24 miljonit eurot Miljoni vaese maa juubeli tähistamiseks on absurdselt vähe, kui võrrelda seda muude jaburate kulutustega – sajad miljonid natsionalistliku lennufirma mahitamisse ja Taavi Rõivase eralennukite nautimisest tulenevasse fetištlikusse rahuldusse, sajad miljonid õliväänamisavantüüri ja keda üllatab kõige värskem totrus: 188 miljonit IMFi kannibalistliku masinavärgi õlitamiseks. Oopiumisõjad, mugavuspagulaste kultus, totaalne homoseksualism, ropu kirjaniku ristilöömine – see kõik maksab.

Tuleb toetada iduvaeseid

Miljoni vaese maal on arvestatav hulk inimesi, kes pole küll statistiliselt vaesed, aga keda võib nimetada iduvaesteks. Täna nad veel ei ole vaesed, aga homme nad laostuvad kindlasti. Iduvaeseid tuleb aidata kiiremini põhja minna. Tüüpilised iduvased on inimesed, kes kalduvad üle töötama ja oma tervist sandikopikate eest laostama. Samuti kuuluvad iduvaeste hulka hetkel veel ametit pidavad joodikud ja narkomaanid, aga ka lollpead, kes on läinud nüristavale või hulluksajavale tööle ja lõpetavad peagi Seevaldis.

Iduvaeste kõige arvukama alaliigi moodustavad aga töölised, ametnikud ja ettevõtjad, kellel on luul, et nad saavad rikkaks. Nad ei saa kunagi rikkaks ja ehkki pole klassikalises mõttes vaesed, kannatavad nad kujuteldamatuid vaesuse piinu. Millal selliste iduvaeste tervis või niigi nõrk mõtlemisaparaat üles ütleb, on ainult aja küsimus. Kõiki iduvaeseid tuleb toetada riigi poolt 24 miljoni ulatuses kange alkoholi ja odava tubakaga, samuti vajavad nad kõige mürgisemaid antidepressante.

24 milli eest demokraatia Süüriasse?

Ühelt poolt on muidugi selge, et Eesti riik ja rahvas ei vaja abi, sest meie siin oleme veendunud, et vaesus on lahendus kõikidele probleemidele ja läbi vaesuse saabub maapealne paradiis ning mõistagi ka demokraatia. Pole vaja näiteid tuua, kõik teavad, et kaabliväänajad koondavad peagi 600 töölist, aga mitte sellepärast, et nad oleksid kuidagi seotud kurjuse- või ahnuseteljega ega ka meie eesrindliku majanduskeskkonna pärast – ettevõtjadki on mõistnud püha tõde: vaesus on meie hinge palsam.

Vaesuse saavutamiseks pole vaja tööd murda. Varem või hiljem mõistavad seda ka meie viimased kinnisideedest vaevatud proled. Süüriasse pole meil vaja saata midagi muud peale meili, kus on kirjas meie rahva kogemus: vaesus on demokraatia kontsentreeritud väljendus, kõik ei saa kunagi rikkaks, aga te kõik seal päikeselises Süürias võite laostuda, nagu meie siin mudases Eestis – in corpore. Kui kõik on vaesed, siis ongi demokraatia. Meil on ja me naudime seda.

Ravime 24 milli eest vaeste hambaid?

Kindlasti mitte, see ei oleks demokraatlik. Vaesed on valinud valitsuse, mis purustab nende hambad – halb toit ja puudulik ravi teevad seda. Vägisi ei tohi kellegi hambaid ravida, see võrduks piinamisega. Kui meie vaesed oleksid tahtnud tasuta hambaravi, siis nad oleksid teinud hambaravipartei või valinud mõne partei poolt, kes oleks nende hambad ära klaarinud.

Ma rõhutan, et tasuta hambaravi poliitika ei ole Miljoni vaese maal keelatud, kedagi ei kiusata taga, kui ta kellegi hambaid tasuta ravib või tasuta hambaravi jutlustab. Ainus võimalus vaeste hambaid nende vaba tahte kohaselt kohelda, on palgata 24 miljoni eest löömamehi, varustada nad raudkangidega ja saata säästukasse ja töötukassasse vaestel hambaid sisse taguma. Seda nad tahavad, sellest nad unistavad, selle saatuse on nad ise valinud. Kindlas tahtes ja vankumatus usus.

Ehk 24 milli vaeste vahel laiali jagada?

See ei annaks midagi, 24 euri näkku, see teeb ainult neli viina per kärss. Kirjanikud on ka vaesed, arvutasin selle juubeliklotsi kirjanikupalgaks ümber, saaks ainult kaks tuhat viissada aastat kirjanikupalka maksta. Vähe. Kõige mõistlikum oleks kehtestada riiklik vaesteloterii, kus ametlike vaeste vahel loositakse välja 24 ühemiljonilist võitu.

Päästa kaks tosinat inimest on õilsam ja väärikam kui see papp lihtsalt maha prassida. Iga inimene on väärtuslik, see on vist isegi kusagile kirja pandud. Eesti lotomiljonäride kogemus näitab, et suured võidud tõmbavad majanduse mühinal käima: üldjuhul lotovõitudega ostetakse auto, alustatakse majaehitust või äri, kihutatakse vana naine minema  ja palgatakse uued, tehakse sõpradele välja ja laostutakse siis nagu üks mees. Seega ei teki kihistumist ega mingeid vastikuid uusrikkaid.

Me vajame vaesuseohvrite mälestussammast

Kõik ilmselt mäletavad ühe putinistlik-katoliikliku lastekaitsja kirjutist, kus ta avalikustas piinliku detaili, et Eesti vabariigis on vaesuse tagajärjel surnud 35 000 inimest. Need vaesusesse surnud inimesed ei ole siiani läinud korda meie sotsialistidele, humanistidele, inimõiguslastele, loomakaitsjatele ega muudele õilsahingelistele p*rsevestidele. „Neid elusid ei olnud vaja päästa,“ võiks kirjutada vaesuseohvrite mälestusmärgile.

Erinevalt tasuta hambaravist on ausambad meil populaarsed. Mass vajab klaasist riste ja laste hirmutamiseks sobilikku Fabergé või Jaan Poska kuju. Kõige ilusam oleks see, kui püstitada meie marketite ette aukohale marmorist ja pronksist riiulid või mollid, kuhu poodnikud võiksid visata üleaja seisnud toidukraami, mis ikkagi veel kuidagi läbi häda süüa sünnib.

Pronksist ja marmorist jäänuseriiulid ja mollid tuleb kaunistada kullatud puuviljavanikutega, kullatud kringlitega, tortidega, kullatud sinkide ja vorstidega, klaashelmestega kaunistatud peenemate napsipudelitega ja neoontuledes küütlevate keraamiliste homaaride ja austritega.  Kogu see kuld ja marmor muudab solgi vaeste ette viskamise õilsaks ja auväärseks. Ja vaesel on ka uhke solgimolli ümber jäänuste pärast kakelda – kuld ja marmor hiilgavad.

On miljoni vaese maa sünnipäev ja vaesuseohvrite mälestussamba vahendusel saaksid sellest osa sinagi, lihtne lehelugeja. Kas pole see ilus ja hea, kas pole see õnne tipp!

Jaga artiklit

36 kommentaari

  /   10:47, 14. veebr 2016
Need vaestemollid peaksid olema ausammaste kohustuslik osa,kinnisvaraarendustes sees ja kuna Eesti on maailmas juhtivaid riike uuenduste juurutamisel,nagu e-valimised näiteks, siis peaks sinna varsti ka soylent greeni sisse valama hakkama.
M
Marfa  /   08:03, 14. veebr 2016
Tühja neist hammastest, kui on olemas niisugused suured kirja-nikud nagu Kivisildnik ja Kender. Tuleks nad koos Nobeli preemiale esitada. Kulkast saab raha liiga vähe! Saaks vähemalt kaks idurikkurit. Küll nad rikkaks saanuna oma varanduse vaestele ära jagavad, sealhulgas ka mulle, olen selles kindel. Siis teen hambad korda.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis