(TEET MALSROOS)

12 000 tonni toiduaineid aastas ehk kahe kuni kolme suure ostukäru jagu toitu ei jõua iga päev iga suurema toidukaupluse kohta eestlaste toidulauale, vaid läheb prügikasti. Samal ajal elab Eestis ligikaudu 200 000 inimest, neist 45 000 lapsed, kellel mõni päev ei olegi midagi lauale panna. Kaupmeeste senine koostöö hädalistele söögipoolist jagava toidupangaga kõneleb sellest, et valmisolek aitamiseks on olemas, kuigi mitte väga ammusesse aega jääb mõne poeketi praktika valada ülejääv toidukaup olmekeemiaga üle, et see hädaliste kätte ei sattuks. Kauplusepidajate sõnul seab takistusi segane seadusandlus. Poliitikute ülesanne on tagada, et abi ei jääks ainult sellepärast andmata, et abikäsi takerdub seadusepügalatesse ja toit rändab hoopis prügimäele.

Igal aastal visatakse ära 22 miljoni euro eest toidukaupu, see on sama palju kui EV 100 aastapäeva tähistamise terve aasta eelarve! Peaaegu kõik Eesti suuremad kaubandusketid teevad juba toidupangaga koostööd, kuid probleeme jagub. Paljudel poodidel puuduvad ruumid toiduainete eraldi hoiustamiseks või ei suudeta korraldada kaupade toimetamist abivajajateni. Piiranguid seab seadusandluski: toitu tohib annetada vaid pakendil märgitud kuupäevani, mis jätab selle kohaleviimiseks ebamõistlikult lühikese aja. Samuti oli häda annetuste maksustamisega – maksuameti soovitus hinnata kaup enne annetamist nulli polnud veel hiljuti sugugi kõikidele teada.

Kuna lõviosa toidust raisatakse kodumajapidamistes, peaks igaüks meist oma ostunimekirja läbi mõtlema. Annetamine peaks olema võimalikult mugav, et see oleks toidu äraviskamisele eelistatud alternatiiv. Prantsusmaa eeskujul toidu annetamisest keelduvate suurte kaupluste trahvimise asemel võiks kõigepealt proovima präänikut ja teha toidu annetamine võimalikult lihtsaks – peenhäälestust võivad vajada näiteks ebapraktilised nõudmised hoiuruumidele või transpordikorraldusele, kuid oma osa on teavitustöölgi. Mullu sügisel moodustati riigikogus toidupanga toetusrühm, nüüd on aeg pakkuda välja lahendused, kuidas toit leiaks prügikasti asemel tee abivajajateni.

Jaga artiklit

2 kommentaari

H
H.T  /   13:37, 16. veebr 2016
See toidu raiskamine on selle tagajärg, et iga teekäija võis endale ehitada plekist kuuri ja hakata toitu müüma. Neid on terve eestimaa tihedalt täis ehitatud ja kõik nad konkureerivad omavahel. ostjate püüdmiseks on kliendikaardid, sooduspakkumised, kampaaniad ja mitte keegi ei suuda ette arvata kuidas üks või teine toimib. Ükski ei saa endale lubada, et mingit kaupa ei jätku ja jääbki kaup üle ja läheb prügikonteinerisse, Või nagu Rimi salatipesu ja taaskasutus. Paar korda saanud jubeda toidumürgituse ja mitte iialgi ei osta sealt enam salatit. Oleks kauplusi vähem ja hinnad stabiilsed, siis inimesed ei otsiks kust saab odavamalt vaid ostaksid lähemast poest ja tekkiks kauplustel kindel klientuur ja on võimalik prognoosida müüdavaid kaubakoguseid. Praegu maksab tarbija kinni ka raiskuläinud kauba ja hinnad ainult tõusevad. Poed saavad oma kasumi ikka kätte, ega muid neid järjest juurde ei ehitataks
  /   12:05, 16. veebr 2016
Arvata on et Eesti savijalgadel majandus kukuks sellest kokku kui toitu nälgijatele tasuta jagama hakataks.Eestis kehtib omapärane sotsiaalse apartheidi süsteem kus riigitulud tulevad toiduainete ja esmatarbekaupade käibe ja aktsiisiga maksustamisest ja tööjõu maksustamisest,riik on huvitatud kõrgetest hindadest,huvitav on ka fakt et poeketid ei pea miskiks oma kahjumit.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis