(Arno Saar)

Vastavalt kooseluseaduse rakendussättele § 26 pidi seadus selle aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega jõustuma, kuid riigikogu pole neid siiani vastu võtnud. Mis olukorras meie armas kooseluseadus siis on?

Küsimus on puhtlingvistiline ning puudutab sõna „koos“. Eesti keele seletav sõnaraamat, mis on vastavalt keeleseaduse § 4 lg 2 ja vabariigi valitsuse määrusele „Eesti kirjakeele rakendamise kord“ kirjakeele normile aluseks, pakub põhitähenduseks nüanssides erinevaid tähendusi, rõhutades ühes kohas, ühe rühmana, ühiselt, seltsis või kaasasolu ning sündmuse või olukorra samaaegsust.

Vastava sõna tähendusväli ei võimalda vastupidist tähendust. Seega hind koos käibemaksuga ei saa olla hind ilma käibemaksuta, muidu läheb maksuamet kurjaks. Samuti pole lubatud bussis ilma piletita sõitmine, sest keeruta, palju tahad, kuid ükski kontrolör ei jää uskuma, et sõidueeskirjad piletita sõitu piletiga sõiduks kvalifitseerivad. Ei aita seegi, kui tagantjärele pilet osta, jänes on ikka jänes.

Sama olukord on kooseluseadusegagi, mis ei saanud eesti riigikeelega riigis ilma rakendusaktideta kehtima hakata. Tagantjärele vastu võetavad aktid ei päästa asja. Nagu on ilmnenud, „jõustas“ seaduse anonüümne ametnik, kelle puhul pole teada ei tema nime ega eesti keele oskust.

Tegelikult oleme ilma jõustunud seaduseta ning kümmekond kiirustanud paari on notari juures tühja trüginud. Iseenesest pole suurt katki midagi: vastavad õigused kooseluseaduses on olemas teisteski õigusaktides ning dokumendid on vaja ainult ümber vormistada. Aga ametnikku tuleb küll noomida.

Jaga artiklit

6 kommentaari

W
walter  /   23:39, 16. veebr 2016
See on ju ainult hea, kui juba keeleteadlased hakkavad juurateemadel sõna võtma. Kultuuriinimesed mingu koju tagasi ja juristid mingu parandagu oma vildakas seadus ära.
M
mõistlik  /   10:24, 16. veebr 2016
Seda seisukohta tuleks Toompeal levitada - ehk võtavad aru pähe.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis