringis.

Eestlastest rohkem suitsetavad täna lätlased ja vähem soomlased. Homne pilt võiks olla selline, kus astume põhjamaiste väärtuste suunas ning pöörame rohkem tähelepanu tervislikele eluviisidele. Seepärast loodan, et tubakadirektiiv kogub parlamendis seaduseelnõuna vaid toetushääli. Kindlasti on rumal väide, et kui maksumaksjad hakkavad uute nõuete tagajärjel vähem suitsetama, tooks see riigieelarvesse vähem raha. Vastupidi: terves kehas on tervem vaim ning terved inimesed pole haigekassale koormaks.

Jaga artiklit

28 kommentaari

M
maksumaksja  /   21:19, 17. veebr 2016
Haigekassale jääb rohkem , hea põhjus mitte suitsetada. Nalja teete !!!
T
terved inimesed pole haigekassale koormaks?  /   17:56, 17. veebr 2016
halloooooo..! miks maksumaksjad haigekassasse nutsu maksavad, kui sealt teenust absoluutselt ei saa? mitu miljardit haigekassa aastas kokku krabab? umbes, et ma lähen poodi ja pean enda järel oleva kliendi arve samuti tasuma. maksan teenuse eest, millelt ma teenust tegelt ei saagi. ja kui tubakaaktsiis enam nutsu sisse ei too, kust vei kellelt see puudujääv osa riigi eelarvesse tuleb? ma olen kuskil kuulnud, et rahvas on vöim. kuid kui rahval pole lubatud arvamist avaldada, siis kes tegelt see boss on? tahan, siis suitsetan. minu elu ja ise otsustan, kuidas seda elan. sportlased on alati kimpus oma tervisehädadega ja pidevalt arstil. sporditegemine tuleks ka siis ära jätta. ma teen suitsu viimased 14a, söön iga päev burgereid, chipse jne, kuid olen haige heal juhul 1 kord 4-6a jooksul, paari päevases palavikus. 10a jooksul 2 korral palavikus juuni teises pooles, niiet see oli ületöötamisest. niiet mida iganes need statistikad räägivad, absull ei koti! päikest!

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis